Kiiremini kui brauser!
31 suhted: Akretsioon (astronoomia), Algol, Araabia keel, Ühikute detsimaaleesliited, Beta Lyrae tüüpi kaksiktähed, Fotomeetria, Geograafiline laius, Hiidtäht, Infrapunakiirgus, Interferomeetria, Kaaresekund, Kaksiktäht, Lüüra (tähtkuju), Lüüra rõngasudu, Maa, Minut (geomeetria), Orbiit, Parsek, Päike, Peajada, Planetaarudu, Spektriklass, Spektroskoopia, Spektroskoopilised kaksiktähed, Täheareng, Tähesuurus, Tähtkuju, Teleskoop, Valgus, Valgusaasta, Veega.
Akretsioon (astronoomia)
Akretsioon on tähe või galaktika või selle tuuma massi suurenemine tähtedevahelisest keskkonnast või naabertähtedelt langeva aine sadestumisel tema pinnale.
Uus!!: Lüüra beeta ja Akretsioon (astronoomia) · Näe rohkem »
Algol
Perseuse tähtkuju (Algol keskkohast all paremal) Algol ehk β Persei (lühend β Per) on Perseuse tähtkuju heleduselt teine, sinakasvalge täht.
Uus!!: Lüüra beeta ja Algol · Näe rohkem »
Araabia keel
Araabia keel (اللغة العربية ehk عربي) on afroaasia keelkonna semiidi keelerühma lõunakesksemiidi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Lüüra beeta ja Araabia keel · Näe rohkem »
Ühikute detsimaaleesliited
Mõõtühikute detsimaaleesliited ehk kümnendeesliited on tähised, mille abil lihtsustatakse mõõtühikute üleskirjutamist kümnendsüsteemis.
Uus!!: Lüüra beeta ja Ühikute detsimaaleesliited · Näe rohkem »
Beta Lyrae tüüpi kaksiktähed
Beta Lyrae (β Lyr) tüüpi kaksiktähtedeks nimetatakse kaksiktähti, mille omadused sarnanevad prototüübiks oleva Lüüra beetaga.
Uus!!: Lüüra beeta ja Beta Lyrae tüüpi kaksiktähed · Näe rohkem »
Fotomeetria
Fotomeetria ehk valgusmõõtmine on optika haru, mis tegeleb nähtavat kiirgust iseloomustavate suuruste mõõtmisega.
Uus!!: Lüüra beeta ja Fotomeetria · Näe rohkem »
Geograafiline laius
Laius ehk geograafiline laius (φ) on suurus, mis iseloomustab maapinnal asuva punkti nurkkaugust ekvaatorist.
Uus!!: Lüüra beeta ja Geograafiline laius · Näe rohkem »
Hiidtäht
Hiidtäht ehk hiid on suur (läbimõõt kuni 1000 Päikese läbimõõtu) ja suure absoluutse heledusega (kuni miljon Päikese absoluutset heledust) täht.
Uus!!: Lüüra beeta ja Hiidtäht · Näe rohkem »
Infrapunakiirgus
Koer pildistatuna infrapunakaameraga Infrapunakiirgus ehk IR-kiirgus (lühend ingliskeelsest sõnast infrared, allpool punast) on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel (punasel valgusel kuni 760 nm) ja väiksem kui lühimatel raadiolainetel (1 mm).
Uus!!: Lüüra beeta ja Infrapunakiirgus · Näe rohkem »
Interferomeetria
Interferentspilt Interferomeetria on lainete (enamasti elektromagnetlainete) superpositsiooni kasutamine informatsiooni kogumiseks.
Uus!!: Lüüra beeta ja Interferomeetria · Näe rohkem »
Kaaresekund
Sekund ehk nurgasekund ehk kaaresekund on mittesüsteemne nurgaühik ja kaareühik.
Uus!!: Lüüra beeta ja Kaaresekund · Näe rohkem »
Kaksiktäht
Kosmoseteleskoop Hubble'i pilt Siiriuse kaksiksüsteemist. Siirius B on selgelt eristatav all vasakul Kaksiktäht on kahest gravitatsiooniliselt seotud tähest koosnev süsteem, kus mõlemad tähed on orbiidil ümber nende ühise massikeskme.
Uus!!: Lüüra beeta ja Kaksiktäht · Näe rohkem »
Lüüra (tähtkuju)
Lüüra tähtkuju Suvekolmnurga moodustavad tähed Altair, Deeneb ja Veega ning nende tähtkujud Kotkas, Luik ja Lüüra. Foto on tehtud kuuvalgel suveööl Võrumaal Rõuges Lüüra (ladina keeles Lyra) on väike põhjataeva tähtkuju Linnutee serval, rahvaastronoomias tuntud ka Vanade Reinadena.
