Sisukord
50 suhted: Ajavöönd, Ajutine valitsus, Balti Hertsogiriik, Baltisakslased, Eesti, Eesti Ajutine Valitsus, Eesti NSV, Eesti Töörahva Kommuun, Eestimaa, Eestimaa kubermang, Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, Eestimaa Päästekomitee, Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, Internatsionaal, Jaan Anvelt, Jaan Poska, Jüri Vilms, Konstantin Konik, Konstantin Päts, Manifest kõigile Eestimaa rahvastele, Narva, Nõukogude Venemaa, Oktoobrirevolutsioon, Pealinn, Peterburi, Pindala, Rahaühik, Rahvastikutihedus, Riigihümn, Riigikord, Riigipüha, Riigipea, Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918), Tallinn, Töörahvapüha, Valitsus, Venemaa, Venemaa rubla, Virtsu, 19. veebruar, 1917, 1918, 20. veebruar, 24. veebruar, 25. veebruar, 28. november, 4. märts, 5. november, 8. november.
Ajavöönd
Ajavööndid (Ida-Ukraina territooriumil on ajavööndid vastavalt Venemaa seadustele) Ajavöönd on keskmiselt 15 pikkuskraadi laiune mõtteline maa-ala riba, mis ulatub Maa ühelt pooluselt teiseni ja kus kehtib üks ja sama kellaaeg – vööndiaeg.
Vaata Nõukogude Eesti ja Ajavöönd
Ajutine valitsus
Ajutine valitsus on riigi elu korraldamiseks moodustatud täidesaatev võimuorgan, millel (veel) ei ole rahvaesinduse mandaati.
Vaata Nõukogude Eesti ja Ajutine valitsus
Balti Hertsogiriik
Ühendatud Balti Hertsogiriik (saksa keeles Vereinigtes Baltisches Herzogtum, läti keeles Apvienotā Baltijas hercogiste) oli riik, mille Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa ja Kuramaa rüütelkonnad kavatsesid 1918 rajada praeguse Eesti ja Läti territooriumile.
Vaata Nõukogude Eesti ja Balti Hertsogiriik
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Vaata Nõukogude Eesti ja Baltisakslased
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Nõukogude Eesti ja Eesti
Eesti Ajutine Valitsus
Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 – 8. maini 1919.
Vaata Nõukogude Eesti ja Eesti Ajutine Valitsus
Eesti NSV
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1.
Vaata Nõukogude Eesti ja Eesti NSV
Eesti Töörahva Kommuun
Eesti Töörahva Kommuun (ka Eesti Töörahwa Kommuna (lühend ETK); ka Eestimaa Töörahva Kommuun; vene keeles Эстляндская трудовая коммуна, ЭТК) oli Narvas 29. novembril 1918 välja kuulutatud ja kuni 18. jaanuarini 1919 eksisteerinud administratiivüksus, omanimetusega nõukogude vabariik ja tegelikult Nõukogude Venemaa "ripatsriik" (enamik riigile omaseid tunnuseid puudus).
Vaata Nõukogude Eesti ja Eesti Töörahva Kommuun
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Vaata Nõukogude Eesti ja Eestimaa
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Vaata Nõukogude Eesti ja Eestimaa kubermang
Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu
Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, mitteametlikult tuntud ka kui (Ajutine) Maanõukogu, Eesti Maanõukogu, (Eesti) Maapäev, Eestimaa kubermangu ajutine semstvonõukogu, oli 1917.
Vaata Nõukogude Eesti ja Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu
Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee
Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee (vene keeles Исполнительный комитет Советов Эстляндии) oli 1917.
Vaata Nõukogude Eesti ja Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee
Eestimaa Päästekomitee
Eestimaa Päästekomitee (ka Eestimaa Päästmise Komitee) oli 19.
Vaata Nõukogude Eesti ja Eestimaa Päästekomitee
Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee
Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee (vene Военно-революционный комитет Эстляндской губернии) oli 22.
