Sisukord
267 suhted: Aegviidu, Alexander Cellarius, Allveetõrjelaev, Aniküla, Antsla, Audru, Audru jõgi, Aurik, Ühtri, Balti laevastik, Balti laevastik Teises maailmasõjas, Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse, Daugava, Daugavgrīva, Dvigatel, Eesti, Eesti NSV Vabariiklik Kaitsekomitee, Eesti Teises maailmasõjas, Eesti-Venemaa piir, Ellamaa (Saue), Emajõgi, Emmaste, Endel Püüa, Endel Puusepp, Erna, Flotill, Friedrich Kurg, Georg von Küchler, Haapsalu, Hageri, Hanila, Hanko, Hannes Walter, Hari kurk, Hävitaja, Hävituspataljonid Eestis, Hiiumaa, Idarinne (Teine maailmasõda), Iisaku, Iljušin, Imavere (Järva), Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia maantee, Jaak Sammet, Jalaka liin, Jäämurdja, Jälevere, Jänese raudteesild, Jõgeva, Jõhvi, Juminda miinilahing, ... Laienda indeks (217 rohkem) »
Aegviidu
Aegviidu on alev Harju maakonnas Anija vallas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Aegviidu
Alexander Cellarius
Alexander Cellarius (2. veebruar 1898 Troitsk, Orenburgi kubermang, Venemaa – 5. juuli 1979) oli Saksa sõjaväelane, sõjaväeluure Abwehri esindaja Soomes ja Eestis Teise maailmasõja ajal.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Alexander Cellarius
Allveetõrjelaev
Venemaa allveetõrjelaevad reaktiivsüvaveepomme tulistamas, 2007 Allveetõrjelaev ehk allveelaevahävitaja, ka merekütt on lahinguotstarbeline sõjalaev, mis on mõeldud peamiselt allveelaevade otsimiseks ja hävitamiseks.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Allveetõrjelaev
Aniküla
Aniküla oli küla Järvamaal, ajalooliselt Mäo mõisa alal.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Aniküla
Antsla
Antsla on linn Võru maakonnas Antsla vallas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Antsla
Audru
Audru on alevik Pärnu maakonnas Pärnu linnas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Audru
Audru jõgi
Audru jõgi (ka Kirbu jõgi, Uruste jõgi, Uus jõgi, Vana jõgi) on jõgi Pärnumaal Lääneranna vallas ja Pärnu linnas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Audru jõgi
Aurik
Soome aurik Ukkopekka Aurik ehk aurulaev on laev, mille jõuallikaks on üks või mitu aurumasinat või -turbiini.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Aurik
Ühtri
Ühtri on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa valla keskosas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Ühtri
Balti laevastik
Balti laevastik, tänapäevase täispika nimega Kahe Punalipuline Balti laevastik (vene keeles Дважды Краснознамённый Балтийский флот, lühend ДКБФ), on Läänemerel tegutsev Venemaa Föderatsiooni mereväe laevastikukoondis.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Balti laevastik
Balti laevastik Teises maailmasõjas
Balti laevastik Teises maailmasõjas osales NSV Liidu alustatud sõjategevuses 1939.–1940.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Balti laevastik Teises maailmasõjas
Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse
Punalipulise Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse (vene keeles береговая оборона Балтийского района (БОБР) КБФ) oli Lätis, Eestis ja NSV Liidu Leningradi oblastis rannikualal paiknenud Punalipulise Balti laevastiku mereväebaaside kaitsesüsteem Teises maailmasõjas, mille juhtorganiks oli Läänemere rajooni rannakaitse staap.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Daugava
Daugavgrīva
Daugavgrīva Riia kaardil vasakul Daugavgrīva (saksa ja eesti Dünamünde, eesti keeles ka Väina-Jõesuu, poola Dynemunt, vene Усть-Двинск (Ust-Dvinsk)) on Daugava (Väina) jõe suudmes asuv ajalooline asula, mis alates 1959.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Daugavgrīva
Dvigatel
Dvigatel (venekeelne tähendus 'masin', 'mootor') oli metallitööstusettevõte Tallinnas Lasnamäe linnaosas Suur-Sõjamäe tänaval, mis tegutses aastatel 1897–2007.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Dvigatel
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Eesti
Eesti NSV Vabariiklik Kaitsekomitee
Eesti NSV Vabariiklik Kaitsekomitee oli 1941. aastal, Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi, Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja EK(b)P Keskkomitee 11. juulil 1941 ühise otsusega loodud organ, mis kuulutati kogu võimu kandjaks Eesti NSV-s. Eesti NSV Vabariiklik Kaitsekomitee korraldas koos Punaarmee 8.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Eesti NSV Vabariiklik Kaitsekomitee
Eesti Teises maailmasõjas
Eesti Vabariik oli Teises maailmasõjas erapooletu, kuid sellest hoolimata peeti Eesti pinnal lahinguid ning Eesti kodanikud võitlesid Saksamaa, Soome ja Nõukogude vägedes idarindel ja Karjala rindel.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Eesti Teises maailmasõjas
Eesti-Venemaa piir
Eesti-Venemaa piir (ka Eesti-Vene piir) on Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline ajutine kontrolljoon.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Eesti-Venemaa piir
Ellamaa (Saue)
Ellamaa on küla Harju maakonnas Saue vallas Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla maantee ääres.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Ellamaa (Saue)
Emajõgi
Emajõgi on jõgi Tartu maakonnas, Eesti suurimaid jõgesid.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Emajõgi
Emmaste
Emmaste on Hiiumaa lõunaosas asuv küla.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Emmaste
Endel Püüa
Endel Püüa (sündinud 7. juulil 1954 Leisi vallas) on eesti ajaloolane ja museoloog.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Endel Püüa
Endel Puusepp
Major Endel Puusepp, Nõukogude Liidu kangelane Endel Puusepp (Эндель Карлович Пусэп; 1. mai 1909 Samovolnõi talu, Noi, Kanski maakond, Jenissei kubermang (praegu Partizanskoje rajoon, Krasnojarski krai) – 18. jaanuar 1996 Tallinn) oli Nõukogude Liidu sõjaväelendur ja Eesti NSV riigitegelane.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Endel Puusepp
Erna
Erna retke mälestusmärk Muuksi linnamäel Erna (saksa keeles Unternehmung Erna) oli Teise maailmasõja ajal operatsiooni Barbarossa alguses Soome sõjaväeluure ja Saksa sõjaväeluure Abwehri koostöös moodustatud eriüksus.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Erna
Flotill
Flotill (hispaania sõnast flotilla, 'väike laevastik') on teatud otstarbeks moodustatud laevade koondis (vaadatud 02.01.2016).
