Kiiremini kui brauser!
50 suhted: Aerjalalised, Ameerika Ühendriigid, Angerjas, Atlandi heeringas, Bioluminestsents, Carl von Linné, Eskimod, Gröönimaa, Hallhüljes, Hiir, Hobune, Inuitid, Island, Jääkaru, Kalmaarilised, Kanada, Kannibalism, Karbamiid, Kõhrkalad, Keelikloomad, Lüsosüümid, Lõhe, Lest, Loivalised, Loomad, Meduus, Merelind, Merikarp, Merisiilikud, Mutualism, Narvallased, Norra, Parasitism, Patagoonia merilõvi, Põder, Põhjapõder, Rahvusvaheline Looduskaitseliit, Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punane nimestik, Railaadsed, Raipesööjad, Roiskumine, Saksamaa, Selgroogsed, Skandinaavia, Taani, Tursk, Valgevaal, Vähilaadsed, Venemaa, Vivipaaria.
Aerjalalised
Aerjalalised ehk kopepoodid (Copepoda) on lülijalgsete hõimkonda kuuluva aerjalgsete klassi alamklass (võidakse vaadelda ka seltsina aerjalgsete alamklassis).
Uus!!: Atlandi polaarhai ja Aerjalalised · Näe rohkem »
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Uus!!: Atlandi polaarhai ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »
Angerjas
Äsja püütud angerjas, kellel on teine kala suus Euroopa angerjas (ka harilik angerjas) (Anguilla anguilla) on angerlaste sugukonda angerja perekonda kuuluv kala.
Uus!!: Atlandi polaarhai ja Angerjas · Näe rohkem »
Atlandi heeringas
Atlandi heeringas on parvekala Atlandi heeringas Atlandi heeringas ehk harilik heeringas (Clupea harengus) on heeringlaste sugukonda heeringa perekonda kuuluv kalaliik.
Uus!!: Atlandi polaarhai ja Atlandi heeringas · Näe rohkem »
Bioluminestsents
jaanimardikatel esineb bioluminestsents Bioluminestsents on elus organismide võime iseseisvalt helendada, ehk kiirata valgust.
Uus!!: Atlandi polaarhai ja Bioluminestsents · Näe rohkem »
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Uus!!: Atlandi polaarhai ja Carl von Linné · Näe rohkem »
Eskimod
Eskimod on lähedaste rahvaste ja hõimude rühm, kelle põline asuala on Venemaal Tšuktši poolsaarel ja Põhja-Ameerika põhjaosas Kanadas, Alaskal ning Gröönimaal.
Uus!!: Atlandi polaarhai ja Eskimod · Näe rohkem »
Gröönimaa
Satelliidifoto Gröönimaast Gröönimaa on omavalitsuslik ala Taani Kuningriigi koosseisus.
Uus!!: Atlandi polaarhai ja Gröönimaa · Näe rohkem »
Hallhüljes
Hallhüljes (Halichoerus grypus) on loivaliste (Pinnipedia) seltsi hülglaste (Phocidae) sugukonda kuuluv veeimetaja.
Uus!!: Atlandi polaarhai ja Hallhüljes · Näe rohkem »
Hiir
Hiir ja korduvkasutatava söödaga hiirelõks. Hiir (Mus) on näriliste seltsi hiirlaste sugukonda kuuluv loomade perekond.
Uus!!: Atlandi polaarhai ja Hiir · Näe rohkem »
Hobune
Hobused Baskimaal mägedes Norra fjordihobune Traavel ja poni Hobune on kabjaliste seltsi hobuslaste sugukonda kuuluv kodustatud loom, metshobuse alamliik Equus ferus caballus.
Uus!!: Atlandi polaarhai ja Hobune · Näe rohkem »
Inuitid
pisi ''Inukshuk'' on inuittide kividest kuhjatud skulptuur, mida arktilisel maastikul sageli orienteerumisvahendina kasutatakse Inuitid ehk lääneeskimod on rühm rahvaid ja hõime, kelle põline asuala on Põhja-Ameerika põhjaosas Kanadas, Alaskal ja Gröönimaal.