Vaata Nõukogude Eesti ja Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee
Internatsionaal
"Internatsionaali" esimene väljaanne (1888) Internatsionaal (prantsuse keeles L'Internationale; eesti keeles varem Internatsionale) on rahvusvaheline töölisliikumise hümn.
Vaata Nõukogude Eesti ja Internatsionaal
Jaan Anvelt
Jaan Anvelt (vene keeles Ян Янович Анвельт; 18. aprill 1884 Viljandimaa, Võisiku vald, Oorgu – 11. detsember 1937 Moskva) oli jurist, bolševistlik poliitik, revolutsionäär, publitsist ja kirjanik (kasutas pseudonüüme Eessaare Aadu ja K. Maatamees).
Vaata Nõukogude Eesti ja Jaan Anvelt
Jaan Poska
Paul Raua maal (1929) Jaan Poska maja Kadriorus Jaan Poska hauakivi on Siselinna kalmistul perekond Poska rahulas vasakult teine Jaan Poska (24. jaanuar 1866 (vkj 12. jaanuar) Kirikuküla Laiuse vald, Laiuse kihelkond – 7. märts 1920 Tallinn Eesti Vabariik) oli Eesti poliitik.
Vaata Nõukogude Eesti ja Jaan Poska
Jüri Vilms
Jüri Vilms (13. märts (vkj 1. märts) 1889 Arkma küla, Kabala vald, Pilistvere kihelkond – arvatavasti 2. mai 1918 Hauho vald, Soome), oli Eesti riigimees, Eesti esimene kohtuminister, Eestimaa Päästekomitee liige 1918.
Vaata Nõukogude Eesti ja Jüri Vilms
Konstantin Konik
Konstantin Konik (31. detsember (vana kalendri järgi 19. detsember) 1873 Tartu – 3. august 1936 Tartu) oli eesti arst, poliitik ja ühiskonnategelane, Eestimaa Päästekomitee liige (1918).
Vaata Nõukogude Eesti ja Konstantin Konik
Konstantin Päts
Konstantin Päts (23. veebruar 1874 Tahkuranna vald, Pärnumaa – 18. jaanuar 1956 Buraševo, Kalinini oblast, Venemaa (end. NSVL)) oli riigitegelane, jurist, ajakirjanik, aastatel 1918–1940 üks mõjuvõimsamaid Eesti Vabariigi poliitikuid ja Eesti esimene president (1938–1940).
Vaata Nõukogude Eesti ja Konstantin Päts
Manifest kõigile Eestimaa rahvastele
Manifest Eestimaa rahvastele algses sõnastuses, kuupäevaga 21. veebruar 1918, nagu seda levitati enne 24. veebruari 1918 Manifest kõigile Eestimaa rahvastele avaldatuna ajalehes Teataja 25. veebruaril 1918 Eesti Vabariigi väljakuulutamise tähistamine Pärnus Manifest kõigile Eestimaa rahvastele ehk Eesti iseseisvuse manifest on dokument, mille alusel loodi 1918.
Vaata Nõukogude Eesti ja Manifest kõigile Eestimaa rahvastele
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Vaata Nõukogude Eesti ja Narva
Nõukogude Venemaa
Nõukogude Venemaaks (vene keeles Российская Советская Республика) nimetatakse mitteametlikult Venemaad alates Venemaa Nõukogude Vabariigi väljakuulutamisest II Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi seadlusega 7. novembril (vkj 25. oktoobril) 1917 kuni 30.
Vaata Nõukogude Eesti ja Nõukogude Venemaa
Oktoobrirevolutsioon
Boriss Kustodijev. "Bolševik". Õlimaal lõuendil, 1920. Moskva, Tretjakovi galerii Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre, nõukogude terminiga Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Petrogradis 6.–8.