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Flotill
Friedrich Kurg
Friedrich Kurg (10. jaanuar 1898 Sangaste vald – 31. juuli 1945 Sangaste) oli Eesti sõjaväelane (major), VR II/3.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Friedrich Kurg
Georg von Küchler
Georg Carl Wilhelm Friedrich von Küchler (30. mai 1881 – 25. mai 1968) oli teise maailmasõja ajal Saksa kindralfeldmarssal ja sõjakurjategija.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Georg von Küchler
Haapsalu
Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Haapsalu
Hageri
Hageri on alevik Rapla maakonna Kohila vallas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Hageri
Hanila
Hanila on küla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Hanila
Hanko
Hanko on linn Soomes Uusimaa maakonnas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Hanko
Hannes Walter
Horisondi ENE-teemalises vestlusringis aastal 1989. Hannes Walter (ka Valter; 3. detsember 1952 Tallinn – 26. november 2004) oli eesti sõjaajaloolane.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Hannes Walter
Hari kurk
Hari kurk on laiemas mõttes 11 km laiune väin, mis eraldab Hiiumaad ja Vormsit (veepeegli pindala 115 km²); kitsamas mõttes on Hari kurk Harilaiu ja Vormsi vaheline suhteliselt sügav (kuni 10 m) laevatatav veeala.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Hari kurk
Hävitaja
USA mereväe Arleigh Burke-klassi hävitaja (2008) Hävitaja (lühend esmanimetusest torpeedopaatide hävitaja) on iseseisva opereerimisvõimega ja suure autonoomsusega kiirekäiguline lahinguotstarbeline avamere sõjalaev, mis on mõeldud võitluseks vastase pealveelaevadega, allveelaevadega ja lennuvahenditega.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Hävitaja
Hävituspataljonid Eestis
Hävituspataljonid Eestis olid NSV Liidu ja Eesti NSV Vabariikliku Kaitsekomitee otsusega 1941.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Hävituspataljonid Eestis
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Hiiumaa
Idarinne (Teine maailmasõda)
Idarindel toimusid Teise maailmasõja kõige suuremad lahingud, mida Nõukogude Liit eristas kaua ülejäänud Teisest maailmasõjast ja nimetas neid Suureks Isamaasõjaks.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Idarinne (Teine maailmasõda)
Iisaku
Iisaku on alevik Ida-Viru maakonnas, Alutaguse valla keskus.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Iisaku
Iljušin
Iljušin (praegune ametlik nimi: Открытое Акционерное Общество «Авиационный Комплекс им. С. В. Ильюшина» – 'avatud aktsiaselts S. V. Iljušini nim. Lennunduskompleks') on Venemaa (varem Nõukogude Liit) lennukitootmisettevõte.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Iljušin
Imavere (Järva)
Imavere on küla Järva maakonnas Järva vallas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Imavere (Järva)
Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia maantee
Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia maantee (registrinumbriga 49) on üks Eesti tugimaanteedest.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia maantee
Jaak Sammet
Jaak Sammet (8. juuli 1940 Tallinn – 19. aprill 2014 Lihula) oli Eesti ajaloolane.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Jaak Sammet
Jalaka liin
Jalaka liin oli 1941.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Jalaka liin
Jäämurdja
Tarmo'' 2012. aastal Vanasadamas Päästelaev Tasuja 1970. aastal jääd läbimas Suur Tõll 1928. aastal Jäämurdja (ka jäälõhkuja) on tugevdatud eridisainiga kere ja võimsa jõuseadmega suure manööverdusvõimega laev laevaliikluse tagamiseks jääkattega veekogudel.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Jäämurdja
Jälevere
Jälevere on küla Põhja-Sakala vallas Viljandi maakonnas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Jälevere
Jänese raudteesild
Droonivideo Emajõge ületavast Elroni rongist 2021. aasta septembris Jänese raudteesild on raudteesild Tapa–Tartu raudteel Kärkna ja Tartu vahelisel lõigul üle Suure-Emajõe.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Jänese raudteesild
Jõgeva
Droonivideo Jõgeva põhikooli kohalt 2021. aasta suvel Jõgeva on linn Jõgeva maakonnas, maakonna ja Jõgeva valla halduskeskus.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Jõgeva
Jõhvi
Jõhvi on linn Kirde-Eestis, Jõhvi valla ja Ida-Viru maakonna keskus.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Jõhvi
Juminda miinilahing
Juminda miinilahing (ehk Nõukogude vägede evakueerumine Tallinnast) oli merelahing Teise maailmasõja Idarindel Soome lahel Juminda poolsaare lähedal 1941.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Juminda miinilahing
Kabala
pisi Kabala, harvemini ka kabalistika, on 12. sajandil välja kujunenud juudi usulis-filosoofiline süsteem, müstikavool, mis pretendeerib Jumala olemuse mõistmisele.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Kabala
Kadapiku (Kadrina)
Kadapiku Kadapiku on küla Lääne-Virumaal Kadrina vallas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Kadapiku (Kadrina)
Kaderna
Kaderna on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Kaderna
Kadrina
Kadrina on alevik Lääne-Viru maakonnas, Kadrina valla keskus.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Kadrina
Kallavere
Kallavere on küla Harju maakonnas Jõelähtme vallas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Kallavere
Kanapeeksi
Kanapeeksi on Hiiumaal Hiiumaa vallas Kesk-Hiiumaal asuv küla.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Kanapeeksi
Kantsi
Kantsi (1977. aastani Kansi) on küla Saare maakonnas Muhu vallas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Kantsi
Karl Friedrich Burdach
Karl Friedrich Burdach Karl Friedrich Burdach (12. juuni 1776 Leipzig – 16. juuli 1847 Königsberg) oli saksa anatoom ja füsioloog.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Karl Friedrich Burdach
Kasari jõgi
Kasari jõgi on Lääne-Eesti veerohkeim jõgi.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Kasari jõgi
Kasepää
Kasepää kalmistu Kasepää on alevik Tartu maakonnas Peipsiääre vallas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Kasepää
Kautla lahing
Kautla lahing on Erna luuregrupi, eesti metsavendade ning NSV Liidu SARKi üksuste (sealhulgas hävituspataljonide) vahel Kautlas toimunud lahing 1941.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Kautla lahing
Kärdla
Kärdla (rootsi keeles Kärrdal; saksa keeles Kertel) on linn Lääne-Eestis, Hiiu maakonna ja Hiiumaa valla keskus.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Kärdla
Kübassaare
Kübassaare on küla Kübassaare poolsaarel Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Kübassaare
