Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Rundi keel

Index Rundi keel

Rundi keel on bantu keelte hulka kuuluv keel, mis on Ida-Aafrikas asuva Burundi Vabariigi rahvuskeeleks (koos prantsuse keelega).

Sisukord

  1. 51 suhted: Aeg (keeleteadus), Afiks, Akuut, Alus (keeleteadus), Aspekt (keeleteadus), Ühildumine, Öeldis, Bantu keeled, Burundi, Eitus, Foneem, Ganda keel, Graavis, Grammatika, Grammatilised seosed, Haa keel, Ida-Aafrika, Imperfektiivne aspekt, Kaashäälik, Keel, Keskvõrre, Ladina tähestik, Lingala keel, Minevik, Nigeri-Kordofani keeled, Nimisõna, Olevik, Perfektiivne aspekt, Prantsuse keel, Predikaat, Prefiks, Reduplikatsioon, Ruanda keel, Rundid, Rwanda, Saksa keel, Sõnajärg, Sihiline tegusõna, Sihitis, Suahiili keel, SVO, Tansaania, Tähestik, Täishäälik, Tüvi (keeleteadus), Tegusõna, Toon, Toon (keeleteadus), Toonikeel, Tulevik, ... Laienda indeks (1 rohkem) »

Aeg (keeleteadus)

Aeg ehk grammatiline aeg ehk tempus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega (absoluutset aega) või mingi teise tegevusega (suhtelist aega).

Vaata Rundi keel ja Aeg (keeleteadus)

Afiks

Afiks ehk liide on morfeem, mis ei esine iseseisva sõnana, vaid ainult sõna koostises, liitudes kas vahetult juurele või siis juurele, millele on juba liidetud afiks või afiksid.

Vaata Rundi keel ja Afiks

Akuut

Akuut (´) on diakriitiline märk, mis näiteks koos e-tähega näeb välja nii: é.

Vaata Rundi keel ja Akuut

Alus (keeleteadus)

Alus ehk subjekt ehk grammatiline subjekt on lauseliige, mis märgib lauses öeldisega väljendatud tegevuse sooritajat või öeldisega väljendatud olukorras olijat.

Vaata Rundi keel ja Alus (keeleteadus)

Aspekt (keeleteadus)

Aspekt on lauses väljenduv suhe situatsiooni kulgemise ja vaatluspunkti vahel.

Vaata Rundi keel ja Aspekt (keeleteadus)

Ühildumine

Ühildumine ehk kongruents on üks moodustajate grammatilise seose liike.

Vaata Rundi keel ja Ühildumine

Öeldis

Öeldis ehk predikaat ehk grammatiline predikaat on lauseliige, mis väljendab tegevust; vastab üldistavalt küsimusele mida teeb?.

Vaata Rundi keel ja Öeldis

Bantu keeled

Bantu keelte ala (pruuniga) Bantu keeled on benue-kongo keelte hulka kuuluv keelterühm.

Vaata Rundi keel ja Bantu keeled

Burundi

Burundi on merepiirita riik Kesk-Aafrikas ekvaatorist veidi lõunas.

Vaata Rundi keel ja Burundi

Eitus

Loogikas nimetatakse propositsiooni eituseks ehk negatsiooniks selle propositsiooniga kontradiktoorset propositsiooni.

Vaata Rundi keel ja Eitus

Foneem

Foneem on häälikusüsteemi väikseim üksus, mille abil eristatakse ühe sõna tähendust teisest.

Vaata Rundi keel ja Foneem

Ganda keel

Luganda keel või Ganda (Oluganda) on üks Uganda suurimaid keeli, mida räägib üle 16 miljoni inimese.

Vaata Rundi keel ja Ganda keel

Graavis

Graavis on diakriitik rõhu vm hääldusseiga näitamiseks, nt mère (kaldkriips vasakult paremale tähe peal).

Vaata Rundi keel ja Graavis

Grammatika

Grammatika on keeleteaduse osa, mis tegeleb keele reeglipäradega.

Vaata Rundi keel ja Grammatika

Grammatilised seosed

Grammatilised seosed on lause moodustajate vahelised tingitusseosed.

Vaata Rundi keel ja Grammatilised seosed

Haa keel

Haa keel on bantu keelte J-rühma kuuluv keel, mida räägivad haad Tansaanias Kigoma piirkonnas.

Vaata Rundi keel ja Haa keel

Ida-Aafrika

Ida-Aafrika maad ÜRO liigituse järgi Ida-Aafrika on regioon, mis hõlmab Aafrika mandri idaosa ja saared Aafrika idaranniku lähedal.

Vaata Rundi keel ja Ida-Aafrika

Imperfektiivne aspekt

Imperfektiivne aspekt on keeles aspekt, mis tähistab piiritlemata situatsiooni.

Vaata Rundi keel ja Imperfektiivne aspekt

Kaashäälik

Kaashäälik ehk konsonant on häälik, mille hääldamisel tekitatakse kõnekulglas takistus või suletakse õhuvool täielikult.

Vaata Rundi keel ja Kaashäälik

Keel

Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.

Vaata Rundi keel ja Keel

Keskvõrre

Keskvõrre ehk komparatiiv on omadussõna kategooria, mis väljendab seda, et kirjeldataval olendil, asjal või nähtusel on omadust suuremal määral kui mingil teisel, nt Jüri on tõsisema loomuga kui Jaan.

Vaata Rundi keel ja Keskvõrre

Ladina tähestik

Maailma riigid, mis kasutavad ladina tähestikku või selle kohandatud versioone Ladina tähestik on tähestik, mida kasutatakse ladina keele kirjutamiseks.

Vaata Rundi keel ja Ladina tähestik

Lingala keel

Lingala keel ehk ngala keel (varasem eestikeelne nimetus bangala keel) kuulub bantu keelte hulka ning on laialt levinud Kongo DV Bandundu provintsis, Ekvaatoriprovintsis ja Idaprovintsis (välja arvatud provintsi kaguosa) ja Kongo Vabariigis.

Vaata Rundi keel ja Lingala keel

Minevik

Minevik on aeg, mis eelneb olevikule, või kõik see, mis on ajas möödunud.

Vaata Rundi keel ja Minevik

Nigeri-Kordofani keeled

Nigeri-Kordofani hõimkond (ka Nigeri-Kongo keeled) on keelekooslus, mille pakkus 1963.

Vaata Rundi keel ja Nigeri-Kordofani keeled

Nimisõna

Nimisõna ehk substantiiv ehk noomen (kitsamas mõttes) tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis? Nimisõnad on üks noomenite (laiemas mõttes) ehk käändsõnade liike, nagu ka ase-, arv- ja omadussõnad.

Vaata Rundi keel ja Nimisõna

Olevik

Olevik on "nüüd" mineviku ja tuleviku vahel või kõik selles toimuv.

Vaata Rundi keel ja Olevik

Perfektiivne aspekt

Perfektiivne aspekt on keeleteaduses piiritletud situatsiooni väljendus lauses.

Vaata Rundi keel ja Perfektiivne aspekt

Prantsuse keel

Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.

Vaata Rundi keel ja Prantsuse keel

Predikaat

Predikaat on traditsioonilises loogikas see, mida millegi kohta öeldakse; termin propositsioonis, mida öeldakse teise termini (subjekti) kohta ehk omistatakse subjektile ehk preditseeritakse subjekti kohta.

Vaata Rundi keel ja Predikaat

Prefiks

Prefiksid ehk eesliited on morfeemid, mis lisatakse sõna algusse juure või tüve ette.

Vaata Rundi keel ja Prefiks

Reduplikatsioon

Reduplikatsioon on sõna või silbi kahekordistumine grammatilise väljendusvahendina, mõnikord veidi muudetud kujul (eesti keeles nt läkiläki, sigin-sagin).

