Sisukord
81 suhted: Õisu mõis, Baltisakslased, Bernhard Otto von Rehbinder, Bernhard von Rehbinder, Eestimaa, Essen, Essu mõis, Freiburg, Friedrich Wilhelm von Sivers, Gustav Diedrich von Rehbinder, Gustav Magnus von Rehbinder, Haapsalu, Härgla mõis, Heinrich von Rehbinder, Illuka mõis, Imastu mõis, Jälgimäe mõis, Jäneda mõis, Jõetaguse mõis (Kadrina), Juuru mõis, Karl Friedrich von Rehbinder, Kavastu mõis, Kääniku mõis, Käravete mõis, Kärbla mõis, Kiel, Kodasoo mõis, Kostivere mõis, Kurtna mõis, Kurtna mõis (Hageri), Lautna mõis, Lümandu mõis (Hageri), Liigvalla mõis, Luusika mõis, Mahtra mõis, Maidla mõis (Juuru kihelkond), Mõis, Nõmmküla mõis (Ambla), Neeruti mõis (Kadrina), Nižni Novgorod, Nordisk familjebok, Otto Magnus Jakob Peter Karl Adam von Stackelberg, Otto von Rehbinder, Pala mõis (Kadrina), Peterburi, Polli mõis (Kadrina), Poltava lahing, Prääma mõis, Rahula mõis, Röa mõis, ... Laienda indeks (31 rohkem) »
Õisu mõis
Õisu mõisa peahoone Õisu mõis (saksa keeles Euseküll) oli rüütlimõis Paistu kihelkonnas Viljandimaal.
Vaata Rehbinder ja Õisu mõis
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Vaata Rehbinder ja Baltisakslased
Bernhard Otto von Rehbinder
Bernhard Otto von Rehbinder (21. november 1662 Tallinn – 12. november 1741 Torino) oli Sardiinia kindralfeldmarssal.
Vaata Rehbinder ja Bernhard Otto von Rehbinder
Bernhard von Rehbinder
Bernhard von Rehbinder (1639-1705) oli Rootsi sõjaväelane, maaomanik, ooberst ja vabahärra, kes osales Poola-Rootsi, Vene-Rootsi ja Põhjasõjas.
Vaata Rehbinder ja Bernhard von Rehbinder
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Vaata Rehbinder ja Eestimaa
Essen
Essen on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal Ruhri linnastus.
Vaata Rehbinder ja Essen
Essu mõis
Essu mõisa peahoone Essu mõis (saksa keeles Jess) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal.
Vaata Rehbinder ja Essu mõis
Freiburg
Freiburgi asend Baden-Württembergis Freiburg (ka Freiburg im Breisgau) on kreisivaba linn Saksamaa lääneosas Baden-Württembergi liidumaal, Freiburgi ringkonna halduskeskus.
Vaata Rehbinder ja Freiburg
Friedrich Wilhelm von Sivers
Friedrich Wilhelm von Sivers (26. mai 1716 Tallinn – 3. jaanuar 1781 Õisu mõis) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväe major, Liivimaa maanõunik, Pärnu kreisi maanõunik, Pärnu maakonna kiriku ülemkirikueestseisja.
Vaata Rehbinder ja Friedrich Wilhelm von Sivers
Gustav Diedrich von Rehbinder
Vabahärra Gustav Diedrich von Rehbinder (6. detsember 1756 Tallinna maakond Eestimaa kubermang – 31. juuli 1826, Kadrina Viru kreis) oli baltisaksa poliitik, Virumaa kreisimarssal.
Vaata Rehbinder ja Gustav Diedrich von Rehbinder
Gustav Magnus von Rehbinder
Vabahärra Gustav Magnus von Rehbinder (1673 – 1734) oli baltisaksa poliitik.
Vaata Rehbinder ja Gustav Magnus von Rehbinder
Haapsalu
Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.
Vaata Rehbinder ja Haapsalu
Härgla mõis
Peahoone eestvaates Peahoone otsa- ja tagakülg Ait Valitsejamaja Mõisa park Härgla mõis (saksa keeles Herküll) oli rüütlimõis Harjumaal Juuru kihelkonnas, tänapäeval jääb mõisakompleks Rapla maakonna Rapla valla territooriumile.