Kübassaare poolsaar
Kübassaare poolsaar asub Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Kübassaare poolsaar
Külama
Külama priikoguduse palvela Külama on Hiiu maakonnas Hiiumaa valla lõunaosas asuv küla.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Külama
Kõrsa raba
Kõrsa raba varakevadel Kõrsa raba (ka Sindi raba) on soo Pärnu maakonnas Tori vallas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Kõrsa raba
Keila jõgi
Droonivideo Keila jõest Keila-Joal 2022. aasta juunis Kohilast 2022. aasta juunis Keila jõgi on Soome lahe vesikonna pikim jõgi, voolab Rapla- ja Harjumaa territooriumil.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Keila jõgi
Keri
Keri (rootsi keeles Kockskär) on Harju maakonnas Viimsi vallas asuv saar Soome lahes.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Keri
Kesk-Eesti
Kesk-Eesti on Eesti keskosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab ligikaudu Kesk-Eesti lavamaa.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Kesk-Eesti
Kesselaid
Kesselaid (ka Kessulaid, Kessu) on 1,75 km² pindalaga laid Suures väinas Muhu saarest idas ning kuulub Muhu valla koosseisu.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Kesselaid
Kihelkonna laht
Kihelkonna laht kaardil Kihelkonna laht asub Saaremaa lääneosas Saaremaa vallas Tagamõisa poolsaare ja Vilsandi saare vahel.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Kihelkonna laht
Kikepera raba
Kikepera raba on soo Pärnu ja Viljandi maakonnas Soomaa rahvuspargis.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Kikepera raba
Kilingi-Nõmme
Kilingi-Nõmme on linn Pärnu maakonna lõunaosas Saarde vallas, 40 km kaugusel Pärnust.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Kilingi-Nõmme
Kiltsi
Põltsamaa jõgi Kiltsis Kiltsi on alevik Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Kiltsi
Kindralleitnant
Ameerika Ühendriikide maaväe kindralleitnandi õlak Kindralleitnant (inglise keeles lieutenant general) on mitme riigi sõjaväeline auaste.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Kindralleitnant
Kindralmajor
Taani kindralmajori õlak Kindralmajor on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on kõrgem brigaadikindralist ja madalam kindralleitnandist.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Kindralmajor
Kindralooberst
Kindralooberst (saksa keeles Generaloberst, ungari keeles vezérezredes) oli sõjaväeline auaste erinevates Saksamaa riikides ja Austria-Ungaris.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Kindralooberst
Kirbla
Kirbla on küla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Kirbla
Kiviloo
Kiviloo on küla Harjumaal Raasiku vallas Jõelähtme jõe ääres.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Kiviloo
Kivisild (Tartu)
1934. aasta foto Kivisillast Kivisild oli Tartus 1784–1941 praeguse Kaarsilla asukohal paiknenud kolmesildeline kaarsild.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Kivisild (Tartu)
Kliment Vorošilov
Kliment Vorošilov (Ворошилов Климент Ефремович; 4. veebruar 1881 Jekaterinoslavi kubermang Venemaa keisririik – 2. detsember 1969 Moskva NSV Liit) oli Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane ning sõjaväelane (Nõukogude Liidu marssal, 1935), kahekordne Nõukogude Liidu kangelane (1956, 1968).
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Kliment Vorošilov
Koeru
Koeru kõrtsihoone Aruküla mõisa peahoone Koeru on alevik Järva maakonnas Järva vallas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Koeru
Kogula lennuväli
Kogula lennuväli oli kunagine NSV Liidu lennuväe lennuväli Saaremaal, tänapäeva haldusjaotuse järgi Saaremaa valla alal Mõnnuste küla lähedal.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Kogula lennuväli
Kohila
Droonivideo Kohila vantsillast ja autosillast, vesiveskist, linnast 2022 juunis Kohila on alev Rapla maakonnas Keila jõe kaldal, Kohila valla keskus.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Kohila
Korpus (sõjandus)
Korpus on operatiiv-taktikaline väekoondis, mis koosneb harilikult 2–4 diviisist, eriotstarbelistest väeosadest ja tagalaüksustest.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Korpus (sõjandus)
Kriegsmarine
Kriegsmarine vapp Kriegsmarine lipp Kriegsmarine (eesti keeles "sõjamerelaevastik") oli 1935–1945 Saksamaa merelaevastiku ametlik nimetus.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Kriegsmarine
Kuivastu
Kuivastu (varem ka Kuivaste) on küla Saare maakonnas Muhu vallas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Kuivastu
Kuivastu sadam
Kuivastu sadam, mai 2007 Foto: Ave Maria Mõistlik Kuivastu sadam, veebruar 2019 Foto: Stefan Hiienurm Kuivastu sadam, september 2010Foto: Ivo Kruusamägi Kuivastu sadam (sadama kood: EE KUI) on sadam Kuivastus, Muhu saare idarannikul, Suure väina läänekaldal.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Kuivastu sadam
Kullenga
Kullenga on küla Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Kullenga
Kumari kanal
Kumari kanali asukoha kaart Kumari kanal on Esimese maailmasõja ajal loodud põhja–lõunasuunaline kanal läbi Väinamere madalate osade.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Kumari kanal
Kumari laid
Kumari laid on 17 hektari suurune asustamata laid Väinameres Matsalu rahvuspargi Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis Lääne maakonnas Puise küla territooriumil.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Kumari laid
Kunda
Kunda on linn Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Kunda
Kuno-Hans von Both
Kuno-Hans Paul Hermann Viktor Ludwig von Both (9. aprill 1884 Zabern im Elsaß, Saksa keisririik – 22. mai 1955 Ehlen bei Habichtswald) oli Saksamaa sõjaväelane, alates 1940.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Kuno-Hans von Both
Kura kurk
Kura kurk ehk Irbe väin ühendab Läänemerd Liivi lahega ja lahutab Saaremaad Kuramaast.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Kura kurk
Laevatee
Laevatee (ka faarvaater, laevajoom) on veetee osa, mis on veeliikluseks sobivaim ning navigatsiooniteabes avaldatud ja vajaduse korral meremärkidega tähistatud.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Laevatee
Lahingulaev
''Dreadnought'' 1906 ''Iowa'' tulistamas peakaliibrist laskeharjutusel 1984 ''Yamato'' 1941 Lahingulaev on merelahingute pidamiseks ja kaldal asuvate sihtmärkide tulistamiseks valmistatud suur sõjalaev, mille peakaliibri relvadeks on rasked (suurekaliibrilised, 12–16") kahurid.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Lahingulaev
Lauga jõgi
Lauga jõgi (vene keeles Луга, soome keeles Laukaanjoki, vadja keeles Laugaz, Laukaa jõtši) on jõgi Ingeris, Venemaal Leningradi ja Novgorodi oblastis.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Lauga jõgi
Lääne-Eesti
Lääne-Eesti on Eesti lääneosa, millele maastikuteaduslikult vastab suuresti Lääne-Eesti maastikuvaldkond.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Lääne-Eesti
Lääne-Eesti saarestik
pisi Lääne-Eesti saarestik (Muhu väina järgi nimetatud ka Moonsundi saarestikuks) on saarterühm Läänemere idaosas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Lääne-Eesti saarestik
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Läänemeri
Lehmja
Lehmja on küla Harju maakonna Rae vallas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Lehmja
Lelle
Lelle (varem ka Hiiekõnnu) on alevik Rapla maakonnas Kehtna vallas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Lelle
Leningradi oblast
Leningradi oblast on oblast Venemaa loodeosas Soome lahe ääres.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Leningradi oblast
Liepāja
Liepāja (ka Liibavi, saksa keeles Libau) on linn (aastast 1625) Läti edelaosas Kurzemes.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Liepāja
Lihula
Droonivideo Lihula linnuse varemetest, mõisast ja linnast 2021. aasta augustis Lihula peatänava algus Lihula on linn Lääne-Eestis Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Lihula
Liiva (Muhu)
Liiva on küla Saare maakonnas Muhu vallas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Liiva (Muhu)
Liivi laht
Liivi lahe asukoht kaardil Liivi laht (ka Riia laht, läti keeles Rīgas jūras līcis, liivi keeles Rīgõ lop) on Läänemere osa suurusega 18 100 km².
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Liivi laht
Lipulaev
HMS Victory, Suurbritannia admirali Horatio Nelsoni lipulaev Venemaa Balti laevastiku lipulaev Nastoitšivõi Lipulaev on sõjalaev, kus asub laevade koondise või üksuse ülem koos vajaliku juhtimiselemendiga või vastava funktsiooni täitmiseks määratud sõjalaev.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Lipulaev
Looderinne (Teine maailmasõda)
Looderinne (vene keeles Северо-Западный фронт) oli Teises maailmasõjas Talvesõjas aastatel 1939–1940 ja Idarindel aastatel 1941–1943 võidelnud Nõukogude Liidu väekoondis.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Looderinne (Teine maailmasõda)
Luftwaffe
Luftwaffe on Saksamaa Bundeswehri lennuväe nimetus.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Luftwaffe
Maardu
Maardu on linn Harjumaal Muuga lahe kaldal.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Maardu
Maidla
Maidla on mitme küla nimi.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Maidla
Marssal
Césarine Davin-Mirvault, "Prantsusmaa marssali François Joseph Lefebvre'i portree" (1807) Marssal, ka feldmarssal ja kindralfeldmarssal on paljude riikide kõrgeim sõjaväeline auaste.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Marssal
Martna
Martna on küla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Martna
Mati Õun
Mati Õun raamatu "101 Eesti lahingut" esitlusel Rahva Raamatus 3. oktoobril 2012 Mati Õun (sündinud 17. juulil 1942 Tallinnas) on eesti sõjaajaloo raamatute autor ja sporditegelane.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Mati Õun
Matsalu laht
Matsalu laht on Läänemere laht Eesti läänerannikul Matsalu looduskaitsealal Väinameres.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Matsalu laht
Mäetaguse
Mäetaguse on alevik Ida-Viru maakonnas, Alutaguse vallas, endise Mäetaguse valla keskus.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Mäetaguse
Märjamaa
Märjamaa on alev Rapla maakonnas, Märjamaa valla keskus.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Märjamaa
Märjamaa lahing
Märjamaa lahing peeti Läänemaal Märjamaa ümbruses, 10.–15. juulini 1941 Saksa Wehrmachti ja Punaarmee vahel idarindel Eestis.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Märjamaa lahing
Mõigu
Tartu maantee Mõigus, Tallinna linna piiril (juunis 2006) Mõigu on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Mõigu
Mõntu sadam
Mõntu sadam Mõntu sadam (sadamakood EE MNT) asub Sõrve poolsaare idarannikul Mõntu külas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Mõntu sadam
Meremiin
Poola kontaktmiin Meremiin on laevatatavasse veekogusse (merre, samuti siseveekogusse) paigutatav lõhkeseadeldis, mis on mõeldud seal liikuvate laevade hävitamiseks.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Meremiin
Metsavennad
Põhja-Eestis 1941. aasta suvel tegutsenud metsavendade rühm Rõuge vallas Metsavennad (läti keeles mežabrāļi, leedu keeles miško broliai) olid Eestis, Lätis ning Leedus võidelnud relvastatud vastupanuvõitlejad, kes Teise maailmasõja ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude sissetungi ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude võimu vastu.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Metsavennad
Miiniveeskja
Uusimaa" Helsingis Õppemiinid miiniveeskja miinitekil Miiniveeskja (ka miiniveeskaja) on meremiinide transpordiks ja veeskamiseks ehitatud sõjalaev.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Miiniveeskja
Mohni
Mohni (rootsi keeles Ekholm) on 61,5 hektari suurune saar Soome lahes Eesti põhjaranniku lähedal Viinistu rannikust 4,5 km kaugusel Eru lahe kirdeküljes.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Mohni
Mudiste
Mudiste on küla Põhja-Sakala vallas Viljandi maakonnas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Mudiste
Muhu
Muhu on saar Saare maakonnas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Muhu
Muhu dessant
Muhu dessant oli Saksa regulaarvägede dessantoperatsioon Muhu saarele 1941.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Muhu dessant
Muhu-Rinsi Neitsi Maria Kaasani pühakuju kirik
Muhu-Rinsi Neitsi Maria Kaasani pühakuju kirik Muhu-Rinsi Jumalaema Kaasani Ikooni kirik on EAÕK haldusalasse kuuluv õigeusu kirik Saare maakonnas Muhu vallas Rinsi külas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Muhu-Rinsi Neitsi Maria Kaasani pühakuju kirik
Mustvee
Droonivideo Peipsi järvest ja Mustveest 2022. aasta juulis Mustvee on linn Jõgeva maakonna kirdeosas Peipsi järve looderannikul.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Mustvee
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Narva
Navesti jõgi
Navesti jõgi (vana nimega Pala või Paala jõgi) on jõgi Eesti edelaosas, Pärnu jõe vasakpoolne lisajõgi.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Navesti jõgi
Nõmba
Nõmba on küla Hiiumaa vallas Kärdla ja Käina vahel.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Nõmba
Nõmme (Hiiumaa)
Nõmme on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Käinast läänes.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Nõmme (Hiiumaa)