Uus!!: Atlandi polaarhai ja Inuitid · Näe rohkem »
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Uus!!: Atlandi polaarhai ja Island · Näe rohkem »
Jääkaru
Video maadlevatest jääkarudest Kanadas Jääkaru (Ursus maritimus) on karulaste (Ursidae) sugukonna karu (Ursus) perekonna loomaliik, kes elab eelkõige Arktikas ning on maismaa suurim kiskja.
Uus!!: Atlandi polaarhai ja Jääkaru · Näe rohkem »
Kalmaarilised
Kalmaarilised (Oegopsida; varem kasutusel ka Teuthida) on peajalgsete klassi kuuluv merelise eluviisiga kõrgelt arenenud selgrootute selts.
Uus!!: Atlandi polaarhai ja Kalmaarilised · Näe rohkem »
Kanada
Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.
Uus!!: Atlandi polaarhai ja Kanada · Näe rohkem »
Kannibalism
Kannibalism on liigikaaslase söömine.
Uus!!: Atlandi polaarhai ja Kannibalism · Näe rohkem »
Karbamiid
Karbamiid ehk uurea ehk kusiaine on orgaaniline ühend süsinikust, lämmastikust, hapnikust ja vesinikust, keemilise valemiga CON2H4 või (NH2)2CO.
Uus!!: Atlandi polaarhai ja Karbamiid · Näe rohkem »
Kõhrkalad
Kõhrkalad (varem ka põiksuused, kondrihtüsed; teaduslik ladinakeelne nimetus Chondrichthyes) on vee-eluliste keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Atlandi polaarhai ja Kõhrkalad · Näe rohkem »
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Uus!!: Atlandi polaarhai ja Keelikloomad · Näe rohkem »
Lüsosüümid
Lüsosüümi kristallid vaadatuna Nikon SMZ800 mikroskoobist läbi lineaarselt polariseeriva filtri. Polariseeriv filter annab lihtsa võimaluse eristada valgu kristalli soolakristallist, kuna valgu kristall on valguse suhtes enamikul juhtudel anisotroopne, soolakristallid tihti mitte Lüsosüüm ehk muramidaas ehk N-atsetüülmuramiidglükaanhüdrolaas on bakterite rakuseina lüüsiv ensüüm.
Uus!!: Atlandi polaarhai ja Lüsosüümid · Näe rohkem »
Lõhe
Lõhe ehk lõhi (Salmo salar) on lõhelaste sugukonda kuuluv kala.
Uus!!: Atlandi polaarhai ja Lõhe · Näe rohkem »
Lest
Lest ehk jõelest (Platichthys flesus) on lestlaste sugukonda lesta perekonda kuuluv kala.
Uus!!: Atlandi polaarhai ja Lest · Näe rohkem »
Loivalised
Loivalised (Pinnipedia) on poolvee-eluliste mereimetajate alamselts (käsitletud ka alamseltsi Caniformia ülemsugukonnana).
Uus!!: Atlandi polaarhai ja Loivalised · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Atlandi polaarhai ja Loomad · Näe rohkem »
Meduus
Meduusid Meduus ehk millimallikas on teatud ainuõõssete suguline arengujärk ehk põlvkond.
Uus!!: Atlandi polaarhai ja Meduus · Näe rohkem »
Merelind
Hahk, tavaline merelind ka Eesti rannikul Merelind on lind, kes on kohastunud eluks merekeskkonnas.
Uus!!: Atlandi polaarhai ja Merelind · Näe rohkem »
Merikarp
Erisuguseid merikarpe Merikarp ehk merekarp on merelise eluviisiga teo või karbi suuremamõõtmeline välisskelett ehk koda.
Uus!!: Atlandi polaarhai ja Merikarp · Näe rohkem »
Merisiilikud
Merisiilikud (Echinoidea) on väikesed okkalised mere-elulised loomad, kes moodustavad klassi okasnahksete hõimkonna vallasokasnahksete alamhõimkonnas.