Vaata Rehbinder ja Härgla mõis
Heinrich von Rehbinder
Vabahärra Heinrich von Rehbinder (Henrik Rehbinder, Hinric Rhebinder; 8. oktoober 1604 Liivimaa – 13. oktoober 1680 Stockholm) oli baltisaksa päritolu Rootsi sõjaväelane, Taagepera, Udriku ja Lõuna-Karjala Kavantholmi vabahärra, Fornetorpi pärushärra.
Vaata Rehbinder ja Heinrich von Rehbinder
Illuka mõis
Illuka mõis (saksa keeles Illuck) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal.
Vaata Rehbinder ja Illuka mõis
Imastu mõis
Imastu mõisa peahoone (vaadatud 07.05.2022) Härjatall Kuivati Imastu mõis (saksa keeles Mönnikorb, vene keeles Менникорбъ) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Vaata Rehbinder ja Imastu mõis
Jälgimäe mõis
Jälgimäe mõisa peahoone 2009. aastal Jälgimäe mõis (saksa keeles Jelgimeggi) oli rüütlimõis Harjumaal Keila kihelkonnas.
Vaata Rehbinder ja Jälgimäe mõis
Jäneda mõis
Kunagise Jäneda mõisa härrastemaja 2007. aastal Droonivideo Jäneda mõisast ja pargist 2021. aasta juulis Härrastemaja lõunakülg Jäneda mõis (saksa keeles Jendel) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Rehbinder ja Jäneda mõis
Jõetaguse mõis (Kadrina)
Jõetaguse mõis (saksa keeles Jöhntack) oli eramõis Kadrina kihelkonnas Virumaal (vaadatud 24.09.2016), tänapäeva Jõetaguse küla lähedal Kadrina vallas Lääne-Virumaal.
Vaata Rehbinder ja Jõetaguse mõis (Kadrina)
Juuru mõis
Mõisa peahoone Mõisa ait-elamu Mõisa valitsejamaja Mõisa tall-tõllakuur Juuru mõis (saksa keeles Joerden) oli rüütlimõis Juuru kihelkonnas Harjumaal.
Vaata Rehbinder ja Juuru mõis
Karl Friedrich von Rehbinder
Krahv Karl Friedrich von Rehbinder Krahv Karl Friedrich von Rehbinder (10. november 1764 Saue mõis – 18. november 1841 Saue mõis) oli baltisaksa päritolu Saku, Saue, Rahula ja Jälgimäe mõisnik.
Vaata Rehbinder ja Karl Friedrich von Rehbinder
Kavastu mõis
Kavastu mõisa ait (september 2013) Mõisa talli varemed Kavastu mõis (saksa keeles Kawast) oli rüütlimõis Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaalhttp://www.mois.ee/pikknimk.shtml (vaadatud 15.11.2015).
Vaata Rehbinder ja Kavastu mõis
Kääniku mõis
Kääniku mõis (saksa keeles Känick) oli Kodasoo mõisa kõrvalmõis Kuusalu kihelkonnas Harjumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).
Vaata Rehbinder ja Kääniku mõis
Käravete mõis
Peahoone Peahoone Tall-tõllakuur Kelder Koertemaja Käravete mõis (saksa keeles Kerrafer in Kirchspiel Ampel, Jerwen) oli mõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Rehbinder ja Käravete mõis
Kärbla mõis
Kärbla mõis (saksa keeles Kerwel) oli rüütlimõis Lääne-Nigula kihelkonnas Läänemaal.
Vaata Rehbinder ja Kärbla mõis
Kiel
Kieli raekoda 2019. aasta sügisel Kiel on linn Saksamaal, Schleswig-Holsteini pealinn.
Vaata Rehbinder ja Kiel
Kodasoo mõis
Kodasoo mõis (saksa keeles Kotzum) oli rüütlimõis Kuusalu kihelkonnas Harjumaal.
