VäljuvSaabuva

🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!

Sisukord

1. 29 suhted: Eesti, Haanja kõrgustik, Harjus, Haug, Jõgi, Katoliiklus, Langus, Liivimaa, Liivimaa ristisõda, Miikse oja, Pelska jõgi, Pihkva järv, Piusa ürgoru matkarada, Piusa jõe ürgorg, Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala, Piusa liivakivipaljandid, Plaani Külajärv, Särg, Setod, Setomaa, Trulling, Tuderna oja, Tuhkvitsa oja, Valgla, Vana-Vastseliina, Vastseliina, Vastseliina piiskopilinnus, Võrukesed, Venemaa.

2. Pihkva oblasti jõed

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Vaata Piusa jõgi ja Eesti

Haanja kõrgustik

Suure Munamäe vaatetornist. Haanja kõrgustik on maastikurajoon Kagu-Eestis.

Vaata Piusa jõgi ja Haanja kõrgustik

Harjus

Harjus (Thymallus thymallus) on lõheliste seltsi harjuslaste sugukonda kuuluv kala.

Vaata Piusa jõgi ja Harjus

Haug

Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) on hauglaste sugukonda haugi perekonda kuuluv röövkala.

Vaata Piusa jõgi ja Haug

Jõgi

Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.

Vaata Piusa jõgi ja Jõgi

Katoliiklus

Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.

Vaata Piusa jõgi ja Katoliiklus

Langus

Langus ehk jõe langus on jõe lähte ja suudme absoluutse kõrguse vahe meetrites.

Vaata Piusa jõgi ja Langus

Liivimaa

Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Vaata Piusa jõgi ja Liivimaa

Liivimaa ristisõda

Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.

Vaata Piusa jõgi ja Liivimaa ristisõda

Miikse oja

Miikse oja Vastseliina linnuse juures Miikse oja (ka Meeksi oja, Jaama oja) on 13,3 km pikkune oja, mis suubub Piusa jõkke.

Vaata Piusa jõgi ja Miikse oja

Pelska jõgi

Pelska jõgi (ka Belka jõgi) on heledaveeline ja vähese orgaanilise aine sisaldusega jõgi Kagu-Eestis, mille ülemjooks asub Venemaa territooriumil.

Vaata Piusa jõgi ja Pelska jõgi

Pihkva järv

Pihkva järve asend Pihkva järve kallas Lüübnitsa külas Pihkva järv (võru Pihkva järv́ ehk Talaba järv́, vene Псковское озеро) on Peipsi-Pihkva järve lõunapoolne osa, mida Peipsi järvega ühendab kitsas Lämmijärv.

Vaata Piusa jõgi ja Pihkva järv

Piusa ürgoru matkarada

RMK Piusa ürgoru matkarada asub Piusa jõe ürgoru maastikukaitsealal, Võru maakonnas.

Vaata Piusa jõgi ja Piusa ürgoru matkarada

Piusa jõe ürgorg

Piusa jõe ürgorg on ürgorg Võru ja Põlva maakonnas.

Vaata Piusa jõgi ja Piusa jõe ürgorg

Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala

Härma Mäemine müür Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala asub Võru maakonnas Võru ja Setomaa valla territooriumil.

Vaata Piusa jõgi ja Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala

Piusa liivakivipaljandid

Härma alumine müür on üks Piusa jõe äärsetest liivakivipaljanditest. Piusa liivakivipaljandid (ka: Piusa müürid) on Piusa jõe orus olevad liivakivipaljandid (võru keeles: müürid).

Vaata Piusa jõgi ja Piusa liivakivipaljandid

Plaani Külajärv

Plaani Külajärv Plaani Külajärv (ka Külajärv, Plaani järv, Suurjärv, Plaani Küläjärv) on Võru maakonnas Rõuge vallas asuv järv.

Vaata Piusa jõgi ja Plaani Külajärv

Särg

Särg (Rutilus rutilus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.

Vaata Piusa jõgi ja Särg

Setod

Seto Kuningriigi päev Mikitamäel 2006. aastal Setomaa lipp Setod (seto keeles setoq või setokõsõq), ka setud ja setukesed, on eestlaste etniline rühm, kelle põline asuala on Kagu-Eestis Setumaal.

Vaata Piusa jõgi ja Setod

Setomaa

Setomaa lipp Setomaa ehk Setumaa (setu ja võru keeles Setomaa) on setode asuala Eesti kaguosas ja sellega piirneval Venemaa territooriumil.

Vaata Piusa jõgi ja Setomaa

Trulling

Trulling ehk harilik trulling (Barbatula barbatula) on trullinglaste sugukonda kuuluv kala.

Vaata Piusa jõgi ja Trulling

Tuderna oja

Tuderna oja on Piusa jõe üks lisaojadest.

Vaata Piusa jõgi ja Tuderna oja

Tuhkvitsa oja

Tuhkvitsa oja (ka Obinitsa oja) on oja Setomaa vallas, suubub Piusa jõkke.

Vaata Piusa jõgi ja Tuhkvitsa oja

Valgla

jõgikonnad Veekogu valgla ehk valgala (ka vesikond, bassein) on maa-ala, millelt vesi sellesse veekogusse voolab.

Vaata Piusa jõgi ja Valgla

Vana-Vastseliina

Vana-Vastseliina ehk Vahtsõliinamõisa ehk Vastseliina-Asunduse ehk Vastseliina küla asub Võru maakonnas Võru vallas.

Vaata Piusa jõgi ja Vana-Vastseliina

Vastseliina

Vastseliina on alevik Võru maakonnas Võru vallas.

Vaata Piusa jõgi ja Vastseliina

Vastseliina piiskopilinnus

Vastseliina piiskopilinnus 2008. aasta märtsikuusVastseliina piiskopilinnus 2008. aasta suvel. Vaade linnuse kirdetornist Vastseliina piiskopilinnuse kirdetorn 2011. aasta septembris Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Wilhelm Tusch Linnuse vaade idast 19. sajandil.Autor: Wilhelm Tusch Vastseliina piiskopilinnuse (saksa keeles Neuhausen) varemed asuvad Vana-Vastseliina külas Võru vallas Võru maakonnas, umbes 5 km kaugusel Vastseliina alevist.

Vaata Piusa jõgi ja Vastseliina piiskopilinnus

Võrukesed

Võrukeste lipp Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel Võrukesed (ka võrokesed, endanimetus võrokõsõq) on Kagu-Eestis asuva Võrumaa (praegune Põlva ja Võru maakond) põlised elanikud, läänemeresoome rahvas, keda võib pidada eestlaste allrahvuseks.

Vaata Piusa jõgi ja Võrukesed

Venemaa

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Vaata Piusa jõgi ja Venemaa

Vaata ka

Pihkva oblasti jõed

• Gdovka
• Lovati jõgi
• Ludza jõgi
• Pałata
• Pelska jõgi
• Piusa jõgi
• Pljussa jõgi
• Rītupe
• Velikaja jõgi
• Zilupe jõgi
• Želtša jõgi

Tuntud ka kui Pimźa jõgi.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Teave põhineb Vikipeedia artiklitel ja muudel Wikimedia projektidel ning on saadaval Creative Commonsi Attribution-ShareAlike litsentsi alusel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika