Kiiremini kui brauser!
38 suhted: Adam Bremenist, Šotimaa, Bolesław I Chrobry, Ethelred II, Harald II (Taani), Harald Sinihammas, Inglise keel, Inglismaa, Inglismaa kuningas, Knud Suur, Kristlus, Lund, Norra, Norra keel, Norra kuningas, Olav II Haraldsson, Olav Tryggvason, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Pagan, Piiskop, Ristimine, Rootsi keel, Rootsi kuningas, Roskilde, Sjælland, Skåne maakond, Svolderi merelahing, Taani, Taani keel, Taani kuningas, Vanapõhja keel, Vendid, 1000, 1013, 1014, 3. veebruar, 985, 995.
Adam Bremenist
Adam Bremenist ehk Bremeni Adam (saksapäraselt Adam von Bremen; enne aastat 1050 – 12. oktoober 1081/1085) oli saksa vaimulik, kes sai tuntuks ajaloolase ja kroonikuna.
Uus!!: Svend Harkhabe ja Adam Bremenist · Näe rohkem »
Šotimaa
Šoti rahvalaul "Leis a Lurrighan" Ceili Mossi esituses 2006. aastal Šotimaa on Suurbritannia ajalooline autonoomne osa Suurbritannia saare põhjaosas ja seda ümbritsevatel saartel.
Uus!!: Svend Harkhabe ja Šotimaa · Näe rohkem »
Bolesław I Chrobry
Bolesław I Chrobry (Vapper) (966/967 – 17. juuni 1025) oli Poola vürst 992–1025 ja Poola kuningriigi kuningas 1000–1025 (krooniti 1025).
Uus!!: Svend Harkhabe ja Bolesław I Chrobry · Näe rohkem »
Ethelred II
Ethelred II Ethelred II ehk Ethelred the Unready (ka Aethelred, vanainglise Æþelred Unræd; umbes 968 – 23. aprill 1016) oli Inglismaa kuningas aastatel 978–1013 ja 1014–1016.
Uus!!: Svend Harkhabe ja Ethelred II · Näe rohkem »
Harald II (Taani)
Harald II (umbes 994 – 1018) oli Taani kuningas aastatel 1014–1018.
Uus!!: Svend Harkhabe ja Harald II (Taani) · Näe rohkem »
Harald Sinihammas
Munk Poppo ristib Harald Sinihammast Harald Sinihammas (Taanis Harald I, taani keeles Harald Blåtand, vanapõhja keeles Haraldr blátönn; norra keeles Harald Blåtann; umbes 910 – umbes 986 Jomsborg) oli Taani kuningas alates 958 ja Norra kuningas alates 976 kuni surmani umbes 986.
Uus!!: Svend Harkhabe ja Harald Sinihammas · Näe rohkem »
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Uus!!: Svend Harkhabe ja Inglise keel · Näe rohkem »
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Uus!!: Svend Harkhabe ja Inglismaa · Näe rohkem »
Inglismaa kuningas
Inglismaa kuningas või Inglismaa kuninganna oli Inglismaa kuningriigi valitseja kuni kuninganna Elizabeth I surmani (1603), mil Šotimaa kuningas James VI päris ka Inglismaa trooni.
Uus!!: Svend Harkhabe ja Inglismaa kuningas · Näe rohkem »
Knud Suur
Knut Suur ehk Knud II, ka Knud Suur (taani keeles Knud den Store, inglise Canute the Great, eesti keeles mõnikord ka Kanut; umbes 995 – 12. november 1035) oli Inglise kuningas alates 1016, Taani kuningas alates 1018 ja Norra kuningas alates 1028 kuni surmani.
Uus!!: Svend Harkhabe ja Knud Suur · Näe rohkem »
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Uus!!: Svend Harkhabe ja Kristlus · Näe rohkem »
Lund
Lund (rootsi 'salu') on linn Rootsis Skåne läänis.
Uus!!: Svend Harkhabe ja Lund · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Svend Harkhabe ja Norra · Näe rohkem »
Norra keel
Norra keel (norra keeles norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas.
Uus!!: Svend Harkhabe ja Norra keel · Näe rohkem »
Norra kuningas
Norra kuninga lipp Kuningakoja vapi kujutis 1905. aasta maalil Norra kuningas on Norra riigipea.
