Sisukord
48 suhted: Alamporutšik, Allveelaev, Andres Larka, Üksik merelennusalk, Balti laevastik, Balti raudtee, Boriss Štšepotjev, Eesti, Eesti kaitsejõudude ajalugu, Eesti merejõud, Eesti Vabadussõja mälestusmärk, Esimene maailmasõda, Haapsalu, Johan Pitka, Kaitseliit, Kaptenleitnant, Kaptenmajor, Konstantin Päts, Kopli kalmistu, Kroonlinn, Laadoga, Leitnant, Lipnik, Mati Õun, Miinisadam, Narva maantee (Tallinn), Nooremleitnant, Omakaitse (1917–1918), Osmussaar, Püha Anna orden, Püha Stanislavi orden, Põõsaspea neem, Peterburi, Porutšik, Prangli, Praporštšik, Reet Naber, Romanovid, Staabikapten, Suomenlinna, Tallinn, Tallinna Transpordikool, Torpeedokaater, Vabadussõda, Vene-Jaapani sõda, Venemaa keiserlik merevägi, Venemaa Keisririik, 2. järgu kapten.
Alamporutšik
Venemaa keisririigi armee alamporutšiku õlak Alamporutšik (ka podporutšik, vene подпоручик) oli ohvitseride madalaim auaste Venemaa keisririigi sõjavägedes alates 1703.
Vaata Rudolf Schiller ja Alamporutšik
Allveelaev
Allveelaev Kalev, Kalev-klassi allveelaev Allveelaevade klassifikatsioon Allveelaev on laev või paat, mis on konstrueeritud liikumiseks nii veepinnal kui ka pikemat aega sukeldununa vee all.
Vaata Rudolf Schiller ja Allveelaev
Andres Larka
Andres Larka VR I/1 (5. märts 1879 Pilistvere, Kabala vald, Viljandimaa – 8. jaanuar 1943 Malmõž, Kirovi oblast, Nõukogude Liit) oli Eesti sõjaväelane ja poliitik, Eesti Vabadussõjalaste Liidu esimees ja riigivanema kandidaat 1934.
Vaata Rudolf Schiller ja Andres Larka
Üksik merelennusalk
Üksik merelennusalk oli aastatel 1932–1939 Tallinna Lennusadamas paiknenud sõjaväeosa.
Vaata Rudolf Schiller ja Üksik merelennusalk
Balti laevastik
Balti laevastik, tänapäevase täispika nimega Kahe Punalipuline Balti laevastik (vene keeles Дважды Краснознамённый Балтийский флот, lühend ДКБФ), on Läänemerel tegutsev Venemaa Föderatsiooni mereväe laevastikukoondis.
Vaata Rudolf Schiller ja Balti laevastik
Balti raudtee
Balti raudtee (vene Балтийская железная дорога) oli laiarööpmeline raudtee, mis ühendas Balti kubermange ja Venemaa keisririigi pealinna ning Venemaa sisekubermange.
Vaata Rudolf Schiller ja Balti raudtee
Boriss Štšepotjev
Boriss Štšepotjev (vene keeles Борис Александрович Щепотьев; saksapäraselt Boris Schtschepotjew; 27. aprill / 9. mai 1893 Narva, Jamburgi maakond, Peterburi kubermang – pärast 1962, arvatavasti Vene NFSV) oli sõjaväelane Venemaal (mitšman) ja Eestis (kaptenmajor).
Vaata Rudolf Schiller ja Boriss Štšepotjev
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Rudolf Schiller ja Eesti
Eesti kaitsejõudude ajalugu
Eesti kaitsejõudude ajalugu on ülevaade Eesti kaitsejõudude arengust.
Vaata Rudolf Schiller ja Eesti kaitsejõudude ajalugu
Eesti merejõud
Eesti merejõud oli Eesti mereväe nimetus 1918–1940 ja tänapäevase Eesti mereväe eelkäija.
Vaata Rudolf Schiller ja Eesti merejõud
Eesti Vabadussõja mälestusmärk
Medali esikülg. Eesti Vabadussõja mälestusmärk (asutatud 14. detsembril 1920) on Vabadussõjas osalenutele antud mälestusmedal.
