Sisukord
46 suhted: Agrigento, Ancona, Apenniini poolsaar, Apuulia, Bari, Bütsants, Calabria, Chalkída, Etruskid, Geograaf, Gooti sõda, Itaalia, Itaalia katepanikion, Itaalia keel, Kreeka, Kreeka tähestik, Kreeklased, Kyme, Ladina keel, Ladina tähestik, Langobardid, Lõuna-Itaalia, Leo III (keiser), Marseille, Matera provints, Must meri, Napoli, Normannid, Polis, Rahvaluule, Reggio Calabria, Reggio Calabria provints, Rooma riik, Salento, Siracusa, Strabon, Suuline ajalugu, Sybaris, Taranto, Taranto laht, Vana-Kreeka, Vanakreeka keel, Varakeskaeg, Väike-Aasia, 7. sajand eKr, 8. sajand eKr.
Agrigento
Agrigento on linnaks nimetatav omavalitsusüksus (comune) Itaalias Sitsiilia maakonnas, samanimelise provintsi keskus.
Vaata Suur-Kreeka ja Agrigento
Ancona
Ancona sadam Ancona on linn Itaalias, Marche maakonna ja Ancona provintsi halduskeskus.
Vaata Suur-Kreeka ja Ancona
Apenniini poolsaar
Satelliidifoto Apenniini poolsaarest Apenniini poolsaar on saapakujuline poolsaar Lõuna-Euroopas Vahemere ääres.
Vaata Suur-Kreeka ja Apenniini poolsaar
Apuulia
Apuulia (itaalia Puglia) on maakond Itaalias.
Vaata Suur-Kreeka ja Apuulia
Bari
Bari on sadamalinn Itaalias, Apuulia maakonna ja Bari suurlinnapiirkonna halduskeskus.
Vaata Suur-Kreeka ja Bari
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Vaata Suur-Kreeka ja Bütsants
Calabria
Calabria ehk Kalaabria ehk Enotria (tõlkes "veinitegijate maa") on maakond Lõuna-Itaalias, mis moodustab Apenniini poolsaare "kinga" ninaosa Napolist lõuna pool.
Vaata Suur-Kreeka ja Calabria
Chalkída
Chalkída (kreeka keeles Χαλκίδα ehk Χαλκίς) on linn Kreekas Euboia saarel, Euripose ehk Chalkída väina ääres.
Vaata Suur-Kreeka ja Chalkída
Etruskid
Etruskid oli muistne roomlaste-eelne rahvas, kelle õitseng Lääne- ja Kesk-Itaalias Etruurias algas 8. sajandil eKr.
Vaata Suur-Kreeka ja Etruskid
Geograaf
Geograaf on aktiivselt geograafiaga tegelev inimene.
Vaata Suur-Kreeka ja Geograaf
Gooti sõda
Gooti sõda Ida-Rooma riigi ja Idagootide kuningriigi vahel peeti aastatel 535–554 Itaalias, Dalmaatsias, Sardiinias, Sitsiilias ja Korsikal.
Vaata Suur-Kreeka ja Gooti sõda
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Vaata Suur-Kreeka ja Itaalia
Itaalia katepanikion
Itaalia katepanikion (kreeka keeles κατεπανίκιον Ἰταλίας) oli Bütsantsi provints (965–1071) Lõuna-Itaalias, kuhu kuulus Itaalia mandriosa lõuna pool joont, mis tõmmatud Monte Garganost Salerno laheni.
Vaata Suur-Kreeka ja Itaalia katepanikion
Itaalia keel
Itaalia keel on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mida kõneleb umbes 61,5 miljonit inimest Itaalias, Šveitsis, kohati Aafrikas ja mujal.
Vaata Suur-Kreeka ja Itaalia keel
Kreeka
Kreeka (uuskreeka keeles Ελλάδα Elláda, formaalselt Ελλάς Ellás, ajaloolise nimega Hellas) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Joonia mere ja Egeuse mere ääres, üks Vahemere maaid.
Vaata Suur-Kreeka ja Kreeka
Kreeka tähestik
Kreeka tähestik on kreeka keele kirjutamiseks alates 9.
Vaata Suur-Kreeka ja Kreeka tähestik
Kreeklased
+ 1.000 Kreeklased (kreeka keeles Έλληνες Ellenes), ajaloolise nimetusega hellenid, on kreeka keelt kõnelev rahvas Kreekas, Küprosel ja nende naaberaladel.
Vaata Suur-Kreeka ja Kreeklased
Kyme
Kyme (ladina Cumae, itaalia Cuma) oli Itaalia vanim ja põhjapoolseim kreeka koloonia.
Vaata Suur-Kreeka ja Kyme
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Suur-Kreeka ja Ladina keel
Ladina tähestik
Maailma riigid, mis kasutavad ladina tähestikku või selle kohandatud versioone Ladina tähestik on tähestik, mida kasutatakse ladina keele kirjutamiseks.
Vaata Suur-Kreeka ja Ladina tähestik
Langobardid
Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.
Vaata Suur-Kreeka ja Langobardid
Lõuna-Itaalia
Lõuna-Itaalia (Il Mezzogiorno – 'keskpäev') on traditsiooniline nimi Itaalia lõunapoolsele osale, mis hõlmab Apenniini poolsaare lõunaosa ning kaks suurt saart – Sitsiilia ja Sardiinia.
