Kiiremini kui brauser!
24 suhted: Baižkalni mõis, Branti mõis, Fideikomiss, Jaunrauna mõis, Johann Friedrich Hartknoch, Kõrvalmõis, Kihelkonnakirik, Kirikumõis, Launkalne mõis, Läti keel, Līze mõis, Liivimaa, Mārsnēni mõis, Rauna kirikumõis, Rauna mõis, Rauna piiskopilinnus, Rüütlimõis, Riigimõis, Roze mõis, Saksa keel, Starti mõis, Võnnu kreis, Võnnu vojevoodkond, Veselauska mõis.
Baižkalni mõis
Baižkalni mõis (saksa keeles Friedrichshof, läti keeles Baižkalna muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Rauna kihelkonnas.
Uus!!: Rauna kihelkond ja Baižkalni mõis · Näe rohkem »
Branti mõis
Branti mõis (saksa keeles Horstenhof, läti keeles Brantu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Rauna kihelkonnas.
Uus!!: Rauna kihelkond ja Branti mõis · Näe rohkem »
Fideikomiss
Fideikomiss (ladina keeles fidei commissum 'usaldusväärsetesse kätesse jäetud') on eraõiguslik institutsioon, kus perekonnavara (enamasti maa, samuti kinnisvara või kapital) kuulub jagamatult ühe perekonnaliikme (fideikomissar) valdusse, kelle käsutusõigus on piiratud ja kellel puudub võõrandamisõigus.
Uus!!: Rauna kihelkond ja Fideikomiss · Näe rohkem »
Jaunrauna mõis
Jaunrauna mõis (saksa keeles Ronneburg-Neuhof, läti keeles Jaunraunas muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Võnnu kreisis Rauna kihelkonnas.
Uus!!: Rauna kihelkond ja Jaunrauna mõis · Näe rohkem »
Johann Friedrich Hartknoch
Johann Friedrich Hart(k)noch (28. september 1740 Goldap, Ida-Preisimaa – 1. aprill 1789 Riia) oli saksa kirjastaja ja raamatukaupmees.
Uus!!: Rauna kihelkond ja Johann Friedrich Hartknoch · Näe rohkem »
Kõrvalmõis
Kõrvalmõis (nimetatud ka majandusmõis) oli maavaldus ja majandusüksus, mis moodustati mitme sellise lähestikku asuva mõisa korral, mis olid ühe omaniku omanduses.
Uus!!: Rauna kihelkond ja Kõrvalmõis · Näe rohkem »
Kihelkonnakirik
Kihelkonnakirik on kihelkonna koguduse kasutuses olev kirik.
Uus!!: Rauna kihelkond ja Kihelkonnakirik · Näe rohkem »
Kirikumõis
Kirikumõis oli piirkonnakirikule kuulunud maavaldus.
Uus!!: Rauna kihelkond ja Kirikumõis · Näe rohkem »
Launkalne mõis
Launkalne mõis (saksa keeles Launekaln, läti keeles Launkalna muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Rauna kihelkonnas.
Uus!!: Rauna kihelkond ja Launkalne mõis · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Rauna kihelkond ja Läti keel · Näe rohkem »
Līze mõis
Līze mõis (saksa keeles Lissenhof, läti keeles Līzes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Rauna kihelkonnas.
Uus!!: Rauna kihelkond ja Līze mõis · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Rauna kihelkond ja Liivimaa · Näe rohkem »
Mārsnēni mõis
Mārsnēni mõis (saksa keeles Marzenhof, läti keeles Mārsnēnu muiža) oli riigimõis Liivimaal Võnnu kreisis Rauna kihelkonnas.
Uus!!: Rauna kihelkond ja Mārsnēni mõis · Näe rohkem »
Rauna kirikumõis
Rauna kirikumõis (saksa keeles Ronnenburg Pastorat, läti keeles Raunas mācītājmuiža) oli kirikumõis Liivimaal Võnnu kreisis Rauna kihelkonnas.
Uus!!: Rauna kihelkond ja Rauna kirikumõis · Näe rohkem »
Rauna mõis
Rauna mõis (saksa keeles Schloß Ronneburg, läti keeles Raunas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Rauna kihelkonnas.
Uus!!: Rauna kihelkond ja Rauna mõis · Näe rohkem »
Rauna piiskopilinnus
Vaade pealinnuse kagutiiva välisküljele juulis 2008 Rauna piiskopilinnus (saksa keeles Schloß Ronneburg, eesti keeles ka Raune) oli Riia peapiiskopi lätlaste alade residentslinnus.
Uus!!: Rauna kihelkond ja Rauna piiskopilinnus · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Rauna kihelkond ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Riigimõis
Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.
Uus!!: Rauna kihelkond ja Riigimõis · Näe rohkem »
Roze mõis
Roze mõis (saksa keeles Lubar) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Rauna kihelkonnas.
Uus!!: Rauna kihelkond ja Roze mõis · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Rauna kihelkond ja Saksa keel · Näe rohkem »
Starti mõis
Starti mõis (saksa keeles Stürzenhof, läti keeles Startu muiža) oli riigimõis Liivimaal Võnnu kreisis Rauna kihelkonnas.
Uus!!: Rauna kihelkond ja Starti mõis · Näe rohkem »
Võnnu kreis
Võnnu kreis ehk Võnnu maakond (saksa keeles Kreis Wenden, läti keeles Cēsu apriņķis, vene keeles Венденский уезд, ka Цесисский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Rauna kihelkond ja Võnnu kreis · Näe rohkem »
Võnnu vojevoodkond
Võnnu vojevoodkond (poola keeles Województwo wendeńskie) oli Poola-Leedu haldusüksus Liivimaa hertsogkonnas 1598−1660.
Uus!!: Rauna kihelkond ja Võnnu vojevoodkond · Näe rohkem »
Veselauska mõis
Veselauska mõis, tänapäeval Veselava (saksa keeles Wesselshof, läti keeles Veselavas muiža), oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Rauna kihelkonnas.
Uus!!: Rauna kihelkond ja Veselauska mõis · Näe rohkem »
