Sisukord
38 suhted: Adam Bremenist, Šotimaa, Bolesław I Chrobry, Ethelred II, Harald II (Taani), Harald Sinihammas, Inglise keel, Inglismaa, Inglismaa kuningas, Knud Suur, Kristlus, Lund, Norra, Norra keel, Norra kuningas, Olav II Haraldsson, Olav Tryggvason, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Pagan, Piiskop, Ristimine, Rootsi keel, Rootsi kuningas, Roskilde, Sjælland, Skåne maakond, Svolderi merelahing, Taani, Taani keel, Taani kuningas, Vanapõhja keel, Vendid, 1000, 1013, 1014, 3. veebruar, 985, 995.
- Sündinud 960. aastatel
- Surnud 1014
Adam Bremenist
Adam Bremenist ehk Bremeni Adam (saksapäraselt Adam von Bremen; enne aastat 1050 – 12. oktoober 1081/1085) oli saksa vaimulik, kes sai tuntuks ajaloolase ja kroonikuna.
Vaata Svend Harkhabe ja Adam Bremenist
Šotimaa
Šoti rahvalaul "Leis a Lurrighan" Ceili Mossi esituses 2006. aastal Šotimaa on Suurbritannia ajalooline autonoomne osa Suurbritannia saare põhjaosas ja seda ümbritsevatel saartel.
Vaata Svend Harkhabe ja Šotimaa
Bolesław I Chrobry
Bolesław I Chrobry (Vapper) (966/967 – 17. juuni 1025) oli Poola vürst 992–1025 ja Poola kuningriigi kuningas 1000–1025 (krooniti 1025).
Vaata Svend Harkhabe ja Bolesław I Chrobry
Ethelred II
Ethelred II Ethelred II ehk Ethelred the Unready (ka Aethelred, vanainglise Æþelred Unræd; umbes 968 – 23. aprill 1016) oli Inglismaa kuningas aastatel 978–1013 ja 1014–1016.
Vaata Svend Harkhabe ja Ethelred II
Harald II (Taani)
Harald II (umbes 994 – 1018) oli Taani kuningas aastatel 1014–1018.
Vaata Svend Harkhabe ja Harald II (Taani)
Harald Sinihammas
Munk Poppo ristib Harald Sinihammast Harald Sinihammas (Taanis Harald I, taani keeles Harald Blåtand, vanapõhja keeles Haraldr blátönn; norra keeles Harald Blåtann; umbes 910 – umbes 986 Jomsborg) oli Taani kuningas alates 958 ja Norra kuningas alates 976 kuni surmani umbes 986.
Vaata Svend Harkhabe ja Harald Sinihammas
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Vaata Svend Harkhabe ja Inglise keel
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Vaata Svend Harkhabe ja Inglismaa
Inglismaa kuningas
Inglismaa kuningas või Inglismaa kuninganna oli Inglismaa kuningriigi valitseja kuni kuninganna Elizabeth I surmani (1603), mil Šotimaa kuningas James VI päris ka Inglismaa trooni.
Vaata Svend Harkhabe ja Inglismaa kuningas
Knud Suur
Knut Suur ehk Knud II, ka Knud Suur (taani keeles Knud den Store, inglise Canute the Great, eesti keeles mõnikord ka Kanut; umbes 995 – 12. november 1035) oli Inglise kuningas alates 1016, Taani kuningas alates 1018 ja Norra kuningas alates 1028 kuni surmani.
Vaata Svend Harkhabe ja Knud Suur
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Vaata Svend Harkhabe ja Kristlus
Lund
Lund (rootsi 'salu') on linn Rootsis Skåne läänis.
Vaata Svend Harkhabe ja Lund
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas).
Vaata Svend Harkhabe ja Norra
Norra keel
Norra keel (norra keeles norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas.
Vaata Svend Harkhabe ja Norra keel
Norra kuningas
Norra kuninga lipp Kuningakoja vapi kujutis 1905. aasta maalil Norra kuningas on Norra riigipea.