Vaata Rehbinder ja Kodasoo mõis
Kostivere mõis
Kostivere mõis (saksa keeles Kostifer) oli mõis Jõelähtme kihelkonnas Harjumaal.
Vaata Rehbinder ja Kostivere mõis
Kurtna mõis
Mõisa peahoone (september 2014) Kurtna mõis (saksa keeles Kurtna) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal (vaadatud 16.05.2015).
Vaata Rehbinder ja Kurtna mõis
Kurtna mõis (Hageri)
Kurtna mõis (saksa keeles Kurtna) oli rüütlimõis Hageri kihelkonnas Harjumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Vaata Rehbinder ja Kurtna mõis (Hageri)
Lautna mõis
Lautna mõis (saksa keeles Lautel) oli rüütlimõis Kirbla kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 20.01.2016).
Vaata Rehbinder ja Lautna mõis
Lümandu mõis (Hageri)
Lümandu mõis (saksa keeles Limmat) on endine mõis Hageri kihelkonnas.
Vaata Rehbinder ja Lümandu mõis (Hageri)
Liigvalla mõis
Kunagise Liigvalla mõisa peahoone Liigvalla mõis (saksa keeles Löwenwolde, 18. sajandi L. A. Mellini kaardi järgi Lewald) oli mõis Koeru kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Rehbinder ja Liigvalla mõis
Luusika mõis
Luusika mõis (ka Luusiku mõis, Lusike mõis; saksa keeles Lusik) oli Venevere mõisa karjamõis Simuna kihelkonnas Virumaal (vaadatud 17.08.2016), tänapäeva Luusika küla lähedal Vinni vallas Lääne-Viru maakonnas.
Vaata Rehbinder ja Luusika mõis
Mahtra mõis
Mahtra mõis (saksa keeles Machters) oli rüütlimõis Juuru kihelkonnas Harjumaal.
Vaata Rehbinder ja Mahtra mõis
Maidla mõis (Juuru kihelkond)
Peahoone eestvaates Mõisa park Maidla mõis (saksa keeles Maidel) oli rüütlimõis Juuru kihelkonnas Harjumaal.
Vaata Rehbinder ja Maidla mõis (Juuru kihelkond)
Mõis
Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus.
Vaata Rehbinder ja Mõis
Nõmmküla mõis (Ambla)
Nõmmküla mõis (saksa keeles Nömküll) oli poolmõis (varem rüütlimõis) Ambla kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Rehbinder ja Nõmmküla mõis (Ambla)
Neeruti mõis (Kadrina)
Neeruti mõisa peahoone Neeruti mõisa allee Neeruti mõis (saksa keeles Buxhöwden, vene keeles Буксгевден) on juugendstiilis peahoonega mõis Lääne-Virumaal Kadrina vallas.
Vaata Rehbinder ja Neeruti mõis (Kadrina)
Nižni Novgorod
Nižni Novgorod (vene keeles Нижний Новгород 'alumine uus linn' või 'alumine Novgorod') on elanike arvult Venemaa kuues linn, Nižni Novgorodi oblasti keskus.
Vaata Rehbinder ja Nižni Novgorod
Nordisk familjebok
Teise trüki köite juugendstiilis selg "Nordisk familjebok" on Rootsi entsüklopeedia, mille 20-köiteline esimene trükk ilmus aastatel 1876–1899 ja 38-köiteline, pealkirjaga "Uggleupplagan" (Öökulliväljaanne) tuntud kordustrükk aastatel 1904–1926.
Vaata Rehbinder ja Nordisk familjebok
Otto Magnus Jakob Peter Karl Adam von Stackelberg
Parun Otto Magnus Jakob Peter Karl Adam von Stackelberg (kasutas nimekuju Otto Magnus; 18. august 1867 (ukj) Ungru mõis, Kiltsi vald – 3. veebruar 1947 Doberan) oli baltisaksa genealoog ja kirjanik.
Vaata Rehbinder ja Otto Magnus Jakob Peter Karl Adam von Stackelberg
Otto von Rehbinder
Otto von Rehbinder (arvatavasti 1640 – oktoober 1710) oli baltisaksa päritolu Rootsi sõjaväelane ja poliitik.
