42 suhted: Abissaare, Ahja jõgi, Aruniit, Eesti kohanimeraamat, Ferdinand Johann Wiedemann, Hajatalu, Kambja kihelkond, Kanepi, Kanepi vald, Kanepi–Leevaku maantee, Kähri, Küla, Kiuma, Laat, Laensõna, Läänemaa, Luke kihelkond, Põlgaste vald, Põlva, Põlva maakond, Põlva vald, Põlva vald (1939), Piigandi mõis, Puskar, Puskaru ristipuud, Puski, Pusku, Rootsi keel, Sakslased, Sõreste, Soome, Varbuse, Võsa, 1617, 1684, 1695, 1783, 1798, 1839, 1909, 1939. aasta vallareform, 1990. aastad.
Abissaare
Abissaare (ka: Abisaare, Pusu) on küla Põlva maakonnas Kanepi vallas.
Uus!!: Puskaru ja Abissaare · Näe rohkem »
Ahja jõgi
Ahja jõgi on Emajõe suurim parempoolne lisajõgi.
Uus!!: Puskaru ja Ahja jõgi · Näe rohkem »
Aruniit
Aruniit on niit, mis asub kuival või parasniiskel alal.
Uus!!: Puskaru ja Aruniit · Näe rohkem »
Eesti kohanimeraamat
Eesti kohanimeraamat on Eesti Keele Instituudi, Võru Instituudi ja Eesti Kirjandusmuuseumi koostöös 2016.
Uus!!: Puskaru ja Eesti kohanimeraamat · Näe rohkem »
Ferdinand Johann Wiedemann
Ferdinand Johann Wiedemann Ferdinand Johann Wiedemann (30. märts (vana kalendri järgi 18. märts) 1805 Haapsalu – 29. detsember 1887 (vana kalendri järgi 17. detsember) Peterburi) oli keeleteadlane, eesti ja teiste soome-ugri keelte uurija.
Uus!!: Puskaru ja Ferdinand Johann Wiedemann · Näe rohkem »
Hajatalu
Hajatalu on teistest taludest eraldi asuv talu, mille maavaldused (eeskätt põllud) on terviklikult taluõue ümber.
Uus!!: Puskaru ja Hajatalu · Näe rohkem »
Kambja kihelkond
Kambja kirik Kambja kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Camby) on ajalooline kihelkond Tartumaa lõunaosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Puskaru ja Kambja kihelkond · Näe rohkem »
Kanepi
Kanepi on alevik Põlvamaa edelaosas, Kanepi valla keskus.
Uus!!: Puskaru ja Kanepi · Näe rohkem »
Kanepi vald
Droonivideo kanepipõllule loodud kanepiteemalisest labürindist Kanepi vallas 2022. aasta augustis Kanepi vald on vald Eestis Põlva maakonna lääneosas.
Uus!!: Puskaru ja Kanepi vald · Näe rohkem »
Kanepi–Leevaku maantee
Kanepi–Leevaku maantee (registrinumber 62) on üks Eesti tugimaanteedest.
Uus!!: Puskaru ja Kanepi–Leevaku maantee · Näe rohkem »
Kähri
Kähri on mitme koha nimi.
Uus!!: Puskaru ja Kähri · Näe rohkem »
Küla
Ungari küla Hollókő Küla on väike maa-asula, mille moodustavad üksteisega lähestikku asuvad talud või elamud.
Uus!!: Puskaru ja Küla · Näe rohkem »
Kiuma
Kiuma on küla Põlva maakonnas, Põlva valla lääneosas.
Uus!!: Puskaru ja Kiuma · Näe rohkem »
Laat
Tartu maarjalaat 2011. aastal Jäneda laat 2016. aasta mais Laat on kindlas kohas perioodiliselt peetav suur turg, kus tavaliselt toimub lisaks ostule-müügile ka mitmesuguseid lõbustusi.