Vaata Svend Harkhabe ja Norra kuningas
Olav II Haraldsson
Olav Haraldsson. Keskaegne puuskulptuur. Överselö kirik Mälareni järve Selaöni saarel Rootsis Olav II Haraldsson (oma eluajal tuntud kui Olav Paks (Olav Digre) ja pärast pühakuks kuulutamist püha Olav; 995–29. juuli 1030) oli Norra kuningas aastatel 1015–1028.
Vaata Svend Harkhabe ja Olav II Haraldsson
Olav Tryggvason
Olav Tryggvason Norra kuningana. Peter Nicolai Arbo maal Olav I Tryggvason (ka Olaf I Tryggvesson, eestipäraselt Olav Tryggvepoeg; umbes 963 – 9. september 1000) oli Norra kuningas aastatel 995–1000.
Vaata Svend Harkhabe ja Olav Tryggvason
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Vaata Svend Harkhabe ja Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Pagan
Pagan (ladina keeles paganus 'maamees, talupoeg'.
Vaata Svend Harkhabe ja Pagan
Piiskop
Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.
Vaata Svend Harkhabe ja Piiskop
Ristimine
Ristimine on kristlik sakrament, mis patu mahapesemise läbi ühendab inimese Kristuse kirikuga: "Püha ristimine on kogu kristliku elu alus, avatud värav eluks Vaimus (vitae spiritualis ianua) ja teiste sakramentide juurde.
Vaata Svend Harkhabe ja Ristimine
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Vaata Svend Harkhabe ja Rootsi keel
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Vaata Svend Harkhabe ja Rootsi kuningas
Roskilde
Roskilde on linn Taanis Sjællandi saarel Sjællandi piirkonnas, umbes 30 km Kopenhaagenist läänes.
Vaata Svend Harkhabe ja Roskilde
Sjælland
Sjælland on Taani suurim saar.
Vaata Svend Harkhabe ja Sjælland
Skåne maakond
Skåne on ajalooline maakond (landskap) Rootsi lõunaosas.
Vaata Svend Harkhabe ja Skåne maakond
Svolderi merelahing
Svolderi merelahingu viimane staadium: Eiríkr Hákonarson ja tema mehed Ormen Lange pardal Svolderi merelahing toimus 1000.
Vaata Svend Harkhabe ja Svolderi merelahing
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Vaata Svend Harkhabe ja Taani
Taani keel
Taani keel (taani keeles dansk) kuulub Indoeuroopa keelkonna germaani rühma põhjagermaani ehk Skandinaavia alamrühma.
Vaata Svend Harkhabe ja Taani keel
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Vaata Svend Harkhabe ja Taani kuningas
Vanapõhja keel
germaani keelte levikut, mille kõnelejad said mingil määral aru ka vanapõhja keelest Vanapõhja keel ehk vanaskandinaavia keel (rootsi keeles fornnordiska, taani keeles oldnordisk ehk norrønt, norra keeles norrønt, inglise keeles Old Norse) on germaani keelte põhjagermaani harusse kuuluv keel, mida kõneldi Skandinaavias ning selle elanike ülemereasundustes viikingiajal ja keskaja alguses, kuni 13.
Vaata Svend Harkhabe ja Vanapõhja keel
Vendid
obodriitide asualade piirid aastal 810 Vendid Läänemere rannikul 9. sajandi Euroopas Vendid ehk veneedid (ladina keeles Venedi, Venethi, kreeka keeles Venedai) olid lääneslaavlased, kes elasid Visla ääres ja sellest lääne pool, germaanlaste naabruses.
Vaata Svend Harkhabe ja Vendid
1000
1000.
Vaata Svend Harkhabe ja 1000
1013
1013.
Vaata Svend Harkhabe ja 1013
1014
1014.
Vaata Svend Harkhabe ja 1014
3. veebruar
3.
Vaata Svend Harkhabe ja 3. veebruar
985
985.
Vaata Svend Harkhabe ja 985
995
995.
Vaata Svend Harkhabe ja 995
Vaata ka
Sündinud 960. aastatel
- Alhazen
- Ethelred II
- Louis V
- Olav Tryggvason
- Sei Shōnagon
- Svend Harkhabe
Surnud 1014
- Svend Harkhabe
Tuntud ka kui Svend I, Svend I Harkhabe, Sweyn Harkhabe.