Sisukord
68 suhted: Agapetus I, Aquileia, Aristokraatia, Arles, August, Bütsants, Bütsantsi keisrite loend, Detsember, Diakon, Eksarh, Ekskommunikatsioon, Evangeelium, Gallia, Idagoodid, Itaalia, Johannes II (paavst), Johannes III (paavst), John Norman Davidson Kelly, Justinianus I, Juuni, Kardinal, Ketserlus, Konstantinoopol, Ladina keel, Leo I (paavst), Liber Pontificalis, Mai, Metropoliit, Milano, Monofüsitism, Narses, Nõid Siimon, Oikumeenilised kirikukogud, Ordinatsioon, Origenes, Paavst, Pallium, Pantvang, Perugia, Piiskop, Preester, Privileeg, Rahandus, Rist, Rooma, Rooma Peetri kirik, Silverius, Sinod, Skisma, Teoloog, ... Laienda indeks (18 rohkem) »
- Püha Tooli diplomaadid
- Surnud 561
Agapetus I
Agapetus I (ka Agapitus I) oli paavst 535–536.
Vaata Pelagius I ja Agapetus I
Aquileia
Aquileia basiilika Aquileia (friuli Olee/Olea/Acuilee/Aquilee/Aquilea; veneetsia Aquiłeja/Aquiłegia) on Vana-Rooma linn Itaalias Aadria mere tipus laguunide servas u. 10 km merest Natiso (nüüd Natisone) jõe ääres, mille säng on Rooma aegadest saati mõnevõrra muutunud.
Vaata Pelagius I ja Aquileia
Aristokraatia
Aristokraatia ehk parimate võim on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele; vastandub monarhiale ja demokraatiale.
Vaata Pelagius I ja Aristokraatia
Arles
Arles on linn Lõuna-Prantsusmaal Provence-Alpes-Côte d'Azuri piirkonnas Bouches-du-Rhône'i departemangus.
Vaata Pelagius I ja Arles
August
August ehk lõikuskuu on Gregoriuse kalendris aasta kaheksas kuu.
Vaata Pelagius I ja August
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Vaata Pelagius I ja Bütsants
Bütsantsi keisrite loend
Bütsantsi keisrite loend esitab Ida-Rooma keisririigi, mis sai hiljem tuntuks Bütsantsi nime all, valitsejate nimestiku alates Rooma riigi pealinna viimisest Konstantinoopolisse 330.
Vaata Pelagius I ja Bütsantsi keisrite loend
Detsember
Detsember ehk jõulukuu ehk talvistepühakuu ehk talvekuu on Gregoriuse kalendris aasta kaheteistkümnes kuu.
Vaata Pelagius I ja Detsember
Diakon
Diakon on luterliku, õigeusu, nelipühi, katoliku kiriku ja vanade idakirikute abivaimulik.
Vaata Pelagius I ja Diakon
Eksarh
Eksarh (kreeka keeles exarchos 'valitseja, asehaldur') on piiskop, kes valitseb suurt kirikuala (eksarhaati), mis reeglina asub väljaspool selle maa piire, kus paikneb patriarhaat.
Vaata Pelagius I ja Eksarh
Ekskommunikatsioon
Friedrich II Ekskommunikatsioon on kirikust väljaheitmine (lahutamine kiriku osadusest).
Vaata Pelagius I ja Ekskommunikatsioon
Evangeelium
Rylandsi raamatukogu papüüruse P52 esikülg, Johannese evangeelium, 2. saj pKr Evangeelium (kreeka keeles εὐαγγέλιον euangelion.
Vaata Pelagius I ja Evangeelium
Gallia
Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.
Vaata Pelagius I ja Gallia
Idagoodid
Mosaiik, mis kujutab Theoderich Suure paleed, tema paleekabelis San Apollinare Nuovos Idagoodid (ka ostrogoodid, või) olid gootide haru (teine haru oli läänegoodid), germaani hõim, kellel tekkis 3.
Vaata Pelagius I ja Idagoodid
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Vaata Pelagius I ja Itaalia
Johannes II (paavst)
Johannes II, ladinapäraselt Ioannes II (enne paavstiks saamist Mercurius) oli paavst 533–535.
Vaata Pelagius I ja Johannes II (paavst)
Johannes III (paavst)
Johannes III (ladinapäraselt Ioannes III) oli paavst 561–574.