Uus!!: Puskaru ja Laat · Näe rohkem »
Laensõna
Laensõna on teisest keelest laenatud sõna, mis on eesti keeles kohanenud meie keele häälikulise struktuuriga.
Uus!!: Puskaru ja Laensõna · Näe rohkem »
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Uus!!: Puskaru ja Läänemaa · Näe rohkem »
Luke kihelkond
Luke kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Lude, Luhde, läti keeles Lugažu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.
Uus!!: Puskaru ja Luke kihelkond · Näe rohkem »
Põlgaste vald
Eesti haldusjaotus 1925. aastal Põlgaste vald (saksa keeles Pölks) oli vald Võrumaal Kanepi kihelkonnas.
Uus!!: Puskaru ja Põlgaste vald · Näe rohkem »
Põlva
Põlva on linn Lõuna-Eestis, Põlva maakonna ja Põlva valla keskus.
Uus!!: Puskaru ja Põlva · Näe rohkem »
Põlva maakond
Põlva maakond ehk Põlvamaa 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Puskaru ja Põlva maakond · Näe rohkem »
Põlva vald
Põlva vald on vald Põlva maakonnas.
Uus!!: Puskaru ja Põlva vald · Näe rohkem »
Põlva vald (1939)
Põlva vald oli vald Võru maakonnas aastail 1939–1950.
Uus!!: Puskaru ja Põlva vald (1939) · Näe rohkem »
Piigandi mõis
Piigandi mõis (ka Vana-Piigandi mõis; saksa keeles Alt-Pigant) oli rüütlimõis Kanepi kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 16.05.2015).
Uus!!: Puskaru ja Piigandi mõis · Näe rohkem »
Puskar
Puskar on kodusel viisil pärmilisel alkoholi käärimisel tekkiva liitse vedeliku destilleerimisel saadav kange alkohoolne jook, mis sisaldab puskariõlisid.
Uus!!: Puskaru ja Puskar · Näe rohkem »
Puskaru ristipuud
Puskaru ristipuud on ristipuud ajaloolisel Võrumaal Kanepi kihelkonna Puskaru külas.
Uus!!: Puskaru ja Puskaru ristipuud · Näe rohkem »
Puski
Puski on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas.
Uus!!: Puskaru ja Puski · Näe rohkem »
Pusku
Pusku on küla Haapsalu linnas Lääne maakonnas.
Uus!!: Puskaru ja Pusku · Näe rohkem »
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Uus!!: Puskaru ja Rootsi keel · Näe rohkem »
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Uus!!: Puskaru ja Sakslased · Näe rohkem »
Sõreste
Sõreste on küla Põlva maakonnas Kanepi vallas.
Uus!!: Puskaru ja Sõreste · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Puskaru ja Soome · Näe rohkem »
Varbuse
Varbuse on küla Põlva maakonnas Kanepi vallas.
Uus!!: Puskaru ja Varbuse · Näe rohkem »
Võsa
Võsa (ka võsastik, võserik, põõsastik) on jäätmaale, raiesmikule vm.
Uus!!: Puskaru ja Võsa · Näe rohkem »
1617
1617.
Uus!!: Puskaru ja 1617 · Näe rohkem »
1684
1684.
Uus!!: Puskaru ja 1684 · Näe rohkem »
1695
1695.
Uus!!: Puskaru ja 1695 · Näe rohkem »
1783
1783.
Uus!!: Puskaru ja 1783 · Näe rohkem »
1798
1798.
Uus!!: Puskaru ja 1798 · Näe rohkem »
1839
1839.
Uus!!: Puskaru ja 1839 · Näe rohkem »
1909
1909.
Uus!!: Puskaru ja 1909 · Näe rohkem »
1939. aasta vallareform
Eesti valdade kaart. Musta kontuuriga vanad vallapiirid, punasega 1939. aastal moodustatud vallad 1939.
Uus!!: Puskaru ja 1939. aasta vallareform · Näe rohkem »
1990. aastad
1990.
Uus!!: Puskaru ja 1990. aastad · Näe rohkem »