Vaata Rundi keel ja Reduplikatsioon

Ruanda keel

Ruanda keel (ruanda keeles ikinyarwanda) on bantu keelte hulka kuuluv keel.

Vaata Rundi keel ja Ruanda keel

Rundid

Rundidest kitsekasvatajad Rundid (varem ka barundid) on Burundi põhirahvas.

Vaata Rundi keel ja Rundid

Rwanda

Kaart Rwanda (ametlikult Rwanda Vabariik, varem ka Ruanda) on merepiirita riik Aafrika keskosas ekvaatorist veidi lõuna pool.

Vaata Rundi keel ja Rwanda

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Vaata Rundi keel ja Saksa keel

Sõnajärg

Sõnajärg on sõnade ja fraaside järjekord lauses, üks lause moodustajate süntaktiliste funktsioonide väljendamise vahendeid.

Vaata Rundi keel ja Sõnajärg

Sihiline tegusõna

Sihiline tegusõna ehk transitiivverb ehk transitiiv ehk sihiline pöördsõna on tegusõna, mis väljendab sihilist tegevust ja toob harilikult endaga lausesse kaasa sihitise.

Vaata Rundi keel ja Sihiline tegusõna

Sihitis

Sihitis ehk objekt ehk grammatiline objekt on lauseliige, mis väljendab seda, millele tegevus on suunatud või mis on tegevuse tulemuseks.

Vaata Rundi keel ja Sihitis

Suahiili keel

Suahiili keel (varem eesti keeles suaheeli keel või kisuaheeli keel) kuulub Atlandi keelkonda bantu keelte hulka.

Vaata Rundi keel ja Suahiili keel

SVO

SVO on selline lause sõnajärg, milles esimesena tuleb subjekt (S), seejärel verb (V) ja objekt (O).

Vaata Rundi keel ja SVO

Tansaania

Tansaania Ühendvabariik (inglise keeles United Republic of Tanzania, suahiili keeles Jamhuri ya Muungano wa Tanzania) on riik Aafrika idaosas.

Vaata Rundi keel ja Tansaania

Tähestik

pisi Tähestik ehk alfabeet (ka: aapestik, aabestik) on tähtede (kirja elementaarsümbolite) standardne komplekt.

Vaata Rundi keel ja Tähestik

Täishäälik

Eesti artikulatoorne vokaalidiagramm Täishäälik ehk vokaal on häälik, mille artikuleerimisel pääseb õhk vabalt ja pidevalt välja suust või suust ja ninast nii, et kõnetraktis ei teki keele keskjoonel õhuvoolule sulgu ega märgatavat kahinat põhjustavat ahtust.

Vaata Rundi keel ja Täishäälik

Tüvi (keeleteadus)

Tüvi ehk sõnatüvi on sõna osa, mis jääb järele muuteliidete eemaldamisel.

Vaata Rundi keel ja Tüvi (keeleteadus)

Tegusõna

Tegusõna ehk verb ehk pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis või kuulub öeldise koosseisu.

Vaata Rundi keel ja Tegusõna

Toon

Toon on mitmetähenduslik sõna.

Vaata Rundi keel ja Toon

Toon (keeleteadus)

Toon on sama häälikukoosseisuga silpide kontrastil rajanev tunnus, mis toonikeeltes (näiteks hiina, vietnami, hausa) eristab sõnavorme.

Vaata Rundi keel ja Toon (keeleteadus)

Toonikeel

Toonikeel on keel, mille puhul toon võib olla sõna tähendust eristav.

Vaata Rundi keel ja Toonikeel

Tulevik

Tulevik on vaatleja poolt käesoleva hetkena tajutavale ajale (olevikule) järgnev aeg.

Vaata Rundi keel ja Tulevik

Uganda

Uganda on merepiirita riik Ida-Aafrikas, mis piirneb idas Keenia, põhjas Lõuna-Sudaani, läänes Kongo DV, lõunas Rwanda ja Tansaaniaga.

Vaata Rundi keel ja Uganda

, Uganda.