Nõmmküla (Muhu)
Nõmmküla on küla Saare maakonnas Muhu vallas Liivast 10 kilomeetrit põhja pool.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Nõmmküla (Muhu)
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Nõukogude Liit
NSV Liidu piirivalve Eestis
Endine Nõukogude Liidu piirivalve vaatlustorn Uitru säärel Hara 10. piirivalvekordonis NSV Liidu piirivalve Eestis on ülevaade Eesti NSV territooriumil aastatel 1940–1941 ja 1944–1991 asunud ning tegutsenud NSV Liidu riigipiiri valvamisega tegelenud NSV Liidu piirivalve organisatsioonist ja tegevusest.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja NSV Liidu piirivalve Eestis
Ohepalu
Ohepalu on küla Lääne-Virumaal Kadrina vallas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Ohepalu
Omakaitse
Mõniste Omakaitse rühm algpäevil. Teises reas vasakult 4. metsavendade grupi juht ja kohaliku omakaitse esimene ülemus nooremseersant Johannes Lepp. Omakaitse (lühend OK; okupatsioonivõimude kasutatud saksakeelne termin Selbstschutz) oli vabatahtlik relvastatud organisatsioon, mis tegutses Saksa okupatsiooni eel ja ajal 1941–1944.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Omakaitse
Operatsioon Siegfried
Operatsioon Siegfried oli Hiiumaa vallutamise sõjaline operatsioon 1941. aastal (teise maailmasõja ajal), mida juhtisid Saksa väed.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Operatsioon Siegfried
Orissaare
Orissaare alevik ja tamm 2021. aasta suvel Haldushoone Kuivastu mnt 35 maht ja fassaadid (vaadatud 19.02.2022) Orissaare on alevik Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Orissaare
Osmussaar
Osmussaar (rts Odensholm; eestirootsi Holmen, Backan; sks Odinsholm; vn Оденсхольм) on saar Soome lahe suudmes Lääne maakonna looderannikul Lääne-Nigula vallas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Osmussaar
Ostrov
Ostrov (vene keeles 'saar') on linn Venemaa Pihkva oblastis, Ostrovi rajooni keskus.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Ostrov
Otepää
Otepää (varem Nuustaku) on linn Valga maakonnas Otepää kõrgustikul.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Otepää
Paide
Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Paide
Paldiski
Paldiski ajalooline merekooli hoone, oktoober 2009 Paldiski jaamahoone (2013) Amandus Adamsoni ateljee Paldiski Püha Georgi õigeusu kirik Paldiski Nikolai kirik Baltiiski Port, Pakri (1840) Paldiski (aastani 1933 Baltiski) on linn Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Paldiski
Palivere
Palivere on alevik Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Palivere
Pammana nina
Pammana nina on maanina Saare maakonnas Saaremaa vallas Pammana külas Pammana poolsaare tipus.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Pammana nina
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Pärnu
Pärnu jõgi
Pärnu jõgi on jõgi Kesk- ja Lääne-Eestis, Võhandu jõe järel pikkuselt teine jõgi (145 km) Eestis.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Pärnu jõgi
Pühajõgi
Pühajõgi (ka Ädise, Edise jõgi) on jõgi Ida-Viru maakonnas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Pühajõgi
Põhjarinne (Teine maailmasõda)
Põhjarinne (vene keeles Северный фронт) oli Teises maailmasõjas Idarindel võidelnud Nõukogude Liidu väekoondis.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Põhjarinne (Teine maailmasõda)
Põima
Põima on küla Lääne-Virumaal Kadrina vallas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Põima
Põltsamaa
Droonivideo Põltsamaa jõest ja ordulinnusest 2021. aasta oktoobris Põltsamaa on linn Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Põltsamaa jõe ääres.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Põltsamaa
Põlula
Põlula on küla Lääne-Viru maakonna Vinni vallas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Põlula
Peipsi järv
Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Peipsi järv
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Pihkva
Pirita jõgi
Pirita jõgi ja Kose (september 2021) Kose asumis Tallinnas Kevadine üleujutus Pirita jõel Pirita jõgi Paunküla mõisa juures Pirita jõgi on jõgi Põhja-Eestis.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Pirita jõgi
Porkkala neem
Vaade Porkkala neemele lennukilt Pork(k)ala neem (ka Pork(k)ala poolsaar; soome keeles Porkkalanniemi, rootsi keeles Porkala udd) on neem (poolsaar) Soome lahe põhjaosas Soomes Kirkkonummi asulas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Porkkala neem
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Punaarmee
Purtse jõgi
Purtse jõgi on jõgi Põhja-Eestis.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Purtse jõgi
Raasiku
Raasiku on alevik Harju maakonnas Raasiku vallas Jõelähtme jõe ääres.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Raasiku
Raekoda
Raekoda on endisaegne rae ametihoone, kus toimusid või toimuvad linnavalitsuse istungid.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Raekoda
Rakvere
Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Rakvere
Rannakaitsepatarei nr 314
I (põhjapoolse) suurtükipositsiooni varemed II (lõunapoolse) suurtükipositsiooni varemed Rannakaitsepatarei nr 314 oli Osmussaarel suurtükitornides paiknenud kahe 180 mm paarissuurtükiga Punalipulise Balti laevastiku Tallinna mereväebaasi Läänemere rannikukaitsesüsteemi rannakaitsepatarei.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Rannakaitsepatarei nr 314
Rannakaitsepatarei nr 316
Rannakaitsepatarei nr 316 (vene keeles 316-я отдельная береговая артиллерийская батарея СУС БОБР) oli Hiiumaal Tahkuna poolsaarel Kukerabas paiknenud Punalipulise Balti laevastiku Tallinna mereväebaasi Läänemere rannikukaitsesüsteemi Põhja kaitsesektorisse kuulunud rannakaitsepatarei.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Rannakaitsepatarei nr 316
Rapla
Droonivideo Raplast (oktoober 2021) Rapla (vene keeles Рапла, kuni 1935. aastani saksa keeles Rappel ja vene keeles Раппель) on linn Kesk-Eestis, Rapla maakonna ja Rapla valla halduskeskus.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Rapla
Raudna jõgi
Raudna jõgi (Varem tuntud ka kui Viljandi oja) on jõgi Eestis, Halliste jõe suurim lisajõgi.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Raudna jõgi
Räni alevik
Räni on alevik Tartu maakonnas Kambja vallas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Räni alevik
Rügement
Rügement on sõjaväeline üksus, mis koosneb tavaliselt 2–5 pataljonist ning eriotstarbelistest kompaniidest ja rühmadest.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Rügement
Reid
Reid (hollandi sõnast rede) on rannalähedane veeala, kus laevu hoitakse ankrus (vaadatud 26.11.2015).