Uus!!: Atlandi polaarhai ja Merisiilikud · Näe rohkem »
Mutualism
Tolmeldamine on klassikaline näide mutualismist Mutualism on kahe eri liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu (näiteks suureneb nende elumus).
Uus!!: Atlandi polaarhai ja Mutualism · Näe rohkem »
Narvallased
Narvallased (Monodontidae) on mereimetajate sugukond vaalaliste seltsi hammasvaalaliste alamseltsist.
Uus!!: Atlandi polaarhai ja Narvallased · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Atlandi polaarhai ja Norra · Näe rohkem »
Parasitism
Parasitism ehk nugilisus (kreeka parasitos 'nugiline, kõrvaltoitlustuja') on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastates teda oma ainevahetuse jääkidega vms.
Uus!!: Atlandi polaarhai ja Parasitism · Näe rohkem »
Patagoonia merilõvi
Patagoonia merilõvi (Otaria flavescens; varem ka Otaria byronia) on loivaliste alamseltsi kuuluv kõrvukhülglane, merilõvi perekonna ainuliik.
Uus!!: Atlandi polaarhai ja Patagoonia merilõvi · Näe rohkem »
Põder
Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja.
Uus!!: Atlandi polaarhai ja Põder · Näe rohkem »
Põhjapõder
Põhjapõder (Rangifer tarandus) on hirvlaste sugukonda põhjapõdra perekonda kuuluv sõraline.
Uus!!: Atlandi polaarhai ja Põhjapõder · Näe rohkem »
Rahvusvaheline Looduskaitseliit
Rahvusvahelise Looduskaitseliidu peakorter Šveitsis Glandis Rahvusvaheline Looduskaitseliit (ingliskeelne lühend IUCN (International Union for the Conservation of Nature and Natural Resources.
Uus!!: Atlandi polaarhai ja Rahvusvaheline Looduskaitseliit · Näe rohkem »
Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punane nimestik
Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punane nimestik ehk IUCNi punane nimestik on Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN, ingl k International Union for the Conservation of Nature) poolt 1963.
Uus!!: Atlandi polaarhai ja Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punane nimestik · Näe rohkem »
Railaadsed
Määramata rai Railaadsed ehk raid (Batoidea, Batomorpha, Batoidei) on kalade ülemselts kõhrkalade klassi varilõpuseste alamklassist.
Uus!!: Atlandi polaarhai ja Railaadsed · Näe rohkem »
Raipesööjad
Raipesööja ehk nekrofaag on lihatoiduline organism, kes toitub raipest, keda kiskja või tema liigikaaslased pole ise maha murdnud.
Uus!!: Atlandi polaarhai ja Raipesööjad · Näe rohkem »
Roiskumine
Roiskumine on anaeroobne protsess, kus orgaanilised ained (tavaliselt valgud) lagunevad teatavate bakterite – roisubakterite – elutegevuse tulemusena.
Uus!!: Atlandi polaarhai ja Roiskumine · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Atlandi polaarhai ja Saksamaa · Näe rohkem »
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Uus!!: Atlandi polaarhai ja Selgroogsed · Näe rohkem »
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Uus!!: Atlandi polaarhai ja Skandinaavia · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Atlandi polaarhai ja Taani · Näe rohkem »
Tursk
Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo (Gadus morhua) on tursklaste sugukonda kuuluv kalaliik.
Uus!!: Atlandi polaarhai ja Tursk · Näe rohkem »
Valgevaal
Valgevaal (ka beluuga ja beluhha; Delphinapterus leucas) on üks kahest narvallaste sugukonda (teine on narval) kuuluvast suurest veeimetajast.
Uus!!: Atlandi polaarhai ja Valgevaal · Näe rohkem »
Vähilaadsed
Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid.
Uus!!: Atlandi polaarhai ja Vähilaadsed · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Atlandi polaarhai ja Venemaa · Näe rohkem »
Vivipaaria
Vivipaaria (inglise keeles vivipary) on valdavalt sugulise paljunemise, harvemini ka vegetatiivse paljunemise vorm.
Uus!!: Atlandi polaarhai ja Vivipaaria · Näe rohkem »
