Sisukord
56 suhted: Ahven, Ülemiste järv, D-vitamiin, Eesti, Emajõgi, Eutrofeerumine, Härmatis, Iirimaa, Inglismaa, Kalad, Kalamaim, Kalamari, Kalaparv, Kalasoomused, Kalorsus, Keelikloomad, Kihulased, Kiiruimsed, Koelmu, Koha, Koola poolsaar, Kudemine, Laine, Laiuss, Läänemeri, Lämmijärv, Lõhelased, Lõhelised, Loomad, Luukarits, Meri, Narva laht, Parasitism, Parv, Põhja-Euroopa, Peipsi järv, Pihkva järv, Plankton, Putukad, Riimvesi, Saadjärv, Selts, Siig (perekond), Soome, Soome laht, Surusääsklased, Suurbritannia, Talv, Tint, Valge meri, ... Laienda indeks (6 rohkem) »
Ahven
Ahven ehk harilik ahven (Perca fluviatilis) on ahvenlaste sugukonda ahvena perekonda kuuluv röövkala.
Vaata Rääbis ja Ahven
Ülemiste järv
Ülemiste järv 1936. aasta Tallinna ümbruse kaardil Ülemiste järv (ka Obersee, Järveküla järv, Mõigu järv, Kuningajärv) asub Tallinna kaguosas Kesklinna linnaosas.
Vaata Rääbis ja Ülemiste järv
D-vitamiin
D3-vitamiin D-vitamiin (üldnimetus kaltsiferoolid) hõlmab antirahhiitilisi rasvlahustuvaid ja väga lähedase ehitusega ühendeid, mis inimorganismis toimivad hormoonidena.
Vaata Rääbis ja D-vitamiin
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Rääbis ja Eesti
Emajõgi
Emajõgi on jõgi Tartu maakonnas, Eesti suurimaid jõgesid.
Vaata Rääbis ja Emajõgi
Eutrofeerumine
Heleroheline vesi Potomaci jõe estuaaris on põhjustatud tsüanobakterite vohamisest Eutrofeerumine ehk eutrofikatsioon (.
Vaata Rääbis ja Eutrofeerumine
Härmatis
Härmas puu Härmatis Härmatis ehk härm on valge kohev lumetaoline sademekiht, mis tekib puuokstele, traatidele jm külma uduse ilmaga või eriti tugeva külmaga.
Vaata Rääbis ja Härmatis
Iirimaa
Iiri viiulipala Iirimaa ehk Iiri (iiri keeles Éire, inglise keeles Ireland) on riik Lääne-Euroopas Suurbritannia saarest läänes.
Vaata Rääbis ja Iirimaa
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Vaata Rääbis ja Inglismaa
Kalad
Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.
Vaata Rääbis ja Kalad
Kalamaim
Kalamaim (ka maim) on kalade vastsele järgnev noorjärk.
Vaata Rääbis ja Kalamaim
Kalamari
Eri lootestaadiumeis lõhe mari Kalamari on emaskala munarakkude kogum, mis on produtseeritud munasarjas.
Vaata Rääbis ja Kalamari
Kalaparv
Maldiividel: kirurgkalad ''(Acanthurus leucosternon)'' Kalaparv on ühevanuste ja bioloogiliselt seisundilt sarnaste, üksteise kaudu vastastikku orienteeruvate kalade rühm (parv).
Vaata Rääbis ja Kalaparv
Kalasoomused
Särje soomused on hallikad ja helgivad Kalasoomused on kalade nahatekised, mis on arenenud mesodermist.
Vaata Rääbis ja Kalasoomused
Kalorsus
Kalorsus on toidus või toiduainetes sisalduv energia hulk.
Vaata Rääbis ja Kalorsus
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Vaata Rääbis ja Keelikloomad
Kihulased
Kihulased (Simuliidae) on sääseliste alamseltsi kuuluv putukate sugukond.