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Reid
Riia tänav
Riia tänav on tänav Tartus, üks linna peatänavaid.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Riia tänav
Riia tänava raudteesild
Riia tänava raudteesild Riia maantee sild 2021. aasta detsembris Riia tänava raudteesild on Tartu raudteesild, mis ületab Riia tänava lõigul Vaksali tänava ja Raudtee tänava vahel.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Riia tänava raudteesild
Riigipiir
Hollandi ja Belgia riigipiir kohvikus Baarle-Nassaus Luhamaa piiripunkt Eesti ja Venemaa vahel Riigipiir on joon (piir), mis märgib riigi territooriumi ja veeala.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Riigipiir
Risti
Risti on alevik Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Risti
Risti (Hiiumaa)
Risti on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Risti (Hiiumaa)
Ristleja
Vene mereväe Slava klassi ristleja Ristleja on iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline suur kiirekäiguline lahinguotstarbeline avamere sõjalaev, mille ülesanneteks on võidelda vaenlase pealveesõjalaevadega, lennuvahenditega ja allveelaevadega ning anda tulelööke maismaale, sealhulgas tuletoetust maismaaüksustele.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Ristleja
Ropka mõis
Ropka mõisa peahoone Ropka mõis, varem Karlevere mõis (saksa keeles Ropkoy, varem Karlefer ja Taubenhof) oli rüütlimõis Tartumaal Tartu-Maarja kihelkonnas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Ropka mõis
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Saaremaa
Saastna
Saastna on küla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Saastna
Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)
Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt teise maailmasõja käigus.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)
Saksa Riik
Saksa Riigi halduskaart 1. jaanuari seisuga aastal 1900 Saksa Riik (saksa keeles Deutsches Reich; 1871–1943) oli saksa kultuuriruumi alasid ühendav riik Kesk-Euroopas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Saksa Riik
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Saksamaa
Saksi
Saksi on küla Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Saksi
Saku
Saku on alevik Harju maakonnas, Saku valla keskus.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Saku
Savala
Savala on küla Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Savala
Sõru sadam
Sõru sadama panoraam Anna Ernst Jaaksoni nimeline mootorpurjelaev Alar Sõru sadam on väikesadam Hiiumaal Pärna külas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Sõru sadam
Sõrve poolsaar
Sõrve poolsaar on suur poolsaar Eestis Saaremaa edelaosas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Sõrve poolsaar
Sõtke jõgi
Sõtke jõgi on jõgi Ida-Viru maakonnas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Sõtke jõgi
Siegfried Haenicke
Siegfried Haenicke (8. september 1878 Konstanz – 19. veebruar 1946 Mühlberg) oli Saksamaa jalaväekindral.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Siegfried Haenicke
Simuna
Droonivideo Pedja jõe algusest ja Simunast 2022. aasta juulis Simuna on alevik Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Simuna
Skäär
300px Skäär (ka kaljulaid) on kristalseist kivimitest koosnev kaljusaar.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Skäär
Soela väin
Sõru sadam Soela sadam Pihlalaid Soela väinas Soela väin (rootsi keeles Sele sund) on väin Saaremaa ja Hiiumaa vahel.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Soela väin
Soome laht
Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Soome laht
Suur väin
Virtsu–Kuivastu laevatee veebruaris 2009 Suur väin on väin Lääne-Eestis Muhu saare ja Mandri-Eesti vahel.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Suur väin
Suuremõisa (Muhu)
Suuremõisa on küla Saare maakonnas Muhu vallas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Suuremõisa (Muhu)
Suurop (miiniveeskja-traaler)
Suurop oli Eesti merejõudude miiniveeskja-miinitraaler.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Suurop (miiniveeskja-traaler)
Tahkuna nina
Tahkuna nina Estonia mälestusmärk Tahkuna nina on neem, mis asub Tahkuna poolsaare põhjatipus.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Tahkuna nina
Tahkuna poolsaar
Tahkuna poolsaar on Hiiumaa põhjapoolseim poolsaar.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Tahkuna poolsaar
Tahkuna rannakaitsepatarei nr 26
Kahuriõu Kahuriõu Kahuriõu varjendiga Tahkuna rannakaitsepatarei nr 26 ehk Tahkuna patarei nr 26 IV-130/50 oli Balti laevastiku rannakaitsepatarei Hiiumaa Tahkuna poolsaarel Tahkunal Tahkuna tuletorni lähedal.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Tahkuna rannakaitsepatarei nr 26
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Tallinn
Tallinna lennujaam
Lennart Meri Tallinna lennujaam (ka Tallinna lennujaam, varem Ülemiste lennujaam; ICAO: EETN, IATA: TLL) on Eesti suurim lennujaam.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Tallinna lennujaam
Tallinna mereväebaas
Nõukogude Liidu mereväe lipp Tallinna mereväebaas (vene keeles Таллинская военно-морская база; в/ч 87525) oli 1940.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Tallinna mereväebaas
Tallinna vallutamine (1941)
Tallinna lahing oli Teises maailmasõjas Nõukogude-Saksa sõja algusperioodil 19. augustist kuni 29. augustini 1941 toimunud lahing (operatsioon), mille tulemusena Wehrmacht vallutas Tallinna.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Tallinna vallutamine (1941)
Tallinna–Narva maantee
Tallinna–Narva maantee (põhimaantee nr 1) on üks Eesti põhimaanteid.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Tallinna–Narva maantee
Tallinna–Narva raudtee
Tallinna–Narva raudtee on laiarööpmeline raudtee Põhja-Eestis (rööpmelaiusega 1520 mm) kogupikkusega 211 km.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Tallinna–Narva raudtee
Tallinna–Pärnu–Ikla maantee
Eesti põhiteede kaart Maantee 67. kilomeeter Tallinna–Pärnu–Ikla maantee (põhimaantee nr 4) on maantee, mis algab Tallinna kesklinnast Viru väljakult, läheb läbi Pärnu ning lõpeb Ikla piiripunktis.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Tallinna–Pärnu–Ikla maantee
Tallinna–Rapla–Türi maantee
Tallinna–Rapla–Türi maantee (registrinumbriga 15) on üks Eesti tugimaanteedest.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Tallinna–Rapla–Türi maantee
Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee
Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee VõrumaalKiiruskaamera Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee (põhimaantee nr 2, rahvusvahelise E-tee (Tallinna–Tartu–Luhamaa maantee) tähis E263) on Eesti pikim maantee pikkusega 284,555 km.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee
Tapa
Tapa on vallasisene linn Lääne-Virumaal, Tapa valla keskus.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Tapa
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Tartu
Taterma
Taterma on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa valla keskosas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Taterma
Tänassilma jõgi
Tänassilma jõgi on jõgi Sakala kõrgustiku põhjaosas ja Võrtsjärve madalikul Viljandi maakonnas Viljandi vallas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Tänassilma jõgi
Türi
Türi on linn Järva maakonnas Türi vallas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Türi
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Teine maailmasõda
Toomas Hiio
Toomas Hiio 2011. aastal Toomas Hiio (sündinud 1. juunil 1965) on Eesti ajaloolane.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Toomas Hiio
Torpeedokaater
USA teise maailmasõja aegne PT patrull- ja torpeedokaater Torpeedokaater on väike kiirekäiguline sõjalaev (sõjandusotstarbeline kaater või kiirkaater), mille põhirelvastuse moodustavad pealveelaevade hävitamiseks mõeldud torpeedod.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Torpeedokaater
Traaler
Traallaevad Miiduranna sadamas. Traaler (ka traallaev) on kalapüügilaev traaliga kalapüügiks.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Traaler
Triigi sadam
Triigi sadam 2015. aastal Triigi sadam on sadam Saare maakonnas Saaremaa vallas Triigi külas Triigi lahe ääres.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Triigi sadam
Tuhala
Tuhala on küla Harju maakonna Kose vallas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Tuhala
Turu
Turu (soome keeles Turku; rootsi keeles Åbo) on ajalooline linn Soome edelarannikul Aura jõe suudmes.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Turu
Tusti (Muhu)
Tusti on küla Saare maakonnas Muhu vallas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Tusti (Muhu)
Udriku
Udriku on küla Lääne-Virumaal Kadrina vallas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Udriku
Uljaste
Uljaste on mitme koha nimi.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Uljaste
Vabadussild
Vabadussild. Vaade Kroonuaia sillalt Droonivideo Emajõest, kus näha ka Vabadussild Vabadussild on Emajõge ületav sild Tartu kesklinnas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Vabadussild
Vaivara raudteejaam
Vaivara raudteejaam on raudteejaam Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linnas Vaivaras.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Vaivara raudteejaam
Vanamõisa (Hiiumaa)
Vanamõisa on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa valla edelaosas, Läänemere ääres.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Vanamõisa (Hiiumaa)
Väegrupp Nord
Väegrupp Nord (saksa keeles Heeresgruppe Nord) oli teise maailmasõja ajal Poola kampaanias ja Nõukogude Liidu vastu idarindel sõdinud Saksa armeegrupp.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Väegrupp Nord
Väike-Maarja
Väike-Maarja on alevik Lääne-Viru maakonnas, Väike-Maarja valla keskus.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Väike-Maarja
Väikese väina tamm
Vaade tammi parkimisplatsilt Saaremaa suunas Vaade tammi parkimisplatsilt Muhu suunas Väikese väina tamm ehk Väinatamm on tamm, mis ühendab Muhu saart Saaremaaga läbi Väikse väina.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Väikese väina tamm
Väinameri
Väinamere asend Jää Väinamerel päikesetõusu ajal Väinameri (varasema nimega Muhu väin) on käärulise rannajoonega madal saarterikas Läänemere osa, mis paikneb Lääne-Eesti saarte (Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi) ning mandri vahel.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Väinameri
Vändra mõis
Vändra mõis (saksa keeles Fennern), hiljem ka Vana-Vändra mõis (saksa keeles Alt-Fennern), oli rüütlimõis Vändra kihelkonnas Pärnumaal.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Vändra mõis
Võhma
Võhma on linn Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Võhma
Võrtsjärv
Võrtsjärv Droonivideo Võrtsjärvest ja Vaibla külast 2022. aasta augustis Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti piires olev järv.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Võrtsjärv
Võru
Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Võru
Ventspils
Ventspils (saksa keeles Windau, eesti keeles Vindavi, liivi keeles Vǟnta) on linn (aastast 1378) Lätis Kurzemes Venta jõe suudmes.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Ventspils
Viira (Muhu)
Viira on küla Saare maakonnas Muhu vallas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Viira (Muhu)
Viire kurk
Viire kurk on väin Suurest väinast lõunas Viirelaiu ja Virtsu poolsaare vahel.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Viire kurk
Viirelaid
Viirelaid on 87 hektari suurune saar laid Muhu kagurannikul Suures väinas, kuuludes Muhu valda Võiküla küla koosseisu.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Viirelaid
Viitna
Viitna on küla Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Viitna
Viktor Koern
Viktor-Johannes Koern VR II/3 (23. mai 1892 Puurmani vald, Liivimaa kubermang – 19. juuli 1941 Audru vald) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Viktor Koern
Viljandi
Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Viljandi
Virtsu
Virtsu on alevik Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Virtsu poolsaarel.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Virtsu
Vladimir Tributs
Vladimir Tributs (vene keeles Владимир Филиппович Трибуц; 15. juuli/28. juuli 1900 Peterburi – 30. august 1977 Moskva) oli Nõukogude Liidu sõjaväejuht, ta oli aastatel 1937–1947 Balti laevastiku ülem, aastast 1943 admiral.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Vladimir Tributs
Vormsi
Vormsi (varem ka Hiiurootsi saar, rootsi keeles Ormsö, saksa keeles Worms) on 93 km² suurune saar Läänemeres, Lääne maakonna territooriumil.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Vormsi
Wehrmacht
Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe).
