Sisukord
71 suhted: A cappella, Arvo Pärt, Aste (muusika), Bassivõti, Cantus firmus, Deetsim, Diatooniline helilaad, Faktuur (muusika), Früügia helilaad, Friedrich Suur, Funktsionaalharmoonia, Fuuga, Giovanni Pierluigi da Palestrina, Gregoriuse koraal, Harmoonia (muusika), Helistik, Homofoonia, Instrumentaalmuusika, Intervall (muusika), Jean-Philippe Rameau, Johann Sebastian Bach, Kaanon (muusika), Kantaat, Klahvpillid, Kompositsioonimeetod, Kontrapunkt, Koorilaul, Kreeka keel, Kunst, Kvart, Kvint, Lüüdia helilaad, Liturgiline muusika, Mažoor, Meloodia, Minoor, Missa (muusika), Mitmehäälsus, Motett, Muusika, Muusikažanr, Muusikateooria, Muusikavorm, Noodikiri, Noodivõti, Noot, Oktav, Oktav (helikõrguspiirkond), Ooper, Oratoorium, ... Laienda indeks (21 rohkem) »
A cappella
A cappella all mõisteti alates 17. sajandist renessanssmuusikale iseloomulikku polüfoonilise muusika omadust mängida instrumentaalsaadet vokaalpartiidega unisoonis või neid asendades.
Vaata Polüfoonia ja A cappella
Arvo Pärt
Arvo Pärt (sündinud 11. septembril 1935 Paides) on eesti helilooja, kes loob klassikalist ja vaimulikku muusikat.
Vaata Polüfoonia ja Arvo Pärt
Aste (muusika)
Aste ehk heliaste on muusikas helilaadi üksik jaotis.
Vaata Polüfoonia ja Aste (muusika)
Bassivõti
Bassivõti on noodivõti, mis määrab väikese oktavi F-noodi noodijoonestiku neljandale joonele.
Vaata Polüfoonia ja Bassivõti
Cantus firmus
Cantus firmus (ladina keeles 'kindel laul') on keskaja- ja renessanssmuusikas enamasti varasemast muusikast laenatud meloodia, mida kasutati uue polüfoonilise heliteose alusena.
Vaata Polüfoonia ja Cantus firmus
Deetsim
Deetsim ((a) suur deetsim, (b) väike deetsim Deetsimit käsitletakse tavaliselt kui tertsi, sest tegemist on liitintervalliga (oktav + terts). Kategooria:Intervallid.
Vaata Polüfoonia ja Deetsim
Diatooniline helilaad
Diatooniline helilaad on diatoonilise helirea astmetest koosnev helilaad (joonia, dooria, früügia, lüüdia, miksolüüdia, eoolia või lokria).
Vaata Polüfoonia ja Diatooniline helilaad
Faktuur (muusika)
Faktuur (inglise keeles texture, 'tekstuur'; saksa keeles Satz või Tonsatz, 'kogum' või 'helikogum') on muusikalise struktuuri osade samal ajahetkel ühendamise põhimõte.
Vaata Polüfoonia ja Faktuur (muusika)
Früügia helilaad
Früügia Früügia (Väike-Aasias asunud maakonna ja riigi Früügia järgi) on diatooniline helilaad, mille kõrgusastmik on Vastab madaldatud II astmega minoorile.
Vaata Polüfoonia ja Früügia helilaad
Friedrich Suur
Friedrich II ehk Friedrich Suur (saksa keeles Friedrich der Große; 24. jaanuar 1712 Berliin – 17. august 1786 Potsdam) oli Preisimaa kuningas 1740.
Vaata Polüfoonia ja Friedrich Suur
Funktsionaalharmoonia
Funktsionaalharmoonia on muusikas harmoonia, milles diatoonilise helilaadi astmetele on omistatud teatud ülesanded.
Vaata Polüfoonia ja Funktsionaalharmoonia
Fuuga
Fuuga (ladina keeles fuga, põgenemine) on muusikas 16.–18.
Vaata Polüfoonia ja Fuuga
Giovanni Pierluigi da Palestrina
Giovanni Pierluigi da Palestrina Giovanni Pierluigi da Palestrina Giovanni Pierluigi da Palestrina (3. veebruar 1525 või 2. veebruar 1526 – 2. veebruar 1594)The New Grove Dictionary of Music and Musicians, 2nd ed., s.v. "Palestrina, Giovanni Pierluigi da" by Lewis Lockwood, Noel O'Regan, and Jessie Ann Owens.
