Sisukord
17 suhted: Deminutiiv, Gregoriuse koraal, Halleluuja (muusika), Keskaja muusika, Kyrie, Ladina keel, Melism, Meloodia, Missa, Noot, Ofertoorium, Officium, Ordinaarium, Psalm, Sekvents (luule), Silp, Troop (muusika).
Deminutiiv
Deminutiiv ehk vähendussõna on vähendava, meelitava, hellitleva tähendusega sõna.
Vaata Proosula ja Deminutiiv
Gregoriuse koraal
Gregorius Suur dikteerib koraali, mida talle Püha Vaimu läbi – pildil kujutatud tuvina – on sisendatud. Kirjutaja ees vahatahvlil on näha neumad. "Hartkeri antifonaarium". Sankt-Galleni klooster, umbes 1000 pKr Gregoriuse koraal ehk gregoriuse laul, varem ka gregooriuse koraal ehk gregooriuse laul (ladina keeles cantus gregorianus) on keskajast pärinev ühehäälne kristlik laul, mis on saanud nimetuse paavst Gregorius Suure järgi.
Vaata Proosula ja Gregoriuse koraal
Halleluuja (muusika)
Halleluuja koos järgneva ''versus''ega, St Galleni muusikakäsikirjast Codex Sangallensis 359 Halleluuja ja sellele järgnev ''jubilus''. Graduale triplex ''Alleluia'' teises toonis, ''Vidimus Stellam'' kolmekuningapäevaks Halleluuja (heebria keeles הללו יה hallelu Jah 'kiitkem Jumalat', ladina keeles alleluia) on laul, mis saatis kristlikus liturgias algselt missa teist pühakirjalugemist.
Vaata Proosula ja Halleluuja (muusika)
Keskaja muusika
Keskaegne missa Victimae Paschali Laudes Keskaja muusika on keskajal loodud muusika.
Vaata Proosula ja Keskaja muusika
Kyrie
''Kyrie'' XI, gregooriuse koraal missaraamatust "Liber usualis" Neumakirjas ''Kyrie'', Codex Sangallensis 381 11. sajandist Josquini Missa de Beata Virgine ''Kyrie'' Kyrie, translitereeritud vorm kreeka sõnast Κύριε (vokatiiv sõnast Κύριος, Kyrios 'isand'), missa alguses pärast introitust lauldav missa muutumatu osa (ordinarium missae) esimene laul, mis on, nagu näitab ta kreekakeelne tekst, üks missa vanimaid osi.
Vaata Proosula ja Kyrie
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Proosula ja Ladina keel
Melism
Osa Georg Friedrich Händeli teosest "Messias". 57 noodist koosnev melism sõnal "born". Melism on muusikas meloodia kujundamise viis, kus teksti ühe silbi esitamise ajal lauldakse järjest mitmel erineva helikõrgusega noodil.
Vaata Proosula ja Melism
Meloodia
Meloodia (kreeka keeles μελωδία, melos + odé) ehk viis on muusikas vähemalt kahe heli tavaliselt ühehäälne järgnevus.
Vaata Proosula ja Meloodia
Missa
Vatikani II kirikukogu juhendite alusel pühitsetav katoliiklik missa Missa on roomakatoliku ja anglikaani kiriku armulauaga jumalateenistus.
Vaata Proosula ja Missa
Noot
Guillaume Machaut' rondoo ''Dame, mon cuer en vous remaint'' 16. sajandi noodiraamatus Elisabeth Louise Vigée-LeBrun, "Vürstinna Natalia Kurakina portree" (1797) Noot (ladina nota – 'tähis, märk') on muusika noodikirjas heli tähistav märk.
Vaata Proosula ja Noot
Ofertoorium
Ofertoorium (ladina keelest antiphona ad offertorium 'antifon ohvriteenistuse juurde') on laul, mis missaliturgias saadab leiva ja veini ettevalmistamist altaril.
Vaata Proosula ja Ofertoorium
Officium
Officum on mitmetähenduslik sõna, mis võib viidata järgnevale.
Vaata Proosula ja Officium
Ordinaarium
Ordinaarium (ladina keeles ordinarium missae) on läänekristluse traditsioonis, eriti roomakatoliku kirikus missa või tunnipalvuse muutumatu tekstiline osa, mis igal päeval kordub.
Vaata Proosula ja Ordinaarium
Psalm
Psalm (kreeka keeles psalmos, 'laul', 'näppepilli keelte näppimine ja selle käigus tekkiv heli') on vaimuliku luule žanr, mida iseloomustavad järgmised tunnused.
Vaata Proosula ja Psalm
Sekvents (luule)
Sekvents (ld sequentia 'järgnemine' – järgnes liturgias alleluia'le) oli keskajal üks levinumaid vaimuliku luule vorme.
Vaata Proosula ja Sekvents (luule)
Silp
Silp on ühest või mitmest häälikust koosnev kõneüksus.
Vaata Proosula ja Silp
Troop (muusika)
Troop (kreeka keeles tropos – piltlik, kujundlik väljend) on muusikas muusikalõik ja luules tekstilõik, mis on kiilutud olemasoleva laulu või luuletuse sisse.
Vaata Proosula ja Troop (muusika)
Tuntud ka kui Prosa, Prosula, Verba, Verba (troop).