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Wehrmacht
Wilhelm Ritter von Leeb
Wilhelm Josef Franz Ritter von Leeb (5. september 1876 – 29. aprill 1956) oli Teise maailmasõja ajal Saksa sõjaväelane ja sõjakurjategija.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Wilhelm Ritter von Leeb
1. juuli
1.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja 1. juuli
13. august
13.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja 13. august
15. august
15.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja 15. august
17. august
17.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja 17. august
18. armee (Wehrmacht)
18.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja 18. armee (Wehrmacht)
2. august
2.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja 2. august
207. julgestusdiviis
207.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja 207. julgestusdiviis
21. august
21.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja 21. august
22. august
22.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja 22. august
22. juuni
22.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja 22. juuni
23. august
23.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja 23. august
25. august
25.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja 25. august
26. august
26.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja 26. august
3. juuli
3.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja 3. juuli
30. juuli
30.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja 30. juuli
4. august
4.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja 4. august
5. august
5.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja 5. august
7. august
7.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja 7. august
7. juuli
7.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja 7. juuli
8. armee (Nõukogude Liit)
8.
Vaata Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja 8. armee (Nõukogude Liit)
, Kabala, Kadapiku (Kadrina), Kaderna, Kadrina, Kallavere, Kanapeeksi, Kantsi, Karl Friedrich Burdach, Kasari jõgi, Kasepää, Kautla lahing, Kärdla, Kübassaare, Kübassaare poolsaar, Külama, Kõrsa raba, Keila jõgi, Keri, Kesk-Eesti, Kesselaid, Kihelkonna laht, Kikepera raba, Kilingi-Nõmme, Kiltsi, Kindralleitnant, Kindralmajor, Kindralooberst, Kirbla, Kiviloo, Kivisild (Tartu), Kliment Vorošilov, Koeru, Kogula lennuväli, Kohila, Korpus (sõjandus), Kriegsmarine, Kuivastu, Kuivastu sadam, Kullenga, Kumari kanal, Kumari laid, Kunda, Kuno-Hans von Both, Kura kurk, Laevatee, Lahingulaev, Lauga jõgi, Lääne-Eesti, Lääne-Eesti saarestik, Läänemeri, Lehmja, Lelle, Leningradi oblast, Liepāja, Lihula, Liiva (Muhu), Liivi laht, Lipulaev, Looderinne (Teine maailmasõda), Luftwaffe, Maardu, Maidla, Marssal, Martna, Mati Õun, Matsalu laht, Mäetaguse, Märjamaa, Märjamaa lahing, Mõigu, Mõntu sadam, Meremiin, Metsavennad, Miiniveeskja, Mohni, Mudiste, Muhu, Muhu dessant, Muhu-Rinsi Neitsi Maria Kaasani pühakuju kirik, Mustvee, Narva, Navesti jõgi, Nõmba, Nõmme (Hiiumaa), Nõmmküla (Muhu), Nõukogude Liit, NSV Liidu piirivalve Eestis, Ohepalu, Omakaitse, Operatsioon Siegfried, Orissaare, Osmussaar, Ostrov, Otepää, Paide, Paldiski, Palivere, Pammana nina, Pärnu, Pärnu jõgi, Pühajõgi, Põhjarinne (Teine maailmasõda), Põima, Põltsamaa, Põlula, Peipsi järv, Pihkva, Pirita jõgi, Porkkala neem, Punaarmee, Purtse jõgi, Raasiku, Raekoda, Rakvere, Rannakaitsepatarei nr 314, Rannakaitsepatarei nr 316, Rapla, Raudna jõgi, Räni alevik, Rügement, Reid, Riia tänav, Riia tänava raudteesild, Riigipiir, Risti, Risti (Hiiumaa), Ristleja, Ropka mõis, Saaremaa, Saastna, Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944), Saksa Riik, Saksamaa, Saksi, Saku, Savala, Sõru sadam, Sõrve poolsaar, Sõtke jõgi, Siegfried Haenicke, Simuna, Skäär, Soela väin, Soome laht, Suur väin, Suuremõisa (Muhu), Suurop (miiniveeskja-traaler), Tahkuna nina, Tahkuna poolsaar, Tahkuna rannakaitsepatarei nr 26, Tallinn, Tallinna lennujaam, Tallinna mereväebaas, Tallinna vallutamine (1941), Tallinna–Narva maantee, Tallinna–Narva raudtee, Tallinna–Pärnu–Ikla maantee, Tallinna–Rapla–Türi maantee, Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee, Tapa, Tartu, Taterma, Tänassilma jõgi, Türi, Teine maailmasõda, Toomas Hiio, Torpeedokaater, Traaler, Triigi sadam, Tuhala, Turu, Tusti (Muhu), Udriku, Uljaste, Vabadussild, Vaivara raudteejaam, Vanamõisa (Hiiumaa), Väegrupp Nord, Väike-Maarja, Väikese väina tamm, Väinameri, Vändra mõis, Võhma, Võrtsjärv, Võru, Ventspils, Viira (Muhu), Viire kurk, Viirelaid, Viitna, Viktor Koern, Viljandi, Virtsu, Vladimir Tributs, Vormsi, Wehrmacht, Wilhelm Ritter von Leeb, 1. juuli, 13. august, 15. august, 17. august, 18. armee (Wehrmacht), 2. august, 207. julgestusdiviis, 21. august, 22. august, 22. juuni, 23. august, 25. august, 26. august, 3. juuli, 30. juuli, 4. august, 5. august, 7. august, 7. juuli, 8. armee (Nõukogude Liit).