Uus!!: Lüüra beeta ja Lüüra (tähtkuju) · Näe rohkem »
Lüüra rõngasudu
Lüüra rõngasudu ehk Lüüra udu ehk Sõrmuse udukogu ehk Rõngasudu ehk Messier 57 ehk M 57 ehk M57 ehk NGC 6720 on planetaarudu Lüüra tähtkujus 2300 valgusaasta kaugusel.
Uus!!: Lüüra beeta ja Lüüra rõngasudu · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Lüüra beeta ja Maa · Näe rohkem »
Minut (geomeetria)
Minut ehk nurgaminut ehk kaareminut on mittesüsteemne nurga- ja kaareühik.
Uus!!: Lüüra beeta ja Minut (geomeetria) · Näe rohkem »
Orbiit
Ümber Maa tiirleval satelliidil on tangentsiaalne kiirus ja Maa-suunaline kiirendus Orbiit (ladina keeles orbita 'rööbas') on kõver, mida mööda looduslik või tehislik taevakeha tiirleb ümber massiivsema keha või kehade süsteemi gravitatsiooniväljas.
Uus!!: Lüüra beeta ja Orbiit · Näe rohkem »
Parsek
Parsek (tähis pc) on SI-süsteemi mittekuuluv pikkusühik: kaugus, kust vaadates 1 astronoomiline ühik katab 1 kaaresekundi, ehk niisuguse ringjoone raadius, millel üks astronoomiline ühik moodustab ühesekundise kaare.
Uus!!: Lüüra beeta ja Parsek · Näe rohkem »
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Uus!!: Lüüra beeta ja Päike · Näe rohkem »
Peajada
valged kääbused) Gliese kataloogist Peajada ehk põhijada on tähti värvusindeksi ja absoluutse tähesuuruse järgi paigutaval Hertzsprungi-Russelli diagrammil pidev ja selgelt nähtav riba, mis kulgeb vasakult ülalt paremale alla.
Uus!!: Lüüra beeta ja Peajada · Näe rohkem »
Planetaarudu
Öökulli udu (M97) Planetaarudu ehk planetaarne udukogu ehk rõngasudu on emissioonudu tüüp, mis koosneb tähe arengu hilisstaadiumis kõrvale heidetud gaas- ja plasmaümbrisest.
Uus!!: Lüüra beeta ja Planetaarudu · Näe rohkem »
Spektriklass
Tähtede spektriklassid on astronoomias kasutatav jaotus, mis klassifitseerib tähed spektraalsete tunnuste alusel.
Uus!!: Lüüra beeta ja Spektriklass · Näe rohkem »
Spektroskoopia
spektroskoobiga Spektroskoopia on füüsikaharu, mis uurib kiirguse interaktsiooni ainega, s.t kiirguse neeldumist, emissiooni ja hajumist.
Uus!!: Lüüra beeta ja Spektroskoopia · Näe rohkem »
Spektroskoopilised kaksiktähed
Spektroskoopilisteks kaksikuteks nimetatakse selliseid tähesüsteeme, mille kaksiksus tuvastatakse nende spektrites esineva Doppleri nihke uurimise põhjal, sest need süsteemid on kas liiga kaugel või tähed on teineteisele liiga lähedal, et neid oleks võimalik teleskoobis visuaalselt eristada.
Uus!!: Lüüra beeta ja Spektroskoopilised kaksiktähed · Näe rohkem »
Täheareng
Näiteid tähtede eluea sõltuvusest massiga Täheareng (ka täheevolutsioon) on protsess, mille käigus prototähest tekib sobivate asjaolude kokkulangemisel täht.
Uus!!: Lüüra beeta ja Täheareng · Näe rohkem »
Tähesuurus
Tähesuurus ehk näiv tähesuurus ehk magnituud ehk suurusjärk on taevakeha näivat heledust väljendav arv.
Uus!!: Lüüra beeta ja Tähesuurus · Näe rohkem »
Tähtkuju
Tähtkuju ehk konstellatsioon on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi.
Uus!!: Lüüra beeta ja Tähtkuju · Näe rohkem »
Teleskoop
Optiline teleskoop Teleskoop (vanakreeka sõnadest tēle 'kaugele, kaugel' ja skopeō 'vaatan') on seade kaugete objektide uurimiseks.
Uus!!: Lüüra beeta ja Teleskoop · Näe rohkem »
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Uus!!: Lüüra beeta ja Valgus · Näe rohkem »
Valgusaasta
Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe Juliuse aasta jooksul.
Uus!!: Lüüra beeta ja Valgusaasta · Näe rohkem »
Veega
Veega asukoht Lüüra tähtkujus Veega koos teda ümbritseva udupilvega Veega (tähistatud ka kui Alpha Lyrae) on Lüüra tähtkuju heledaim täht, mis on tähistaevas heleduselt viies ning põhjataevas Arktuuruse järel heleduselt teine.
Uus!!: Lüüra beeta ja Veega · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Beta Lyrae, Sheliak, Β Lyr, Β Lyrae.