Vaata Suur-Kreeka ja Lõuna-Itaalia
Leo III (keiser)
Leo III Isaurialane või kreekapäraselt Leon III (kreeka keeles Λέων Γ΄ ὁ Ἴσαυρος, Leōn III ho Isauros; umbes 685 – 18. juuni 741), tuntud ka kui Süürlane, oli Bütsantsi keiser 717.
Vaata Suur-Kreeka ja Leo III (keiser)
Marseille
Marseille on linn Lõuna-Prantsusmaal, Provence-Alpes-Côte d'Azuri piirkonna ja Bouches-du-Rhône'i departemangu keskus.
Vaata Suur-Kreeka ja Marseille
Matera provints
Matera provints on provints Itaalias Basilicata maakonnas.
Vaata Suur-Kreeka ja Matera provints
Must meri
Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.
Vaata Suur-Kreeka ja Must meri
Napoli
Napoli (.
Vaata Suur-Kreeka ja Napoli
Normannid
Normannid on viikingite järeltulijad.
Vaata Suur-Kreeka ja Normannid
Polis
Polis (kreeka keeles πόλις 'linn') oli tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest.
Vaata Suur-Kreeka ja Polis
Rahvaluule
Rahvaluule ehk folkloor (inglise sõnast folklore 'rahvapärimus') on laias tähenduses vaimne rahvalooming, mis on pärandunud eelmistelt põlvkondadelt suuliselt, kirjasõna vahenduseta.
Vaata Suur-Kreeka ja Rahvaluule
Reggio Calabria
Reggio Calabria on linn Itaalias Calabria maakonnas, Reggio Calabria metropoli keskus.
Vaata Suur-Kreeka ja Reggio Calabria
Reggio Calabria provints
Provintsi kaart Reggio Calabria provints oli provints (2. järgu haldusüksus) Itaalias Calabria maakonnas.
Vaata Suur-Kreeka ja Reggio Calabria provints
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Vaata Suur-Kreeka ja Rooma riik
Salento
Piirkonna asend Itaalias Salento (salento murdes Salentu, bari ja taranto murdes Salènde, kreeka keeles Σαλέντο Salénto, albaania keeles Salento) on ajaloolis-geograafiline piirkond Itaalias Apuulia lõunaosas.
Vaata Suur-Kreeka ja Salento
Siracusa
''Duomo di Siracusa'', Via Minerva, Sürakuusa katedraal (toomkirik), mis toetub antiiksele templile Siracusa (itaalia keeles Siracusa, sitsiilia keeles Saracusa; antiigi kontekstis Sürakuusa, vanakreeka keeles Συρακοῦσαι) on ajalooline linn Sitsiilias.
Vaata Suur-Kreeka ja Siracusa
Strabon
16. sajandi ettekujutus Strabonist (André Thevet' teosest "Les vrais pourtraits et vies des hommes", Paris 1584) Euroopa kaart Straboni järgi Strabon (vanakreeka keeles Στράβων) (umbes 64/63 eKr – umbes 23/24 pKr) oli Vana-Kreeka ajaloolane ja geograaf.
Vaata Suur-Kreeka ja Strabon
Suuline ajalugu
Suulise ajaloo intervjuu salvestamine Suuline ajalugu on peamiselt ajalooteaduse, aga ka teiste humanitaar- ja sotsiaalteaduse harude uurimistraditsioon, mis seisneb suulise teabe kogumises, analüüsimises ja tõlgendamises minevikus toimunud sündmuste kohta.
Vaata Suur-Kreeka ja Suuline ajalugu
Sybaris
Väljakaevatud varemed Sybarise arheoloogiapargis. Sybaris (Σύβαρις) oli Suur-Kreeka linn, mis asus Taranto lahe ääres.
Vaata Suur-Kreeka ja Sybaris
Taranto
thumb Taranto (ladina keeles Tarentum) on sadamalinn Itaalias Apuulia maakonnas, Taranto provintsi halduskeskus.
Vaata Suur-Kreeka ja Taranto
Taranto laht
Vaade lahele satelliidilt Taranto laht on laht Vahemeres Joonia meres Apenniini poolsaarest kagus.
Vaata Suur-Kreeka ja Taranto laht
Vana-Kreeka
Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.
Vaata Suur-Kreeka ja Vana-Kreeka
Vanakreeka keel
Vanakreeka keele maksimaalne leviala Vanakreeka keel (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) hē Hellēnikē (glōtta) 'kreeka keel') on keel, mida kasutati Vana-Kreekas ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, kreeka keele vanim, antiikaegne keeleaste.
Vaata Suur-Kreeka ja Vanakreeka keel
Varakeskaeg
Euroopa 814. aastalVarakeskaeg oli Lääne-Euroopas (laiemalt kogu Euroopas ja Vahemere maades) hilisantiigi ja kõrgkeskaja vaheline periood, mis kestis Lääne-Rooma riigi langusest 5. sajandil umbes 1000.
Vaata Suur-Kreeka ja Varakeskaeg
Väike-Aasia
Väike-Aasia poolsaar paikneb Türgi lääneosas Väike-Aasia on poolsaar Euraasia edelaosas.
Vaata Suur-Kreeka ja Väike-Aasia
7. sajand eKr
7.
Vaata Suur-Kreeka ja 7. sajand eKr
8. sajand eKr
8.
Vaata Suur-Kreeka ja 8. sajand eKr
Tuntud ka kui Magna Graecia, Magna Grecia.