Vaata Nõukogude Eesti ja Oktoobrirevolutsioon
Pealinn
Eesti pealinn Tallinn Pealinn on asula, kus asuvad riigi (või liitriigi koosseisu kuuluva riikliku moodustise – näiteks Saksamaal liidumaa, Šveitsis kantoni, Ameerika Ühendriikides osariigi) kõrgemad riigivõimu- ja valitsusasutused – parlament, valitsus, riigipea (presidendi, monarhi) residents.
Vaata Nõukogude Eesti ja Pealinn
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Vaata Nõukogude Eesti ja Peterburi
Pindala
Pindala on pinna (või pinna üldistuse) või selle osa teatavat mõõtu väljendav arv.
Vaata Nõukogude Eesti ja Pindala
Rahaühik
Rahaühik on mingis riigis kehtiva raha põhiühik.
Vaata Nõukogude Eesti ja Rahaühik
Rahvastikutihedus
Rahvastikutihedus riigiti 2006. a seisuga Rahvastikutihedus ehk asustustihedus on mingi maa-ala rahvaarvu jagatis selle pindalaga.
Vaata Nõukogude Eesti ja Rahvastikutihedus
Riigihümn
Riigihümn (ehk lihtsalt hümn) on kodumaad ülistav pidulik muusikapala, mis kuulub riigi ametlike sümbolite hulka.
Vaata Nõukogude Eesti ja Riigihümn
Riigikord
Riigikord on riigi võimukorraldus, peamiselt mõeldakse sellega riigivõimu- ja valitsemisorganite suhteid, struktuuri ja pädevust.
Vaata Nõukogude Eesti ja Riigikord
Riigipüha
Riigipüha (ka riiklik püha) on seadusega kehtestatud üleriigiline püha, mis kordub igal aastal, on tavaliselt tööst vaba ning mil on kombeks (või kohustuslik) heisata majadele riigilipud.
Vaata Nõukogude Eesti ja Riigipüha
Riigipea
Riigipea on isik või isikute grupp, kellel on riigi poliitilises hierarhias kõrgeim positsioon.
Vaata Nõukogude Eesti ja Riigipea
Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)
Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus.
Vaata Nõukogude Eesti ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Nõukogude Eesti ja Tallinn
Töörahvapüha
Töörahvapüha tähistamine Viinis 2013. aastal Töörahvapüha on igal aastal tähistatav rahvusvaheline tähtpäev.
Vaata Nõukogude Eesti ja Töörahvapüha
Valitsus
Valitsus on institutsioon, millele kuulub riigis täidesaatev võim.
Vaata Nõukogude Eesti ja Valitsus
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Vaata Nõukogude Eesti ja Venemaa
Venemaa rubla
5000-rublane (2006) 1998.a. 1-rublane münt Rubla vahetuskurss euro suhtes 2005–2016 Venemaa rubla ₽ (vene keeles: рубль, mitmuses рубли) on Venemaa rahaühik, mida kasutavad ka Abhaasia ja Lõuna-Osseetia.
Vaata Nõukogude Eesti ja Venemaa rubla
Virtsu
Virtsu on alevik Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Virtsu poolsaarel.
Vaata Nõukogude Eesti ja Virtsu
19. veebruar
19.
Vaata Nõukogude Eesti ja 19. veebruar
1917
1917.
Vaata Nõukogude Eesti ja 1917
1918
1918.
Vaata Nõukogude Eesti ja 1918
20. veebruar
20.
Vaata Nõukogude Eesti ja 20. veebruar
24. veebruar
24.
Vaata Nõukogude Eesti ja 24. veebruar
25. veebruar
25.
Vaata Nõukogude Eesti ja 25. veebruar
28. november
28.
Vaata Nõukogude Eesti ja 28. november
4. märts
4.
Vaata Nõukogude Eesti ja 4. märts
5. november
5.
Vaata Nõukogude Eesti ja 5. november
8. november
8.
Vaata Nõukogude Eesti ja 8. november