Vaata Polüfoonia ja Giovanni Pierluigi da Palestrina
Gregoriuse koraal
Gregorius Suur dikteerib koraali, mida talle Püha Vaimu läbi – pildil kujutatud tuvina – on sisendatud. Kirjutaja ees vahatahvlil on näha neumad. "Hartkeri antifonaarium". Sankt-Galleni klooster, umbes 1000 pKr Gregoriuse koraal ehk gregoriuse laul, varem ka gregooriuse koraal ehk gregooriuse laul (ladina keeles cantus gregorianus) on keskajast pärinev ühehäälne kristlik laul, mis on saanud nimetuse paavst Gregorius Suure järgi.
Vaata Polüfoonia ja Gregoriuse koraal
Harmoonia (muusika)
Harmoonia on muusikas akordide ühendamine ja suhted.
Vaata Polüfoonia ja Harmoonia (muusika)
Helistik
Helistik on muusikas mistahes helikõrguselt ehitatud duur- või moll-helilaad.
Vaata Polüfoonia ja Helistik
Homofoonia
Homofoonia (kreeka keeles homoios ühesugune + phone heli) on muusikas mitmehäälne faktuur, milles ühte domineerivat meloodiat saadab muu muusikaline materjal.
Vaata Polüfoonia ja Homofoonia
Instrumentaalmuusika
Instrumentaalmuusika on muusika liik, milles heliteos esitatakse muusikainstrumentidega.
Vaata Polüfoonia ja Instrumentaalmuusika
Intervall (muusika)
Intervall (ladina keeles intervallum 'vahemik, kaugus') on muusikas kahe heli või helilaadi astme helikõrguslik suhe.
Vaata Polüfoonia ja Intervall (muusika)
Jean-Philippe Rameau
Jean-Philippe Rameau. Autor Joseph Aved (1728) Jean-Philippe Rameau (25. september 1683 Dijon – 12. september 1764) oli üks tähtsamaid barokiajastu prantsuse heliloojaid ja muusikateoreetikuid.
Vaata Polüfoonia ja Jean-Philippe Rameau
Johann Sebastian Bach
Johann Sebastian Bachi autogramm Johann Sebastian Bach (31. märts (vana kalendri järgi 21. märts) 1685 Eisenach – 28. juuli 1750 Leipzig) oli saksa helilooja ja organist, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige.
Vaata Polüfoonia ja Johann Sebastian Bach
Kaanon (muusika)
Kaanon on muusikas imitatsiooni läbiviimise reegel ja läbiviimine ise.
Vaata Polüfoonia ja Kaanon (muusika)
Kantaat
Kantaat on mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel.
Vaata Polüfoonia ja Kantaat
Klahvpillid
Klaver Bandoonium Klahvpillid on muusikainstrumendid, mida mängitakse klaviatuuri ehk klahvistiku abil.
Vaata Polüfoonia ja Klahvpillid
Kompositsioonimeetod
Kompositsioonimeetod (saksa keeles Kompositionsmethode) ehk kompositsioonitehnika (inglise keeles music composition technique) on muusikas õpetus, kunst ja oskus muusikaliste objektide muutmiseks, organiseerimiseks ja seostamiseks.
Vaata Polüfoonia ja Kompositsioonimeetod
Kontrapunkt
Kontrapunkt on muusikas kunst, kompositsioonimeetod, printsiip, teooria ja õppeaine, mille puhul käsitletakse tervikuna polüfoonilise faktuuri vähemalt kahte korraga kõlavat üksteise suhtes iseseisvat meloodiat.
Vaata Polüfoonia ja Kontrapunkt
Koorilaul
Koorilaul on muusikažanr, mida esitab lauljate koor.
Vaata Polüfoonia ja Koorilaul
Kreeka keel
Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.
Vaata Polüfoonia ja Kreeka keel
Kunst
kujutavat kunsti. Konrad Mägi, "Itaalia maastik. Rooma", 1922–1923 Kunst (vanakreeka keeles technē, ladina keeles ars, prantsuse ja inglise keeltes art) on üldisemas tähenduses meisterlik oskus või osavus mistahes loomingulisel tegevusalal.
Vaata Polüfoonia ja Kunst
Kvart
Kvart ((a) puhas kvart, (b) suurendatud kvart (c) vähendatud kvart Lüüdia mažoor (mažoorne helirida) erineb joonia mažoorist kõrge IV astme poolest, mida nimetatakse lüüdia kvardiks (suurendatud kvart) Lüüdia helireas „lüüdia kvart“ Kvarti peetakse klassikalises harmoonias dissoneerivaks intervalliks.
