Sisukord
29 suhted: Õis, Carl von Linné, Eesti, Euraasia, Gröönimaa, Hape, Kaheidulehelised, Kahesuguline õis, Kanarbikulaadsed, Kanarbikulised, Katteseemnetaimed, Leht, Liblikalised, Mari, Mesilane, Mustikas (perekond), Püsikud, Põhja-Ameerika, Põhjapoolkera, Piiumetsa soo, Puhmas, Raba, Seeme, Siirdesoo, Suhkrud, Taimed, Tundravöönd, Vars, Vegetatiivne sigimine.
- Marjad
Õis
Õie skeem: 1. Õiepõhi2. Tupplehed3. Kroonlehed4. Tolmukad5. Emakas või emakad Õis on taime generatiivne organ, kus peale tolmlemist moodustuvad seemned ja vili.
Vaata Sinikas ja Õis
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Vaata Sinikas ja Carl von Linné
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Sinikas ja Eesti
Euraasia
Euraasia asend Euraasia asend Euraasia reljeef (USGS-i andmed) Euraasia on suurim manner Maal.
Vaata Sinikas ja Euraasia
Gröönimaa
Satelliidifoto Gröönimaast Gröönimaa on omavalitsuslik ala Taani Kuningriigi koosseisus.
Vaata Sinikas ja Gröönimaa
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Vaata Sinikas ja Hape
Kaheidulehelised
Päriskaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass.
Vaata Sinikas ja Kaheidulehelised
Kahesuguline õis
Gladioolil on kahelisugulised õied Kahesuguline õis on õis, kus kasvavad nii emakad (emakas) kui tolmukad.
Vaata Sinikas ja Kahesuguline õis
Kanarbikulaadsed
Kanarbikulaadsed (Ericales) on õistaimede selts kaheiduleheliste klassist.
Vaata Sinikas ja Kanarbikulaadsed
Kanarbikulised
Kanarbikulised (Ericaceae) on kanarbikulaadsete seltsi arvatud puittaimede sugukond.
Vaata Sinikas ja Kanarbikulised
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Vaata Sinikas ja Katteseemnetaimed
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Vaata Sinikas ja Leht
Liblikalised
Liblikalised ehk soomustiivalised ehk lepidopterid (Lepidoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist.
Vaata Sinikas ja Liblikalised
Mari
punased sõstrad (üleval) liitviljad, mis koosnevad paljudest luuviljadest, ning maasikad liitsed rüüsviljad. Mari on lihakvili, mis sisaldab arvukalt seemneid.
Vaata Sinikas ja Mari
Mesilane
''Apis mellifera'' Mesilasnukud Erakmesilane Anthophora bimaculata (emane) hariliku sininuki (Jasione montana) õiel. Tallinn, Eesti Mesilane (Apis) on kiletiivaliste seltsi mesilaslaste sugukonda kuuluv putukate perekond.
Vaata Sinikas ja Mesilane
Mustikas (perekond)
Mustikas (Vaccinium) on taimede perekond kanarbikuliste sugukonnast.
Vaata Sinikas ja Mustikas (perekond)
Püsikud
Põdrakanep on mitmeaastane taim tänu risoomile Püsikud ehk mitmeaastased rohttaimed on rohttaimed, kes tavatingimustes elavad üle kahe aasta.
Vaata Sinikas ja Püsikud
Põhja-Ameerika
Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.
Vaata Sinikas ja Põhja-Ameerika
Põhjapoolkera
Lamberti asimutaalses võrdpindses projektsioonis Põhjapoolkera on ekvaatori tasapinnast põhja pool asuv osa Maast.
Vaata Sinikas ja Põhjapoolkera
Piiumetsa soo
Piiumetsa soo (ka: Rumbi soo, Rumbi raba, Kummassaare soo, Kummassaare raba) on soo Rapla ja Järva maakonnas.
Vaata Sinikas ja Piiumetsa soo
Puhmas
thumb Puhmas ehk kääbuspõõsas (varasemas eesti keeles ka jässikpõõsas) on puittaimede eluvorm.
Vaata Sinikas ja Puhmas
Raba
Kaasikjärve raba Kakerdaja raba talvel Ohtu raba turbatootmisala Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht.
Vaata Sinikas ja Raba
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Vaata Sinikas ja Seeme
Siirdesoo
Siirdesoo ehk üleminekusoo ehk rabasoo on soo arengu keskmine järk; üleminek madalsoost kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga enam-vähem samal tasapinnal.
Vaata Sinikas ja Siirdesoo
Suhkrud
Sahharoos Suhkrud on sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluv orgaaniliste ühendite klass.
Vaata Sinikas ja Suhkrud
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Vaata Sinikas ja Taimed
Tundravöönd
Arktiline tundra Tundravöönd on loodusvöönd, mis paikneb Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas ning Gröönimaa lõunarannikul.
Vaata Sinikas ja Tundravöönd
Vars
Piprapuu vars Vars (caulis) on taime harunemisvõimeline peamiselt maapealne organ, mis ühendab lehti, õisi ja vilju juurega.
Vaata Sinikas ja Vars
Vegetatiivne sigimine
Vegetatiivne sigimine on suguta sigimisviis, kus uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, sageli tema (keha)osa(de)st.
Vaata Sinikas ja Vegetatiivne sigimine
Vaata ka
Marjad
- Ananass
- Astelpaju (perekond)
- Banaan
- Füüsal
- Guajaav
- Harilik leesikas
- Harilik mustikas
- Harilik pohl
- Jõhvikas (perekond)
- Kanada leeder
- Karussõstar
- Kiivi (vili)
- Kukemari
- Kukerpuu (perekond)
- Kultuurmustikas
- Läänevaarikas
- Leeder
- Maasikas
- Maasikvaarikas
- Magustav imemari
- Mari
- Marjad
- Mehhiko füüsal
- Metsmaasikas
- Mooruspuu
- Must leeder
- Must sõstar
- Punane leeder
- Punane sõstar
- Rabamurakas
- Rosin
- Sinikas
- Sinine leeder
- Soomurakas
- Tšiili maasikas
- Thompson Seedless
- Vaarikas
- Viinamari
Tuntud ka kui Joovikas, Rukkisinikas, Sinikad, Soomari, Vaccinium uliginosum.