Vaata Rehbinder ja Otto von Rehbinder
Pala mõis (Kadrina)
Pala mõis (saksa keeles Pallal) oli Udriku mõisa kõrvalmõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Vaata Rehbinder ja Pala mõis (Kadrina)
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Vaata Rehbinder ja Peterburi
Polli mõis (Kadrina)
Polli mõis (saksa keeles Kurrisaar) oli eramõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Vaata Rehbinder ja Polli mõis (Kadrina)
Poltava lahing
Poltava (traditsiooniliselt: Poltaava) lahing toimus Vene ja Rootsi vägede vahel Põhjasõja ajal tänapäeva Ukrainas Poltava linna lähedal 8. juulil 1709.
Vaata Rehbinder ja Poltava lahing
Prääma mõis
Prääma mõis (saksa keeles Bremerfeld) oli rüütlimõis Paide kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Rehbinder ja Prääma mõis
Rahula mõis
Rahula mõis (saksa keeles Rahhola) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 23.01.2016).
Vaata Rehbinder ja Rahula mõis
Röa mõis
Kunagise Röa mõisa peahoone Mõisaait Röa mõis (saksa keeles Röal) oli rüütlimõis Türi kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Rehbinder ja Röa mõis
Reinhold Rehbinder
Krahv Reinhold Fabian Rehbinder (12/24. jaanuar 1831 Udriku – 27. märts/9. aprill 1905 Udriku) oli Eestimaa rüütelkonna peamees aastail 1878–1881.
Vaata Rehbinder ja Reinhold Rehbinder
Rummu mõis
Rummu mõis (saksa keeles Rumm) oli rüütlimõis Jõelähtme kihelkonnas (mõnedes allikates Kuusalu kihelkonnas) Harjumaal (vaadatud 23.01.2016).
Vaata Rehbinder ja Rummu mõis
Saksi mõis
Saksi mõisa peahoone peatrepi poolt vaadatuna 2012. aastal Saksi mõis (saksa keeles Saximois, Saximois in Kirchspiel St. Katharinen, Wierland) oli mõis Lääne-Virumaal Kadrina kihelkonnas, tänapäeval asub mõis Lääne-Virumaal Tapa valla territooriumil.
Vaata Rehbinder ja Saksi mõis
Saku Õlletehas
Saku Õlletehase AS on Sakus asuv Eesti õlle- ja joogitootja.
Vaata Rehbinder ja Saku Õlletehas
Saku mõis
Saku mõisa peahoone Saku mõis (saksa keeles Sack; Sack in Kirchspiel Kegel, Harrien) oli mõis Harjumaal Keila kihelkonnas.
Vaata Rehbinder ja Saku mõis
Sardiinia kuningriik
Sardiinia kuningriik koosnes Sardiinia saarest, esmalt Aragoni krooni ja seejärel Hispaania impeeriumi osana (1297–1720), ning lõpuks Savoia dünastia komposiitriigi osana (1720–1861).
Vaata Rehbinder ja Sardiinia kuningriik
Saue mõis
Mõisa peahoone Peahoone tagantvaates Ait Park Valitsejamaja Saue mõis (saksa keeles Friedrichshof) oli mõis Harjumaal Keila kihelkonnas, tänapäeval jääb kunagine mõisasüda Saue linna territooriumile Harju maakonnas.
Vaata Rehbinder ja Saue mõis
Seira mõis
Seira mõis (saksa keeles Seyer) oli Vanamõisa mõisa kõrvalmõis Kirbla kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Vaata Rehbinder ja Seira mõis
Seljaküla mõis
Seljaküla mõis (saksa keeles Sellenküll) oli rüütlimõis Lääne-Nigula kihelkonnas Läänemaal.
Vaata Rehbinder ja Seljaküla mõis
Suure-Kullamaa mõis
Suur(e)-Kullamaa mõis (saksa keeles Groß-Goldenbeck) oli poolmõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).
