Ava Google MapsisSisukord
28 suhted: Geodeesia, Harimkotan, Jaapan, Jaapani keel, Jõgi, Jevreinovi väin, Kaldeera, Kanarbik, Kaug-Ida, Krenitsõni väin, Kukemari, Lepp, Makanruši saar, Murakas, Neljas Kuriili väin, Ohhoota meri, Paramušir, Rebane, Saar, Sinikas, Suur-Kuriilid, Tegevvulkaan, Teine maailmasõda, Vaikne ookean, Vene keel, Venemaa, Viigerhüljes, 1720.
- Kuriilide saared
Geodeesia
Riiklik geodeetiline võrk (I ja II klass) Geodeesia on teadusharu, mille ülesanne on määrata täpne Maa suurus ja kuju kokkuleppelises koordinaatsüsteemis ning kindlustada maapinnal geodeetilised punktid koos koordinaatide, kõrguse ja raskuskiirenduse täpsete väärtustega.
Vaata Onekotan ja Geodeesia
Harimkotan
Harimkotani saar Kuriilide kirdeosa kaardil Harimkotani saare satelliidipilt Harimkotan (vene keeles Харимкотан, jaapani keeles 春牟古丹島) on Suur-Kuriilide Põhjarühma asustamata saar Venemaa idaosas.
Vaata Onekotan ja Harimkotan
Jaapan
Jaapan ja selle ümbrus Jaapan (jaapani keeles 日本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本国 Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas.
Vaata Onekotan ja Jaapan
Jaapani keel
Jaapani dialektide kaart Jaapani keel (jaapani keeles 日本語) on Jaapani ametlik keel ja domineeriv suhtluskeel.
Vaata Onekotan ja Jaapani keel
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Vaata Onekotan ja Jõgi
Jevreinovi väin
Jevreinovi väin Kuriilide kirdeosa kaardil Jevreinovi väin Makanruši saare (loodenurgas) ja Onekotani (keskel) vahel Jevreinovi väin ehk Viies Kuriili väin (vene keeles пролив Евреинова ehk Пятый Курильский пролив) on väin Vaikse ookeanis Venemaa idaosas, eraldab Onekotani Makanruši saarest ning ühendab Ohhoota merd Neljanda Kuriili väinaga.
Vaata Onekotan ja Jevreinovi väin
Kaldeera
Aniakchaki kaldeera Alaskal, läbimõõt umbes 10 km Kaldeera on vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm.
Vaata Onekotan ja Kaldeera
Kanarbik
Kanarbik (Calluna vulgaris) on kanarbikuliste sugukonda kuuluva kanarbiku perekonna ainuke liik.
Vaata Onekotan ja Kanarbik
Kaug-Ida
Kaug-Ida Kaug-Ida (vene keeles Дальний Восток) on piirkond Aasia idaosas, mis osaliselt kattub Ida-Aasiaga ning hõlmab Venemaa Tšuktšimaa, Kamtšatka, Sahhalini, Kuriilid ja Primorje ning Jaapani koos minevikus temast sõltunud Korea ja Hiinaga.
Vaata Onekotan ja Kaug-Ida
Krenitsõni väin
Krenitsõni väin Kuriilide kirdeosa kaardil Krenitsõni väin ehk Kuues Kuriili väin (vene keeles пролив Креницына ehk Шестой Курильский пролив) on väin Vaikse ookeanis Venemaa idaosas, eraldab Makanruši saart Harimkotani saarest ning ühendab Ohhoota merd Vaikse ookeaniga.
Vaata Onekotan ja Krenitsõni väin
Kukemari
259x259px Kukemari (Empetrum L.) on taimede perekond kanarbikuliste sugukonnast.
Vaata Onekotan ja Kukemari
Lepp
Lepp (Alnus) on heitlehiste lehtpuude perekond kaseliste sugukonnast.
Vaata Onekotan ja Lepp
Makanruši saar
Makanruši saar Kuriilide kirdeosa kaardil Makanruši saare satelliidipilt Makanruši saar (vene keeles Маканруши ehk Маканру ehk Макансу, jaapani keeles 磨勘留島) on Suur-Kuriilide Põhjarühma asustamata saar Venemaa idaosas.
Vaata Onekotan ja Makanruši saar
Murakas
Põldmurakas Murakas (Rubus L.) on roosõieliste sugukonda kuuluv taimeperekond.
Vaata Onekotan ja Murakas
Neljas Kuriili väin
Neljas Kuriili väin Kuriilide kirdeosa kaardil Neljas Kuriili väin (vene keeles Четвёртый Курильский пролив) on väin Vaikse ookeanis Venemaa idaosas, eraldab Onekotani ja Makanruši saart Paramuširi ja Antsiferovi saarest ning ühendab Ohhoota merd Vaikse ookeaniga.
Vaata Onekotan ja Neljas Kuriili väin
Ohhoota meri
Ohhoota mere asendikaart Ohhoota meri on ääremeri Vaikse ookeani loodeosas.
Vaata Onekotan ja Ohhoota meri
Paramušir
Paramuširi saare asukoht Paramušir Kuriilide kirdeosa kaardil thumb Paramušir (vene keeles Парамушир, jaapani keeles 幌筵島) on saar Venemaa idaosas, Suur-Kuriilide Põhjarühma saar.
Vaata Onekotan ja Paramušir
Rebane
Rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes) on koerlaste (Canidae) sugukonda rebase (Vulpes) perekonda kuuluv kiskja.
Vaata Onekotan ja Rebane
Saar
Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.
Vaata Onekotan ja Saar
Sinikas
Sinikas (Vaccinium uliginosum) on kanarbikuliste sugukonda mustika perekonda kuuluv mitmeaastane kääbuspõõsas.
Vaata Onekotan ja Sinikas
Suur-Kuriilid
Suur-Kuriilid Suur-Kuriilid (varem Suured Kuriilid; vene Большая Курильская гряда) on saarestik Kuriilide kaguosas, Kamtšatka poolsaare ja Hokkaidō saare vahel.
Vaata Onekotan ja Suur-Kuriilid
Tegevvulkaan
Stromboli tegutsemas Tegevvulkaan on praegu tegutsev või ajaloolisel ajal tegutsenud vulkaan, mis tõenäoliselt tegutseb ka tulevikus.
Vaata Onekotan ja Tegevvulkaan
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Vaata Onekotan ja Teine maailmasõda
Vaikne ookean
thumb Vaikne ookean on suurim ookean Maal.
Vaata Onekotan ja Vaikne ookean
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Onekotan ja Vene keel
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Vaata Onekotan ja Venemaa
Viigerhüljes
Viigerhüljes ehk viiger (Pusa hispida, varasem nimi Phoca hispida) on suhteliselt väike ja jässakas lühikese koonuga hüljes.
Vaata Onekotan ja Viigerhüljes
1720
1720.
Vaata Onekotan ja 1720
Vaata ka
Kuriilide saared
- Šiaškotan
- Šumšu
- Antsiferovi saar
- Atlassovi saar
- Ekarma
- Harimkotan
- Iturup
- Kunašir
- Makanruši saar
- Onekotan
- Paramušir
- Suur-Kuriilid
- Tširinkotan
- Urupi saar
- Väike-Kuriilid
Tuntud ka kui Onekotani saar.