Vaata Pelagius I ja Johannes III (paavst)
John Norman Davidson Kelly
John Norman Davidson Kelly (sageli J. N. D. Kelly; 13. aprill 1909 Bridge of Allan – 31. märts 1997) oli inglise vaimulik ja kirikuajaloolane.
Vaata Pelagius I ja John Norman Davidson Kelly
Justinianus I
Justinianus I (Imperator Caesar Sabbatii Flavius Petrus Sabbatius Iustinianus Augustus; kreeka keeles: Ἰουστινιανός (Ioustinianós); umbes 482 – 14. november 565), tuntud kui Justinianus Suur, oli Ida-Rooma keiser 1. aprillist 527 – 14.
Vaata Pelagius I ja Justinianus I
Juuni
Juuni on Gregoriuse kalendris aasta kuues kuu.
Vaata Pelagius I ja Juuni
Kardinal
Kardinalist peapiiskopi vapikaunistus. Punane kardinalikübar (''galero''), millel on 30 külgtutti, näitab, et tegu on kardinaliga. Rist näitab, et tegu on peapiiskopiga. Moto ja vapikilp on igal kardinalil erinev. Kardinali kooririietus Kardinal on katoliku kiriku hierarhias paavstist 1 aste allpool asuv ametikoht.
Vaata Pelagius I ja Kardinal
Ketserlus
Ketserlus ehk hereesia (kreeka keeles αἵρεσις hairesis, 'valik, valitud asi', hilisem tähendus 'erakond, koolkond, uskkond') on teatud religioossest õpetusest kõrvalekalduv usukäsitlus; kehtestatud arusaamadest lahknemine.
Vaata Pelagius I ja Ketserlus
Konstantinoopol
Kostantiniyye'i kesklinna (''Stamboul'') siluett 1896. aasta postkaardil Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.
Vaata Pelagius I ja Konstantinoopol
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Pelagius I ja Ladina keel
Leo I (paavst)
Leo I (ka Leo Suur) oli paavst 440–461.
Vaata Pelagius I ja Leo I (paavst)
Liber Pontificalis
"Liber Pontificalis" on paavstide elulugude raamat alates Peetrusest kuni 15. sajandini.
Vaata Pelagius I ja Liber Pontificalis
Mai
Mai ehk lehekuu on Gregoriuse kalendris aasta viies kuu.
Vaata Pelagius I ja Mai
Metropoliit
Vinnõtsja metropoliit Simeon Metropoliit on kõrgeim piiskopi tiitel õigeusu kirikus pärast patriarhi.
Vaata Pelagius I ja Metropoliit
Milano
Milano (itaalia keeles Milano, Milano murdes Milán, Milan) on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Milano provintsi halduskeskus.
Vaata Pelagius I ja Milano
Monofüsitism
Monofüsiidid (kreeka k. monos 'üks' ja physis 'olemus, loomus') on Kristuse ühe loomuse õpetuse pooldajad.
Vaata Pelagius I ja Monofüsitism
Narses
Arvatav Narsese kujutis Ravenna San Vitale kiriku mosaiigil Narses (kreeka Ναρσής; 5. sajandi lõpp – hiljemalt 574) oli Ida-Rooma riigi väejuht ja eunuhh keiser Justinianus I valitsemisajal.
Vaata Pelagius I ja Narses
Nõid Siimon
Nõid Siimon (ladina keeles Simon Magus, kreeka keeles Σίμων ὁ μάγος) oli Samaaria nõid ja usutegelane.
Vaata Pelagius I ja Nõid Siimon
Oikumeenilised kirikukogud
Oikumeenilised kirikukogud on esimesed seitse ülemaailmset kirikukogu, mis peeti, kui kirik ei olnud veel lõhenenud katoliku ja õigeusu kirikuks.
Vaata Pelagius I ja Oikumeenilised kirikukogud
Ordinatsioon
õigeusu kirikus Ordinatsioon ehk ordineerimine on vaimulike ametissepühitsemine.
Vaata Pelagius I ja Ordinatsioon
Origenes
Guillaume Chaudière. Origenes. 1584. Origenes (vanakreeka keeles Ὠριγένης (Ōrigénēs), ka Origenes Adamantios (Ὠριγένης Ἀδαμάντιος (Ōrigénēs Adamántios)); umbes 185 arvatavasti Aleksandria – umbes 254 arvatavasti Kaisarea) oli varakristlik teoloog ja piibliõpetlane ning askeet.