Vaata Rudolf Schiller ja Eesti Vabadussõja mälestusmärk
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Vaata Rudolf Schiller ja Esimene maailmasõda
Haapsalu
Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.
Vaata Rudolf Schiller ja Haapsalu
Johan Pitka
Johan Pitka VR I/1 (sündinud Juhhan Pitka; 19. veebruar 1872 Terasaugu metsavahimaja, Jalgsema küla, Võhmuta vald – 22. november 1944 Kõue vald, Harjumaa) oli Eesti ettevõtja, kaugsõidukapten ja kontradmiral (1919), üks Eesti riigi rajajaid, Eesti merejõudude looja ja juhataja Vabadussõjas.
Vaata Rudolf Schiller ja Johan Pitka
Kaitseliit
Kaitseliit on vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis kuulub Kaitseministeeriumi valitsemisalasse.
Vaata Rudolf Schiller ja Kaitseliit
Kaptenleitnant
Kaptenleitnant on Eesti kaitseväe mereväe vanemohvitseri auaste, asudes otse allpool mereväekapteni auastet.
Vaata Rudolf Schiller ja Kaptenleitnant
Kaptenmajor
Kaptenmajori õlak Eesti mereväes Kaptenmajor on sõjaväeline auaste, Eesti kaitseväes mereväe vanemohvitseri auaste, asudes otse allpool kaptenleitnandi auastet.
Vaata Rudolf Schiller ja Kaptenmajor
Konstantin Päts
Konstantin Päts (23. veebruar 1874 Tahkuranna vald, Pärnumaa – 18. jaanuar 1956 Buraševo, Kalinini oblast, Venemaa (end. NSVL)) oli riigitegelane, jurist, ajakirjanik, aastatel 1918–1940 üks mõjuvõimsamaid Eesti Vabariigi poliitikuid ja Eesti esimene president (1938–1940).
Vaata Rudolf Schiller ja Konstantin Päts
Kopli kalmistu
Kopli kalmistu oli kalmistu Tallinnas Kopli poolsaarel tänapäeva Kopli asumis.
Vaata Rudolf Schiller ja Kopli kalmistu
Kroonlinn
Laevastiku katedraal ja igavene tuli Kroonlinnas, mai 2005 Kroonlinn on Peterburi haldusalasse kuuluv linn, mis asub Soome lahe idaosas Kotlini saarel.
Vaata Rudolf Schiller ja Kroonlinn
Laadoga
Paadisadam Laadoga järvel. Tagaplaanil Valamo Issanda Muutmise Klooster Laadoga kaart Neeva valgla kristalsed kivimid Laadoga järv ehk Laadoga (vene keeles Ладожское озеро, karjala keeles Luadogu, soome keeles Laatokka) on järv Euroopas Venemaal.
Vaata Rudolf Schiller ja Laadoga
Leitnant
100px Leitnant on sõjaväeline auaste, mis Eesti kaitseväes on madalam kaptenist ja kõrgem nooremleitnandist.
Vaata Rudolf Schiller ja Leitnant
Lipnik
Lipnik on Eesti kaitseväe madalaim ohvitseri (nooremohvitseri) auaste.
Vaata Rudolf Schiller ja Lipnik
Mati Õun
Mati Õun raamatu "101 Eesti lahingut" esitlusel Rahva Raamatus 3. oktoobril 2012 Mati Õun (sündinud 17. juulil 1942 Tallinnas) on eesti sõjaajaloo raamatute autor ja sporditegelane.
Vaata Rudolf Schiller ja Mati Õun
Miinisadam
Miinisadam on sadam Tallinnas Kopli poolsaarel Tallinna lahe ääres aadressil Miinisadama 4.
Vaata Rudolf Schiller ja Miinisadam
Narva maantee (Tallinn)
Narva maantee on üks Tallinna peamagistraaltänavaid.
Vaata Rudolf Schiller ja Narva maantee (Tallinn)
Nooremleitnant
Eesti maaväe nooremleitnandi õlak Nooremleitnant on nooremohvitseri sõjaväeline auaste, mis Eesti kaitseväes on leitnandist madalam ja lipnikust kõrgem.
Vaata Rudolf Schiller ja Nooremleitnant
Omakaitse (1917–1918)
Omakaitse (lühend OK) oli vabatahtlik relvastatud organisatsioon, mis tegutses Eestis 1917–1918.
