Kiiremini kui brauser!
24 suhted: Ants Viires, Eesti rahvakultuuri leksikon, Eesti rahvausund, Eesti Roheline Liikumine, Harilik mänd, Hiiepuu, Iia ristimänd, Kambja ristimänd, Läti, Lõuna-Eesti, Marju Kõivupuu, Mäetagused, Pühapuu, Põlispuu, Peremärk, Rist, Ristimänd, Saaremaa, Setod, Soome, Surnulava, Võru keel, Viin (jook), 17. sajand.
Ants Viires
Ants Viires (kuni 28.02.1938 Veber; 23. detsember 1918 Tartu – 18. märts 2015) oli eesti etnoloog ja kultuuriloolane.
Uus!!: Ristipuu ja Ants Viires · Näe rohkem »
Eesti rahvakultuuri leksikon
"Eesti rahvakultuuri leksikon" on 1995.
Uus!!: Ristipuu ja Eesti rahvakultuuri leksikon · Näe rohkem »
Eesti rahvausund
Piksepapilt Vihtla Jürgenilt üles kirjutatud "Pikse palve" Johann Gutslaffi 1644. aastal Tartus ilmunud teoses "Kurtzer Bericht und Unterricht Von der Falsch-heilig genandten Bäche in Lieffland Wöhhanda" ("Vääralt pühaks peetud Võhandu jõest Liivimaal") Eesti rahvausund on eesti rahva pärimuslike usuliste kujutelmade ja tavade kogum.
Uus!!: Ristipuu ja Eesti rahvausund · Näe rohkem »
Eesti Roheline Liikumine
Eesti Roheline Liikumine (lühend ERL) on keskkonnakaitsega tegelev mittetulundusühing, mille eesmärk on parandada Eesti keskkonna olukorda ja suunata ühiskonda rohelisele jätkusuutlikule mõtteviisile.
Uus!!: Ristipuu ja Eesti Roheline Liikumine · Näe rohkem »
Harilik mänd
Harilik mänd (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik.
Uus!!: Ristipuu ja Harilik mänd · Näe rohkem »
Hiiepuu
Ilumäe hiiepärn. Kallukse hiiemänd. Hiiepuu on pühaks peetud põlispuu, mille juures taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste, esivanemate) soosingut.
Uus!!: Ristipuu ja Hiiepuu · Näe rohkem »
Iia ristimänd
Iia ristimänd Iia ristimänd on ristimänd Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Iia külas.
Uus!!: Ristipuu ja Iia ristimänd · Näe rohkem »
Kambja ristimänd
Kambja ristimänd Kambja ristimänni tüvi Kambja ristimänd (ka Kaatsi ristimänd II) on looduskaitsealune mänd (ristipuu) Prangli laanes.
Uus!!: Ristipuu ja Kambja ristimänd · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Ristipuu ja Läti · Näe rohkem »
Lõuna-Eesti
Lõuna-Eesti on Eesti lõunaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab Lõuna-Eesti maastikuvaldkond, mis hõlmab Eesti kaguosa Sakala kõrgustikust läänes, Vooremaast lõunas kuni Haanja kõrgustikuni kagus.
Uus!!: Ristipuu ja Lõuna-Eesti · Näe rohkem »
Marju Kõivupuu
Marju Kõivupuu (sündinud 14. novembril 1960 Võrumaal) on eesti filoloog, kultuuriloolane, kirjanik ja folklorist.
Uus!!: Ristipuu ja Marju Kõivupuu · Näe rohkem »
Mäetagused
Mäetagused on eestikeelne eelretsenseeritav teadusajakiri ja kultuuriajakiri, mis avaldab akadeemilisi originaaluurimusi folkloristikast, võrdlevast usundiuurimisest, kultuuriantropoloogiast ja nendega seotud valdkondadesthttp://www.folklore.ee/tagused/pub.htm (vaadatud 26.07.2013).
Uus!!: Ristipuu ja Mäetagused · Näe rohkem »
Pühapuu
Tammetsõõrina tuntud ohverdamiskoht 2012. aasta maikuus. Pühapuu on puu, mida mingis piirkonnas või usundis austatakse.
Uus!!: Ristipuu ja Pühapuu · Näe rohkem »
Põlispuu
Põlispuu on erakordselt suurte mõõtmetega või liigile omasest keskmisest kõrgema vanusega või bioloogilise ja/või kultuuriloolise tähtsusega kas kodumaist päritolu või võõrliigist puu, mis on paiga peamine side minevikuga.
Uus!!: Ristipuu ja Põlispuu · Näe rohkem »
Peremärk
Valik peremärkeSaaremaa peremärke Peremärk (Andres Bergrön) Pakri toolil 1876. aastast Peremärk on perekonna omandit tähistav märk.
Uus!!: Ristipuu ja Peremärk · Näe rohkem »
Rist
Rist on geomeetriline kujund, mis koosneb kahest ristuvast joonest, poolitades kas ühe või kaks joont keskelt kaheks võrdseks osaks.
Uus!!: Ristipuu ja Rist · Näe rohkem »
Ristimänd
Jõksi ristimänd endise Kanepi kihelkonna aladel. Männil on seitse risti, millest üks on plekist. Ristimänd on harilik mänd, mis on ristipuu.
Uus!!: Ristipuu ja Ristimänd · Näe rohkem »
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Uus!!: Ristipuu ja Saaremaa · Näe rohkem »
Setod
Seto Kuningriigi päev Mikitamäel 2006. aastal Setomaa lipp Setod (seto keeles setoq või setokõsõq), ka setud ja setukesed, on eestlaste etniline rühm, kelle põline asuala on Kagu-Eestis Setumaal.
Uus!!: Ristipuu ja Setod · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Ristipuu ja Soome · Näe rohkem »
Surnulava
Surnulava (ka lautsi) oli pakkudele või pinkidele asetatud laudadest endisaegne rajatis, millele pandi pestud ja riietatud surnu, kes jäi sinna lamama kuni kirstupanekuni.
Uus!!: Ristipuu ja Surnulava · Näe rohkem »
Võru keel
Lõunaeesti keeleala. Võru keel on märgitud tumepunasega Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.
Uus!!: Ristipuu ja Võru keel · Näe rohkem »
Viin (jook)
pitsis Viin ehk vodka on kange alkohol, mida valmistatakse teraviljast või kartulist. Alkoholi sisaldav jook, mis koosneb veest ja etanoolist.
Uus!!: Ristipuu ja Viin (jook) · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Ristipuu ja 17. sajand · Näe rohkem »