Vaata Polüfoonia ja Kvart
Kvint
Kvint ((a)puhas kvint (b) vähendatud kvint (c) suurendatud kvint Kvint on konsoneeriv intervall. Oktavi ja kvindi kaugusel olevate helide sagedused suhtuvad teineteisesse nagu 1: 3. Igast helist oktavi ja kvindi võrra kõrgemalt kõlav heli on tema teine ülemheli. Viiuli, vioola (altviiuli) ja tšello keeled häälestatakse üksteisest kvintide kaugusele.
Vaata Polüfoonia ja Kvint
Lüüdia helilaad
s.7) Lüüdia (nimetatud Anatoolias asunud maakonna ja riigi Lüüdia järgi) on diatooniline helilaad, mille kõrgusastmik on Vastab kõrgendatud IV astmega mažoorile.
Vaata Polüfoonia ja Lüüdia helilaad
Liturgiline muusika
Liturgiline muusika ehk kirikumuusika on kirikus liturgia osana esitatav muusika.
Vaata Polüfoonia ja Liturgiline muusika
Mažoor
Mažoor (ladina k major, 'suur') ehk duur (ladina k dūrus, 'karm, kõva') on muusikas helilaad, mille I ja III astme intervall on suur terts.
Vaata Polüfoonia ja Mažoor
Meloodia
Meloodia (kreeka keeles μελωδία, melos + odé) ehk viis on muusikas vähemalt kahe heli tavaliselt ühehäälne järgnevus.
Vaata Polüfoonia ja Meloodia
Minoor
Minoor (ladina k minor, 'väike') ehk moll on muusikas helilaad, mille I ja III astme intervall on väike terts.
Vaata Polüfoonia ja Minoor
Missa (muusika)
Missa ehk missatsükkel on muusikažanr, mille aluseks on katoliku kiriku missa ehk armulauaga jumalateenistuse ordinaariumi tekstid Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus ja Agnus Dei.
Vaata Polüfoonia ja Missa (muusika)
Mitmehäälsus
Mitmehäälsus on muusikas ühine nimetaja faktuuridele, milles üheaegselt on vähemalt kaks partiid.
Vaata Polüfoonia ja Mitmehäälsus
Motett
Motett oli aastatel 1220-1750 üks olulisemaid mitmehäälse vokaalmuusika žanre, millel võis või ei pruukinud olla dubleeriv või ka iseseisev instrumentaalsaade.
Vaata Polüfoonia ja Motett
Muusika
Muusika (vanakreeka sõnast μουσική (τέχνη) 'muusade kunst' ladinakeelse sõna (ars) musica kaudu) ehk helikunst (saksa keeles Tonkunst) on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla helid: muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus- või inimkeskkonna helid.
Vaata Polüfoonia ja Muusika
Muusikažanr
Muusikažanr ehk muusikaline žanr on muusikas heliteose või esituse kokkuleppeline kategooria.
Vaata Polüfoonia ja Muusikažanr
Muusikateooria
Muusikateooria on distsipliin, mis tegeleb muusika elementide ning muusika loomise, kirjapanemise, esitamise, tajumise ja analüüsimise erinevate aspektide uurimisega.
Vaata Polüfoonia ja Muusikateooria
Muusikavorm
Muusikavorm ehk muusikaline vorm on muusikaline struktuur ajas.
Vaata Polüfoonia ja Muusikavorm
Noodikiri
Noodikiri ehk muusika notatsioon on muusika kirjapanemiseks kasutatav märgisüsteem.
Vaata Polüfoonia ja Noodikiri
Noodivõti
Noodivõti ehk võti on noodikirja märk, mis määrab teatud helikõrguse noodijoonestikul.
Vaata Polüfoonia ja Noodivõti
Noot
Guillaume Machaut' rondoo ''Dame, mon cuer en vous remaint'' 16. sajandi noodiraamatus Elisabeth Louise Vigée-LeBrun, "Vürstinna Natalia Kurakina portree" (1797) Noot (ladina nota – 'tähis, märk') on muusika noodikirjas heli tähistav märk.
Vaata Polüfoonia ja Noot
Oktav
Oktav ehk oktaav (Näited: a – puhas oktav, b – vähendatud oktav; c – suurendatud oktav.