Uus!!: Svend Harkhabe ja Norra kuningas · Näe rohkem »
Olav II Haraldsson
Olav Haraldsson. Keskaegne puuskulptuur. Överselö kirik Mälareni järve Selaöni saarel Rootsis Olav II Haraldsson (oma eluajal tuntud kui Olav Paks (Olav Digre) ja pärast pühakuks kuulutamist püha Olav; 995–29. juuli 1030) oli Norra kuningas aastatel 1015–1028.
Uus!!: Svend Harkhabe ja Olav II Haraldsson · Näe rohkem »
Olav Tryggvason
Olav Tryggvason Norra kuningana. Peter Nicolai Arbo maal Olav I Tryggvason (ka Olaf I Tryggvesson, eestipäraselt Olav Tryggvepoeg; umbes 963 – 9. september 1000) oli Norra kuningas aastatel 995–1000.
Uus!!: Svend Harkhabe ja Olav Tryggvason · Näe rohkem »
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Uus!!: Svend Harkhabe ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Pagan
Pagan (ladina keeles paganus 'maamees, talupoeg'.
Uus!!: Svend Harkhabe ja Pagan · Näe rohkem »
Piiskop
Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.
Uus!!: Svend Harkhabe ja Piiskop · Näe rohkem »
Ristimine
Ristimine on kristlik sakrament, mis patu mahapesemise läbi ühendab inimese Kristuse kirikuga: "Püha ristimine on kogu kristliku elu alus, avatud värav eluks Vaimus (vitae spiritualis ianua) ja teiste sakramentide juurde.
Uus!!: Svend Harkhabe ja Ristimine · Näe rohkem »
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Uus!!: Svend Harkhabe ja Rootsi keel · Näe rohkem »
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Uus!!: Svend Harkhabe ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »
Roskilde
Roskilde on linn Taanis Sjællandi saarel Sjællandi piirkonnas, umbes 30 km Kopenhaagenist läänes.
Uus!!: Svend Harkhabe ja Roskilde · Näe rohkem »
Sjælland
Sjælland on Taani suurim saar.
Uus!!: Svend Harkhabe ja Sjælland · Näe rohkem »
Skåne maakond
Skåne on ajalooline maakond (landskap) Rootsi lõunaosas.
Uus!!: Svend Harkhabe ja Skåne maakond · Näe rohkem »
Svolderi merelahing
Svolderi merelahingu viimane staadium: Eiríkr Hákonarson ja tema mehed Ormen Lange pardal Svolderi merelahing toimus 1000.
Uus!!: Svend Harkhabe ja Svolderi merelahing · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Svend Harkhabe ja Taani · Näe rohkem »
Taani keel
Taani keel (taani keeles dansk) kuulub Indoeuroopa keelkonna germaani rühma põhjagermaani ehk Skandinaavia alamrühma.
Uus!!: Svend Harkhabe ja Taani keel · Näe rohkem »
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Uus!!: Svend Harkhabe ja Taani kuningas · Näe rohkem »
Vanapõhja keel
germaani keelte levikut, mille kõnelejad said mingil määral aru ka vanapõhja keelest Vanapõhja keel ehk vanaskandinaavia keel (rootsi keeles fornnordiska, taani keeles oldnordisk ehk norrønt, norra keeles norrønt, inglise keeles Old Norse) on germaani keelte põhjagermaani harusse kuuluv keel, mida kõneldi Skandinaavias ning selle elanike ülemereasundustes viikingiajal ja keskaja alguses, kuni 13. sajandini.
Uus!!: Svend Harkhabe ja Vanapõhja keel · Näe rohkem »
Vendid
obodriitide asualade piirid aastal 810 Vendid Läänemere rannikul 9. sajandi Euroopas Vendid ehk veneedid (ladina keeles Venedi, Venethi, kreeka keeles Venedai) olid lääneslaavlased, kes elasid Visla ääres ja sellest lääne pool, germaanlaste naabruses.
Uus!!: Svend Harkhabe ja Vendid · Näe rohkem »
1000
1000.
Uus!!: Svend Harkhabe ja 1000 · Näe rohkem »
1013
1013.
Uus!!: Svend Harkhabe ja 1013 · Näe rohkem »
1014
1014.
Uus!!: Svend Harkhabe ja 1014 · Näe rohkem »
3. veebruar
3.
Uus!!: Svend Harkhabe ja 3. veebruar · Näe rohkem »
985
985.
Uus!!: Svend Harkhabe ja 985 · Näe rohkem »
995
995.
Uus!!: Svend Harkhabe ja 995 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Svend I, Svend I Harkhabe, Sweyn Harkhabe.
