Sisukord
24 suhted: Baižkalni mõis, Branti mõis, Fideikomiss, Jaunrauna mõis, Johann Friedrich Hartknoch, Kõrvalmõis, Kihelkonnakirik, Kirikumõis, Launkalne mõis, Läti keel, Līze mõis, Liivimaa, Mārsnēni mõis, Rauna kirikumõis, Rauna mõis, Rauna piiskopilinnus, Rüütlimõis, Riigimõis, Roze mõis, Saksa keel, Starti mõis, Võnnu kreis, Võnnu vojevoodkond, Veselauska mõis.
Baižkalni mõis
Baižkalni mõis (saksa keeles Friedrichshof, läti keeles Baižkalna muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Rauna kihelkonnas.
Vaata Rauna kihelkond ja Baižkalni mõis
Branti mõis
Branti mõis (saksa keeles Horstenhof, läti keeles Brantu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Rauna kihelkonnas.
Vaata Rauna kihelkond ja Branti mõis
Fideikomiss
Fideikomiss (ladina keeles fidei commissum 'usaldusväärsetesse kätesse jäetud') on eraõiguslik institutsioon, kus perekonnavara (enamasti maa, samuti kinnisvara või kapital) kuulub jagamatult ühe perekonnaliikme (fideikomissar) valdusse, kelle käsutusõigus on piiratud ja kellel puudub võõrandamisõigus.
Vaata Rauna kihelkond ja Fideikomiss
Jaunrauna mõis
Jaunrauna mõis (saksa keeles Ronneburg-Neuhof, läti keeles Jaunraunas muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Võnnu kreisis Rauna kihelkonnas.
Vaata Rauna kihelkond ja Jaunrauna mõis
Johann Friedrich Hartknoch
Johann Friedrich Hart(k)noch (28. september 1740 Goldap, Ida-Preisimaa – 1. aprill 1789 Riia) oli saksa kirjastaja ja raamatukaupmees.
Vaata Rauna kihelkond ja Johann Friedrich Hartknoch
Kõrvalmõis
Kõrvalmõis (nimetatud ka majandusmõis) oli maavaldus ja majandusüksus, mis moodustati mitme sellise lähestikku asuva mõisa korral, mis olid ühe omaniku omanduses.
Vaata Rauna kihelkond ja Kõrvalmõis
Kihelkonnakirik
Kihelkonnakirik on kihelkonna koguduse kasutuses olev kirik.
Vaata Rauna kihelkond ja Kihelkonnakirik
Kirikumõis
Kirikumõis oli piirkonnakirikule kuulunud maavaldus.
Vaata Rauna kihelkond ja Kirikumõis
Launkalne mõis
Launkalne mõis (saksa keeles Launekaln, läti keeles Launkalna muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Rauna kihelkonnas.
Vaata Rauna kihelkond ja Launkalne mõis
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Vaata Rauna kihelkond ja Läti keel
Līze mõis
Līze mõis (saksa keeles Lissenhof, läti keeles Līzes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Rauna kihelkonnas.
Vaata Rauna kihelkond ja Līze mõis
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Vaata Rauna kihelkond ja Liivimaa
Mārsnēni mõis
Mārsnēni mõis (saksa keeles Marzenhof, läti keeles Mārsnēnu muiža) oli riigimõis Liivimaal Võnnu kreisis Rauna kihelkonnas.
Vaata Rauna kihelkond ja Mārsnēni mõis
Rauna kirikumõis
Rauna kirikumõis (saksa keeles Ronnenburg Pastorat, läti keeles Raunas mācītājmuiža) oli kirikumõis Liivimaal Võnnu kreisis Rauna kihelkonnas.
Vaata Rauna kihelkond ja Rauna kirikumõis
Rauna mõis
Rauna mõis (saksa keeles Schloß Ronneburg, läti keeles Raunas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Rauna kihelkonnas.
Vaata Rauna kihelkond ja Rauna mõis
Rauna piiskopilinnus
Vaade pealinnuse kagutiiva välisküljele juulis 2008 Rauna piiskopilinnus (saksa keeles Schloß Ronneburg, eesti keeles ka Raune) oli Riia peapiiskopi lätlaste alade residentslinnus.
Vaata Rauna kihelkond ja Rauna piiskopilinnus
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Vaata Rauna kihelkond ja Rüütlimõis
Riigimõis
Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.
Vaata Rauna kihelkond ja Riigimõis
Roze mõis
Roze mõis (saksa keeles Lubar) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Rauna kihelkonnas.
Vaata Rauna kihelkond ja Roze mõis
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Rauna kihelkond ja Saksa keel
Starti mõis
Starti mõis (saksa keeles Stürzenhof, läti keeles Startu muiža) oli riigimõis Liivimaal Võnnu kreisis Rauna kihelkonnas.
Vaata Rauna kihelkond ja Starti mõis
Võnnu kreis
Võnnu kreis ehk Võnnu maakond (saksa keeles Kreis Wenden, läti keeles Cēsu apriņķis, vene keeles Венденский уезд, ka Цесисский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Vaata Rauna kihelkond ja Võnnu kreis
Võnnu vojevoodkond
Võnnu vojevoodkond (poola keeles Województwo wendeńskie) oli Poola-Leedu haldusüksus Liivimaa hertsogkonnas 1598−1660.
Vaata Rauna kihelkond ja Võnnu vojevoodkond
Veselauska mõis
Veselauska mõis, tänapäeval Veselava (saksa keeles Wesselshof, läti keeles Veselavas muiža), oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Rauna kihelkonnas.
Vaata Rauna kihelkond ja Veselauska mõis