Vaata Rehbinder ja Suure-Kullamaa mõis
Svenskt biografiskt handlexikon
Leksikoni üheköiteline 1. trükk ja kaheköiteline 2. trükk "Svenskt biografiskt handlexikon" on biograafiline leksikon, mis sisaldab alates reformatsiooniajastust kuni leksikoni väljaandmiseni tuntuks saanud Rootsi inimeste elulugusid.
Vaata Rehbinder ja Svenskt biografiskt handlexikon
Taagepera mõis
Taagepera mõisa peahoone Taagepera mõisa peahoone Taagepera mõis (saksa keeles Wagenküll – vana eestikeelse kohanime Vaoküla järgi) oli rüütlimõis Helme kihelkonnas Viljandimaal.
Vaata Rehbinder ja Taagepera mõis
Tamsalu mõis
Tamsalu mõis (saksa keeles Tamsal) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Vaata Rehbinder ja Tamsalu mõis
Udeva mõis
Mõisahoone otsavaade Udeva mõis seest Udeva mõis (saksa keeles Uddewa) oli rüütlimõis Koeru kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Rehbinder ja Udeva mõis
Udriku mõis
Mõisa peahoone. Vaade läänest Mõisa peahoone. Vaade põhjast Mõisa piirdemüürid Udriku mõis (saksa keeles Uddrich) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Vaata Rehbinder ja Udriku mõis
Vanamõisa mõis (Keila)
Vanamõisa mõis (saksa keeles Wannamois) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas, tänapäeva Vanamõisa küla lähedal Saue vallas Harju maakonnas.
Vaata Rehbinder ja Vanamõisa mõis (Keila)
Vandu mõis
Vandu mõis (saksa keeles Wando) oli eramõis Kadrina kihelkonnas Virumaal (vaadatud 12.08.2016), tänapäeva Vandu küla lähedal Kadrina vallas Lääne-Virumaal.
Vaata Rehbinder ja Vandu mõis
Varangu mõis
Mõisa peahoone Varangu mõis (saksa keeles Warrang) oli mõis Koeru kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Rehbinder ja Varangu mõis
Vardi mõis
Vardi mõis (saksa keeles Schwartzen) oli rüütlimõis Nissi kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 28.10.2015).
Vaata Rehbinder ja Vardi mõis
Väike-Pungerja mõis
Väike-Pungerja mõis (saksa keeles Klein-Pungern) oli rüütlimõis Iisaku kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 18.01.2016).
Vaata Rehbinder ja Väike-Pungerja mõis
Võduvere mõis
Võduvere mõis (saksa keeles Woddofer) oli eramõis Kadrina kihelkonnas Virumaal (vaadatud 12.08.2016), tänapäeva Võduvere küla lähedal Kadrina vallas Lääne-Virumaal.
Vaata Rehbinder ja Võduvere mõis
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Rehbinder ja Vene keel
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata Rehbinder ja Venemaa Keisririik
Venevere mõis
Venevere mõis (saksa keeles Wennefer, Torwendahl) oli rüütlimõis Simuna kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimv.shtml (vaadatud 10.11.2014), tänapäeva Venevere küla lähedal Vinni vallas Lääne-Viru maakonnas.
Vaata Rehbinder ja Venevere mõis
Vestfaal
Reini jõe kaart Kesk-Euroopa kaart aastatel 919 - 1125, William Robert Shepherdi järgi. Hõimuhertsogkonnad on: Saksimaa (kollane) sh '''Vestfaalia''', Frankimaa (sinine), Baieri (roheline), Švaabimaa (heleoranž), Alam-Lotring (tumeroosa), Ülem-Lotring (heleroosa) ja Tüüringi (tumeoranž).
Vaata Rehbinder ja Vestfaal
12. veebruar
12.
Vaata Rehbinder ja 12. veebruar
1642
1642.
Vaata Rehbinder ja 1642
1729
1729.
Vaata Rehbinder ja 1729
1746
1746.
Vaata Rehbinder ja 1746
1747
1747.
Vaata Rehbinder ja 1747
1753
1753.
Vaata Rehbinder ja 1753
Tuntud ka kui Von Rehbinder.