Sisukord
35 suhted: Adõgeed, Balkani poolsaar, Bütsants, Bütsantsi keisrite loend, Dnepr, Don, Doonau, Esimene Bulgaaria tsaaririik, Igor, Johannes I Tzimiskes, Kärestik, Keskaeg, Kiiev, Kiievi suurvürst, Kiievi-Vene, Kuban, Olga, Põhja-Kaukaasia, Petšeneegid, Rjurikovitšid, Silistra piirkond, Slaavlased, Stepp, Ukraina erioperatsioonijõud, Ukraina keel, Väike-Aasia, Venemaa riigipeade loend, Vladimir Püha, Volga, 10. sajand, 3. eriotstarbeline polk, 960, 967, 968, 972.
Adõgeed
Adõgeed ehk adõgeelased (ka adõõgid) on Adõgee põlisrahvas.
Vaata Svjatoslav I ja Adõgeed
Balkani poolsaar
Balkani poolsaare geograafiline piiritlus Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Väike-Aasia poolsaare ja Apenniini poolsaare vahel.
Vaata Svjatoslav I ja Balkani poolsaar
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Vaata Svjatoslav I ja Bütsants
Bütsantsi keisrite loend
Bütsantsi keisrite loend esitab Ida-Rooma keisririigi, mis sai hiljem tuntuks Bütsantsi nime all, valitsejate nimestiku alates Rooma riigi pealinna viimisest Konstantinoopolisse 330.
Vaata Svjatoslav I ja Bütsantsi keisrite loend
Dnepr
Dnepr (vene keeles Днепр, valgevene keeles Дняпро, Dniapro, ukraina keeles Дніпро) on jõgi Euroopas.
Vaata Svjatoslav I ja Dnepr
Don
Doni valgla skeem Don (vene keeles Дон, adõgee keeles Тен (Then)) on jõgi Euroopas, saab alguse Tula linna lähedalt ja voolab lõunasse, enne Doni kõrgustikku keerab itta ja enne Volga kõrgustikku edelasse ning suubub Aasovi merre, moodustades delta.
Vaata Svjatoslav I ja Don
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Vaata Svjatoslav I ja Doonau
Esimene Bulgaaria tsaaririik
Esimene Bulgaaria tsaaririik (bulgaaria: Първo българско царство) on historiograafiline mõiste umbes 681.
Vaata Svjatoslav I ja Esimene Bulgaaria tsaaririik
Igor
Igor (ukraina keeles Ігор Рюрикович, ka Ingvar ja Inge; enne 879. – 945) oli Kiievi suurvürst alates 912 või 922.
Vaata Svjatoslav I ja Igor
Johannes I Tzimiskes
Johannes I Tzimiskes (kreeka keeles Ἰωάννης ὁ Τζιμισκής (Iōánnēs ho Tzimiskēs); u 925 – 10. jaanuar 976) oli Bütsantsi keiser alates 11. detsembrist 969 kuni 10. jaanuarini 976.
Vaata Svjatoslav I ja Johannes I Tzimiskes
Kärestik
Kärestik Kärestik on madal kivine käreda vooluga jõelõik.
Vaata Svjatoslav I ja Kärestik
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Vaata Svjatoslav I ja Keskaeg
Kiiev
Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega klooster Kiievi koobasklooster Kiiev (1651) Kubermangulinna Kiievi plaan (1839) Podoli teater Kiievis 2020. aastal Kiiev (ukraina keeles Київ Kõjiv, vene keeles Киев Kijev) on Ukraina pealinn.
Vaata Svjatoslav I ja Kiiev
Kiievi suurvürst
Kiievi suurvürst oli Kiievi-Vene valitseja tiitel 9.–13. sajandil.
Vaata Svjatoslav I ja Kiievi suurvürst
Kiievi-Vene
Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.
Vaata Svjatoslav I ja Kiievi-Vene
Kuban
Kuban (vene Кубань, adõgee Пшыз Phšõž ja tšerkessi Псыжь Phsõž, abasiini Къвбина) on jõgi Põhja-Kaukaasias.
Vaata Svjatoslav I ja Kuban
Olga
Olga vestleb Konstantinos VII-ga Olga (ukraina keeles ja vene keeles Ольга; ristimisnimega Helena; u 890 – 11. juuli 969) oli Kiievi suurvürstinna, Igori abikaasa.
Vaata Svjatoslav I ja Olga
Põhja-Kaukaasia
Põhja-Kaukaasia ehk Ees-Kaukaasia (vene Северный Кавказ) on Kaukaasia osa, mis jääb Kaukasuse peaahelikust põhja poole, ulatudes kuni Aasia ja Euroopa loodusgeograafilise piirini Kuma-Manõtši nõos.
Vaata Svjatoslav I ja Põhja-Kaukaasia
Petšeneegid
Petšeneegid olid petšeneegi keelt kõnelnud turgi rändhõimud.
Vaata Svjatoslav I ja Petšeneegid
Rjurikovitšid
Rjurikovitšid olid Kiievi-Vene riigi ning Venemaa vürstiriikide valitsejad 9. sajandist kuni 17. sajandi alguseni.
Vaata Svjatoslav I ja Rjurikovitšid
Silistra piirkond
Silistra piirkond on 1.
Vaata Svjatoslav I ja Silistra piirkond
Slaavlased
Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.
Vaata Svjatoslav I ja Slaavlased
Stepp
Stepp Kõrgõzstanis Stepiks nimetatakse Euraasia parasvöötmes asuvat rohtlat.
Vaata Svjatoslav I ja Stepp
Ukraina erioperatsioonijõud
Ukraina Relvajõudude Erioperatsioonijõud (ukraina keeles Сили спеціальнихоперацій Збройнихсил України, lühendid ССО, ССпО) on Ukraina Relvajõudude struktuuriüksus, mille ülesandeks on erioperatsioonid.
Vaata Svjatoslav I ja Ukraina erioperatsioonijõud
Ukraina keel
Ukraina keele emakeelena rääkijate osakaal piirkonniti (2001). Ukraina keel (ukraina keeles українська мова) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Svjatoslav I ja Ukraina keel
Väike-Aasia
Väike-Aasia poolsaar paikneb Türgi lääneosas Väike-Aasia on poolsaar Euraasia edelaosas.
Vaata Svjatoslav I ja Väike-Aasia
Venemaa riigipeade loend
Venemaa riigipeade loend loetleb Venemaa valitsejad kronoloogilises järjekorras alates Vana-Venest kuni tänapäevani.
Vaata Svjatoslav I ja Venemaa riigipeade loend
Vladimir Püha
Vladimir Püha (ka Vladimir Suur ja Vladimir Svjatoslavitš, Vladimir Särav Päikene; ukraina keeles Володимир Святославич Volodõmõr Svjatoslavõtš; vene keeles Владимир Святославич Vladimir Svjatoslavitš; umbes 956 – 15.
Vaata Svjatoslav I ja Vladimir Püha
Volga
Volga jõe vesikond Volga on Euroopa pikim ja suurima vesikonnaga jõgi.
Vaata Svjatoslav I ja Volga
10. sajand
10.
Vaata Svjatoslav I ja 10. sajand
3. eriotstarbeline polk
3.
Vaata Svjatoslav I ja 3. eriotstarbeline polk
960
960.
Vaata Svjatoslav I ja 960
967
967.
Vaata Svjatoslav I ja 967
968
968.
Vaata Svjatoslav I ja 968
972
972.
Vaata Svjatoslav I ja 972