Vaata Polüfoonia ja Oktav
Oktav (helikõrguspiirkond)
Oktav on muusikas helikõrguspiirkonna tähis.
Vaata Polüfoonia ja Oktav (helikõrguspiirkond)
Ooper
ooperiteatri fuajee Pariisis (Louis Béroud' maalil aastast 1877) Ooper (itaalia keele sõnast opera ehk 'teos') on muusikateatrižanr, mille puhul kogu sõnatekst esitatakse enamasti lauldes.
Vaata Polüfoonia ja Ooper
Oratoorium
Oratoorium (itaaliakeelsest sõnast oratorio – 'palvesaal') on koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süžeel põhinev heliteos.
Vaata Polüfoonia ja Oratoorium
Orel
Orelikontsert Adelaide'is 2020. aastal Orel on muusikainstrument, mis tekitab heli õhuvoolu juhtimisega läbi erineva suurusega puidust või metallist vilede.
Vaata Polüfoonia ja Orel
Organum
Perotinus, kolmehäälne organum ''Alleluia nativitatis'' Paralleelorganum ''Tu patris sempiternus...'' traktaadis "Musica enchiriadis" Perotinuse neljahäälne organum "Viderunt omnes" Organum (vanakreeka keeles ὄργανον organon 'instrument', 'tööriist') on Lääne-Euroopa keskaja muusikas esinev varaseim polüfoonia tüüp.
Vaata Polüfoonia ja Organum
Partituur
Partituur (inglise keeles musical score, itaalia keeles partitura, saksa keeles Partitur) on muusikas heliteose kõigi muusikainstrumentide partiide üksikasjaline üleskirjutus ülestikku noodijoonestikel.
Vaata Polüfoonia ja Partituur
Passioon
Passioon (hilisladina passio) on vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil ja võib seepärast kanda pealkirja kas Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese passioon.
Vaata Polüfoonia ja Passioon
Pööre (muusika)
Pööre ehk pöördintervall on muusikas heli kõrgusliku ümberasetamise tulemus.
Vaata Polüfoonia ja Pööre (muusika)
Prelüüd
Algusosa Chopini prelüüdist Prelüüd ehk eelmäng (prantsuse keeles prélude, ladina keeles praeludium, saksa keeles Präludium, itaalia keeles preludio) on muusikateose sissejuhatus.
Vaata Polüfoonia ja Prelüüd
Süit
Süit on mitmeosaline muusikateos, mis koosneb sisuliselt ühendatud, kuid kontrastsetest iseseisvatest osadest.
Vaata Polüfoonia ja Süit
Teema (muusika)
Teema (kr thema 'asetatu, paigutatu') on heliteose peamist muusikalist mõtet kätkev vormielement.
Vaata Polüfoonia ja Teema (muusika)
Terts
Terts (Klassikalises harmoonias on terts konsoneeriv intervall. Range stiili polüfoonias käsitleti tertsi dissonantsina.
Vaata Polüfoonia ja Terts
Tokaata
Tokaata (itaalia keeles toccare, puudutama) on muusikas 16.
Vaata Polüfoonia ja Tokaata
Tonaalsus
Tonaalsus on muusika helisüsteemis heliklasside orienteeritus referentsheliklassile.
Vaata Polüfoonia ja Tonaalsus
Tritoon
Tritoon (ladina sõnast tritonus 'kolmtoon') on muusikas intervall, mille moodustab kolm tervetooni.
Vaata Polüfoonia ja Tritoon
Viiulivõti
Viiulivõti ehk g-võti on noodikirja märk, mille ülesandeks on näidata esimese oktavi G asukohta noodijoonestikul.
Vaata Polüfoonia ja Viiulivõti
Vokaalmuusika
Vokaalmuusika on muusikažanr, millesse kuuluvaid heliteoseid esitatakse lauldes.
Vaata Polüfoonia ja Vokaalmuusika
13. sajand
13.
Vaata Polüfoonia ja 13. sajand
15. sajand
15.
Vaata Polüfoonia ja 15. sajand
16. sajand
16.
Vaata Polüfoonia ja 16. sajand
17. sajand
17.
Vaata Polüfoonia ja 17. sajand
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Vaata Polüfoonia ja 18. sajand
7. sajand
7.
Vaata Polüfoonia ja 7. sajand
9. sajand
9.
Vaata Polüfoonia ja 9. sajand
Tuntud ka kui Polüfooniline muusika.