Vaata Pelagius I ja Origenes
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Vaata Pelagius I ja Paavst
Pallium
Pallium paavst Benedictus XVI liturgilise rüü osana. 15. mai 2005, Vatikan Pallium on katoliku kiriku kõige kõrgemate vaimulike kantav liturgiline riietusese, lai valge villane sallitaoline riideese, kuhu on sisse kootud 6 musta risti.
Vaata Pelagius I ja Pallium
Pantvang
Pantvang on ebaseaduslikult vägivaldselt kinni võetud või röövitud inimene.
Vaata Pelagius I ja Pantvang
Perugia
Perugia on linn Itaalias, Umbria maakonna ja Perugia provintsi halduskeskus.
Vaata Pelagius I ja Perugia
Piiskop
Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.
Vaata Pelagius I ja Piiskop
Preester
Preester (ladinakeelsest sõnast presbyter.
Vaata Pelagius I ja Preester
Privileeg
Privileeg on ajalooline ürik, mis annab mingeid eesõiguseid.
Vaata Pelagius I ja Privileeg
Rahandus
Rahandus on rahaasjade ehk rahaliste suhete üldine korraldus majandusüksuses (riigis, korporatsioonis, ettevõttes jm).
Vaata Pelagius I ja Rahandus
Rist
Rist on geomeetriline kujund, mis koosneb kahest ristuvast joonest, poolitades kas ühe või kaks joont keskelt kaheks võrdseks osaks.
Vaata Pelagius I ja Rist
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Vaata Pelagius I ja Rooma
Rooma Peetri kirik
Rooma Peetri kirik ehk Püha Peetruse basiilika (itaalia keeles Basilica di San Pietro in Vaticano) on Vatikanis asuv hilisrenessansi stiilis katoliiklik kirikuhoone.
Vaata Pelagius I ja Rooma Peetri kirik
Silverius
Silverius oli paavst 536–537.
Vaata Pelagius I ja Silverius
Sinod
Sinod selle sõna ajaloolises tähenduses on kirikukogu, mis koguneb tavaliselt arutama kiriku doktriini või juhtimise küsimusi.
Vaata Pelagius I ja Sinod
Skisma
Skisma (kreeka keeles σχισμα (σχιζω) – jagunema) tähendab kiriku lõhenemist.
Vaata Pelagius I ja Skisma
Teoloog
Teoloog on vastava hariduse (mag. theol; dr. theol) saanud usuteadlane.
Vaata Pelagius I ja Teoloog
Tome
Rahvamaja Tome on küla (vidējciems) Lätis Ogre piirkonnas, Tome valla halduskeskus.
Vaata Pelagius I ja Tome
Traktaat
Traktaat (ladina keeles tractatus, "käsitlus", "arutlus") on teadusteksti arhailine vorm, mis tavaliselt kujutab enesest lühemat teatud teemat käsitlevat kirjalikku teksti.
Vaata Pelagius I ja Traktaat
Vaimulik
Vaimulik on eesti keeles.
Vaata Pelagius I ja Vaimulik
Vigilius
Vigilius oli paavst 537–555.
Vaata Pelagius I ja Vigilius
16. aprill
16.
Vaata Pelagius I ja 16. aprill
3. märts
3.
Vaata Pelagius I ja 3. märts
4. märts
4.
Vaata Pelagius I ja 4. märts
536
536.
Vaata Pelagius I ja 536
537
537.
Vaata Pelagius I ja 537
543
543.
Vaata Pelagius I ja 543
544
544.
Vaata Pelagius I ja 544
545
545.
Vaata Pelagius I ja 545
546
546.
Vaata Pelagius I ja 546
547
547.
Vaata Pelagius I ja 547
548
548.
Vaata Pelagius I ja 548
553
553.
Vaata Pelagius I ja 553
556
556.
Vaata Pelagius I ja 556
561
561.
Vaata Pelagius I ja 561
Vaata ka
Püha Tooli diplomaadid
- Ansgar
- Antonio Possevino
- Balduin Alnast
- Bonifatius III
- Bonifatius VIII
- Calixtus II
- Clemens IV
- Clemens X
- Coelestinus III
- Coelestinus IV
- Formosus
- Gregorius I
- Gregorius VII
- Hadrianus V
- Innocentius X
- Jules Mazarin
- Marinus I
- Martinus I
- Martinus IV
- Nicolaus Cusanus
- Nicolaus IV
- Paavsti legaat
- Paulus IV
- Paulus VI
- Pelagius I
- Pius II
- Reginald Pole
- Sabinianus
- Urbanus II
- Wilhelm Modenast
- William de Longchamp
Surnud 561
- Pelagius I