Vaata Rudolf Schiller ja Omakaitse (1917–1918)
Osmussaar
Osmussaar (rts Odensholm; eestirootsi Holmen, Backan; sks Odinsholm; vn Оденсхольм) on saar Soome lahe suudmes Lääne maakonna looderannikul Lääne-Nigula vallas.
Vaata Rudolf Schiller ja Osmussaar
Püha Anna orden
Püha Anna orden (vene keeles Императорский орден Святой Анны, saksa keeles Orden der Heiligen Anna) oli Venemaa keisririigi orden.
Vaata Rudolf Schiller ja Püha Anna orden
Püha Stanislavi orden
Püha Stanislavi orden (poola keeles Order Świętego Stanisława Biskupa Męczennika) oli Rzeczpospolita orden.
Vaata Rudolf Schiller ja Püha Stanislavi orden
Põõsaspea neem
Põõsaspea neem (september 2015) Põõsaspea neeme linnuvaatlustorn Linnud põõsaspea neemel Kivid Põõsaspea neemel Põõsaspea neem on neem Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas.
Vaata Rudolf Schiller ja Põõsaspea neem
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Vaata Rudolf Schiller ja Peterburi
Porutšik
Porutšik (vene keeles поручик, poola keeles porucznik) oli nooremohvitseride sõjaväeline auaste, mis vastas leitnandi auastmele, Poola, Tšehhi ja Venemaa Keisririigi sõjaväes.
Vaata Rudolf Schiller ja Porutšik
Prangli
Prangli (saksa Wrangelsholm, rootsi Wrangö) on saar Põhja-Eestis Soome lahes.
Vaata Rudolf Schiller ja Prangli
Praporštšik
Praporštšik (vene keeles прапорщик) on mitmes riigis kasutatud ja tänapäevalgi kasutatav sõjaväeline auaste.
Vaata Rudolf Schiller ja Praporštšik
Reet Naber
Reet Naber (1972. aastani Reet Jaaniste; sündinud 27. märtsil 1952 Tallinnas) on eesti ajaloolane ja etnoloog.
Vaata Rudolf Schiller ja Reet Naber
Romanovid
Romanovid olid Venemaa tsaaririigi ja Venemaa keisririigi dünastia, kes valitses Venemaad kuni 1917.
Vaata Rudolf Schiller ja Romanovid
Staabikapten
Staabikapten on mitmes riigis kasutusel olnud sõjaväeline auaste.
Vaata Rudolf Schiller ja Staabikapten
Suomenlinna
Suomenlinna (1918. aastani Viapori; rootsi keeles Sveaborg) on Helsingi lähistel asuv saarestik ja sel paiknev kindlustuste kompleks.
Vaata Rudolf Schiller ja Suomenlinna
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Rudolf Schiller ja Tallinn
Tallinna Transpordikool
Tallinna Transpordikool oli Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi kutseõppeasutus.
Vaata Rudolf Schiller ja Tallinna Transpordikool
Torpeedokaater
USA teise maailmasõja aegne PT patrull- ja torpeedokaater Torpeedokaater on väike kiirekäiguline sõjalaev (sõjandusotstarbeline kaater või kiirkaater), mille põhirelvastuse moodustavad pealveelaevade hävitamiseks mõeldud torpeedod.
Vaata Rudolf Schiller ja Torpeedokaater
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Vaata Rudolf Schiller ja Vabadussõda
Vene-Jaapani sõda
Vene-Jaapani sõda (8. veebruar 1904 – 5. september 1905) oli relvakonflikt Venemaa Keisririigi ning Jaapani vahel.
Vaata Rudolf Schiller ja Vene-Jaapani sõda
Venemaa keiserlik merevägi
Venemaa keiserlik laevastik, ka Venemaa keiserlik merevägi (vene Российский императорский флот) oli Venemaa Keisririigi merevägi.
Vaata Rudolf Schiller ja Venemaa keiserlik merevägi
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata Rudolf Schiller ja Venemaa Keisririik
2. järgu kapten
2. järgu kapteni õlak 2.
Vaata Rudolf Schiller ja 2. järgu kapten
Tuntud ka kui Rudolf Süllaär.