Sisukord
25 suhted: Aruselja mõis, Eesti Rahva Muuseum, Johann Friedrich Hartknoch, Karjamõis, Kõrvalmõis, Kihelkond, Kihelkonnakirik, Kirikumõis, Liivimaa kubermang, Ran (film), Rannu, Rannu kirik, Rannu kirikumõis, Rannu mõis, Rannu vald, Rüütlimõis, Rõngu vald, Riigimõis, Saksa keel, Tamme mõis (Rannu), Tartu kreis, Tartu maakond, Tartumaa, Valguta mõis, Võrtsjärv.
Aruselja mõis
Aruselja mõis (saksa keeles Arrosilla) oli Tamme mõisa kõrvalmõis Rannu kihelkonnas Tartumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 19.01.2016).
Vaata Rannu kihelkond ja Aruselja mõis
Eesti Rahva Muuseum
2016. aastal avatud Eesti Rahva Muuseumi peahoone aadressil Muuseumi tee 2 Eesti Rahva Muuseum (lühend ERM) on Eesti kultuuri ja Eesti ajaloo ning soome-ugri kultuuride muuseum Tartus.
Vaata Rannu kihelkond ja Eesti Rahva Muuseum
Johann Friedrich Hartknoch
Johann Friedrich Hart(k)noch (28. september 1740 Goldap, Ida-Preisimaa – 1. aprill 1789 Riia) oli saksa kirjastaja ja raamatukaupmees.
Vaata Rannu kihelkond ja Johann Friedrich Hartknoch
Karjamõis
Puhtu karjamõis on rajatud 1857. aastal Karjamõis oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus.
Vaata Rannu kihelkond ja Karjamõis
Kõrvalmõis
Kõrvalmõis (nimetatud ka majandusmõis) oli maavaldus ja majandusüksus, mis moodustati mitme sellise lähestikku asuva mõisa korral, mis olid ühe omaniku omanduses.
Vaata Rannu kihelkond ja Kõrvalmõis
Kihelkond
Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.
Vaata Rannu kihelkond ja Kihelkond
Kihelkonnakirik
Kihelkonnakirik on kihelkonna koguduse kasutuses olev kirik.
Vaata Rannu kihelkond ja Kihelkonnakirik
Kirikumõis
Kirikumõis oli piirkonnakirikule kuulunud maavaldus.
Vaata Rannu kihelkond ja Kirikumõis
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Vaata Rannu kihelkond ja Liivimaa kubermang
Ran (film)
RAN (jaapani keeles 乱) on Jaapani filmirežissööri Akira Kurosawa üks populaarsem film, mis valmis 1985.
Vaata Rannu kihelkond ja Ran (film)
Rannu
Rannu on alevik Tartu maakonnas Elva vallas.
Vaata Rannu kihelkond ja Rannu
Rannu kirik
Rannu kirik Rannu kirik (ka: Rannu Püha Martini kirik) on kirik Tartu maakonnas Elva vallas Neemiskülas.
Vaata Rannu kihelkond ja Rannu kirik
Rannu kirikumõis
Rannu kirikumõis (saksa keeles Pastorat Randen) oli kirikumõis Rannu kihelkonnas Tartumaal.
Vaata Rannu kihelkond ja Rannu kirikumõis
Rannu mõis
Rannu mõis (saksa keeles Schloß Randen) oli rüütlimõis Rannu kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).
Vaata Rannu kihelkond ja Rannu mõis
Rannu vald
Rannu vald oli vald Tartu maakonna läänepiiril, Võrtsjärve idakaldal.
Vaata Rannu kihelkond ja Rannu vald
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Vaata Rannu kihelkond ja Rüütlimõis
Rõngu vald
Rõngu vald oli vald Tartu maakonnas.
Vaata Rannu kihelkond ja Rõngu vald
Riigimõis
Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.
Vaata Rannu kihelkond ja Riigimõis
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Rannu kihelkond ja Saksa keel
Tamme mõis (Rannu)
Tamme mõis (saksa keeles Tammenhof) oli riigimõis Rannu kihelkonnas Tartumaal.
Vaata Rannu kihelkond ja Tamme mõis (Rannu)
Tartu kreis
Tartu kreis (saksa keeles Der Dörptsche Kreis; vene keeles Юрьевский (Дерптский) уезд) oli Liivimaa kubermangu kuuluv haldusüksus Venemaa keisririigis Liivimaal 1780–1917.
Vaata Rannu kihelkond ja Tartu kreis
Tartu maakond
Tartu maakond ehk Tartumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata Rannu kihelkond ja Tartu maakond
Tartumaa
Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.
Vaata Rannu kihelkond ja Tartumaa
Valguta mõis
Valguta mõis (saksa keeles Walguta) oli rüütlimõis Rannu kihelkonnas Tartumaal.
Vaata Rannu kihelkond ja Valguta mõis
Võrtsjärv
Võrtsjärv Droonivideo Võrtsjärvest ja Vaibla külast 2022. aasta augustis Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti piires olev järv.
Vaata Rannu kihelkond ja Võrtsjärv
Tuntud ka kui Ran.