Vaata Rääbis ja Kihulased
Kiiruimsed
Kiiruimsed ehk aktinopterüügid (Actinopterygii) on luukalade klass keelikloomade hõimkonnast.
Vaata Rääbis ja Kiiruimsed
Koelmu
Koelmu on mingi veekogu osa, mis on sobilik kalade kudemiseks.
Vaata Rääbis ja Koelmu
Koha
Koha (Sander lucioperca) on ahvenaliste seltsi kuuluv röövkala.
Vaata Rääbis ja Koha
Koola poolsaar
pisi Koola poolsaar (vene Кольский полуостров (Kolski poluostrov), saami Guoládatnjárga) on poolsaar Venemaa loodeosas Murmanski oblastis.
Vaata Rääbis ja Koola poolsaar
Kudemine
Rohukonna kudu 2016. aasta aprillis Kõrvemaal Kudu Rohukonna kuduklomp ja kärnkonna kudunöör 2021. aastal Kõrvemaal Kudemine on kalade ja kahepaiksete sugurakkude heitmine vette.
Vaata Rääbis ja Kudemine
Laine
Lainet saab esitada lihtsa harmoonilise liikumisena Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis.
Vaata Rääbis ja Laine
Laiuss
Harilik laiuss ehk laiuss (Diphyllobothrium latum) on laiussiliste sugukonna laiuslaste perekonda kuuluv parasiit.
Vaata Rääbis ja Laiuss
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Vaata Rääbis ja Läänemeri
Lämmijärv
Lämmijärve paiknemine kaardil (punase joonega) Lämmijärv ('soe järv'; võru Lämmijärv́, vene Тёплое озеро) on osa Peipsi-Pihkva järvest.
Vaata Rääbis ja Lämmijärv
Lõhelased
Lõhelased (Salmonidae) on luukalade sugukond.
Vaata Rääbis ja Lõhelased
Lõhelised
Lõhelised (Salmoniformes) on luukalade selts.
Vaata Rääbis ja Lõhelised
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Vaata Rääbis ja Loomad
Luukarits
Luukarits (Pungitius pungitius) on ogalikuliste seltsi kuuluv kala.
Vaata Rääbis ja Luukarits
Meri
Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.
Vaata Rääbis ja Meri
Narva laht
Narva-Jõesuu tuletorn Narva lahe rannikul Narva laht nagu Soome lahe osa Hallvares Narva lahe rannikul Narva-Jõesuus. Tagaplaanil on Sillamäe. Narva laht on suur laht Eesti kirdeosas, Soome lahe kaguosa.
Vaata Rääbis ja Narva laht
Parasitism
Parasitism ehk nugilisus (kreeka parasitos 'nugiline, kõrvaltoitlustuja') on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastates teda oma ainevahetuse jääkidega vms.
Vaata Rääbis ja Parasitism
Parv
Lapsed sõitmas parvega Balsapuust Kon-Tiki parv Kon-Tiki muuseumis Oslos Lisaks veekogudel liikumisele saab statsionaarsete parvedega parandada ka ligipääsu veekogule. Suplevad lapsed parvel, Tartus, Emajõel. 2014. aasta juuli Parv on ujuvast materjalist või ujuvatest esemetest valmistatud lamedakujuline, algeline ja lihtne veesõiduk.
Vaata Rääbis ja Parv
Põhja-Euroopa
Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.
Vaata Rääbis ja Põhja-Euroopa
Peipsi järv
Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.
Vaata Rääbis ja Peipsi järv
Pihkva järv
Pihkva järve asend Pihkva järve kallas Lüübnitsa külas Pihkva järv (võru Pihkva järv́ ehk Talaba järv́, vene Псковское озеро) on Peipsi-Pihkva järve lõunapoolne osa, mida Peipsi järvega ühendab kitsas Lämmijärv.
Vaata Rääbis ja Pihkva järv
Plankton
Planktoni fotomontaaž Meroplanktoni näide – jääkala vastne (liik ''Channichthyidae'' sugukonnast) Plankton ehk hõljum (ainsuses plankter) on veekogus hõljuvate liikumisvõimetute või väga vähesel määral liikuvate organismide kogum.
Vaata Rääbis ja Plankton
Putukad
Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Vaata Rääbis ja Putukad
Riimvesi
Läänemeri Lickershamnis Ojamaal Riimvesi ehk soolakas vesi on vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5–18‰ (mõningail andmeil 0,5–30‰).
Vaata Rääbis ja Riimvesi
Saadjärv
Saadjärv on järv Eestis Tartumaa põhjaosas, Tartust 15 km põhja pool Tabivere ja Äksi aleviku lähedal.
Vaata Rääbis ja Saadjärv
Selts
Selts on vabatahtlik organisatsioon, mis taotleb ühiskondlikke, kutsealaseid ja kultuurilis-seltskondlikke eesmärke.
Vaata Rääbis ja Selts
Siig (perekond)
Siig (Coregonus) on lõhelaste sugukonda kuuluv perekond kalu.
Vaata Rääbis ja Siig (perekond)
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Vaata Rääbis ja Soome
Soome laht
Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.
Vaata Rääbis ja Soome laht
Surusääsklased
Surusääsklased ehk hironomiidid (Chironomidae) on suur sugukond sääselisi, keda praeguseks on teada üle 3500 liigi.
Vaata Rääbis ja Surusääsklased
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Vaata Rääbis ja Suurbritannia
Talv
Pillapalu metsasiht talvel 2014 Paljudes maades seostatakse talve lume ja jääga. Jägala juga talvel Talv Saaremaal, jaanuar 2009 Lumehanged Tartu Supilinnas, jaanuar 2011 Talv Kuopios, veebruar 2019 Talv on külm aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel.
Vaata Rääbis ja Talv
Tint
Tindipotte Tint on värvipigmente sisaldav vedelik, mida kasutatakse kirjutamiseks.
Vaata Rääbis ja Tint
Valge meri
Asukoht kaardil NASA satelliidifotod Valgest merest: ülemine kevadel, alumine varatalvel Valge meri (vene Белое море, karjala Valkea meri, Vienanmeri, neenetsi Сэрако ям’) on Põhja-Jäämere sisemeri.
Vaata Rääbis ja Valge meri
Valgla
jõgikonnad Veekogu valgla ehk valgala (ka vesikond, bassein) on maa-ala, millelt vesi sellesse veekogusse voolab.
Vaata Rääbis ja Valgla
Vastne
surulase ''Proserpinus proserpina'' röövik Vastne ehk larv (ladina larva) on moondelise arenguga loomade esimene arengujärk (vastsejärk) pärast munast vms koorumist, kusjuures vastne erineb oluliselt valmikust.
Vaata Rääbis ja Vastne
Võrtsjärv
Võrtsjärv Droonivideo Võrtsjärvest ja Vaibla külast 2022. aasta augustis Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti piires olev järv.
Vaata Rääbis ja Võrtsjärv
Vesikirp
Poegiv vesikirp ''Daphnia magna'' liikumine aegluubis Vesikirp ehk kiivrik (Daphnia) on vesikirbuliste seltsi kuuluv väikeste vähiliste perekond.
Vaata Rääbis ja Vesikirp
Volga
Volga jõe vesikond Volga on Euroopa pikim ja suurima vesikonnaga jõgi.
Vaata Rääbis ja Volga
Zooplankton
hiilgevähiliste seltsi kuuluv ''Meganyctiphanes norvegica'' Zooplankton ehk loomhõljum on pelagiaalis hõljuvate valdavalt heterotroofse toitumistüübiga loomorganismide (zooplankterite) kogum.
Vaata Rääbis ja Zooplankton
Tuntud ka kui Coregonus albula.