Sisukord
30 suhted: Ambla kihelkond, Burchard, Dehn, Einmanni mõis, Friesell, Harpe, Järvamaa, Kerguta, Kolonelleitnant, Kristiina, Liivimaa ordu maameister, Moe mõis, Nottbeck, Parun, Rahvusarhiiv, Ramma, Rüütlimõis, Rehbinder, Rootsi kuningas, Saksa keel, Schwengelm, Tallinna raad, Tamsalu lubjapark, Taube, Uexküll-Güldenband, Vietinghoff, Wendrich, Wolter von Plettenberg, 1512, 1919. aasta maareform.
Ambla kihelkond
Ambla kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Ampel, lühend Amb) oli ajalooline haldusüksus Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.
Vaata Tamsalu mõis ja Ambla kihelkond
Burchard
Raeapteegis Burchard (Burchard von Bellawary de Sycava; ka Burchard-Bélavary) on baltisaksa aadlisuguvõsa, mis pärineb Ungarist.
Vaata Tamsalu mõis ja Burchard
Dehn
Dehn oli Rostockist pärit baltisaksa aadlisuguvõsa.
Vaata Tamsalu mõis ja Dehn
Einmanni mõis
Einmanni mõisa peahoone esikülg Einmanni mõisa peahoone portikus Einmanni mõis (saksa keeles Korps) oli rüütlimõis Järvamaal Järva-Jaani kihelkonnas.
Vaata Tamsalu mõis ja Einmanni mõis
Friesell
Friesell on Regensburgist pärit aadlisuguvõsa Damier, P. E. & Ando Pajus, 2007.
Vaata Tamsalu mõis ja Friesell
Harpe
Harpe, varem Harp (vene keeles Гарпе) oli Eestimaalt pärit literaadi- ja aadlisuguvõsa.
Vaata Tamsalu mõis ja Harpe
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Vaata Tamsalu mõis ja Järvamaa
Kerguta
Kerguta on küla Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas.
Vaata Tamsalu mõis ja Kerguta
Kolonelleitnant
Kolonelleitnant on sõjaväeline auaste paljudes maades, sealhulgas Eesti kaitseväes.
Vaata Tamsalu mõis ja Kolonelleitnant
Kristiina
Kuninganna Kristiina Kristiina (rootsi keeles Kristina; 18. detsember (vkj 8. detsember) 1626 – 19. aprill 1689) oli Rootsi kuninganna 1632–1654, Gustav II Adolfi tütar.
Vaata Tamsalu mõis ja Kristiina
Liivimaa ordu maameister
Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.
Vaata Tamsalu mõis ja Liivimaa ordu maameister
Moe mõis
Moe mõis (saksa keeles Muddis) oli rüütlimõis Järvamaal Ambla kihelkonnas.
Vaata Tamsalu mõis ja Moe mõis
Nottbeck
Nottbeck oli baltisaksa päritolu Eestimaa ja Soome aadlisuguvõsa.
Vaata Tamsalu mõis ja Nottbeck
Parun
Parun (ladina keeles baro) on Euroopa aadlitiitel, mis jääb feodaalses hierarhias krahvide ja rüütlite vahele.
Vaata Tamsalu mõis ja Parun
Rahvusarhiiv
Rahvusarhiivi peahoone Noora Tartus Nooruse 3 Rahvusarhiiv on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas olev valitsusasutus, mis alustas tegevust 1.
Vaata Tamsalu mõis ja Rahvusarhiiv
Ramma
Ramma on küla Järva maakonnas Järva vallas.
Vaata Tamsalu mõis ja Ramma
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Vaata Tamsalu mõis ja Rüütlimõis
Rehbinder
Rehbinderi suguvõsa aadlivapp Rehbinderi suguvõsa vabahärravapp Rehbinderi suguvõsa krahvivapp Rehbinder (vene keeles Ребиндер, Рехбиндер) on Vestfaalist pärit baltisaksa aadlisuguvõsa, mis kuulus Rootsi, Soome, Liivimaa ja Eestimaa rüütelkondadesse.
Vaata Tamsalu mõis ja Rehbinder
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Vaata Tamsalu mõis ja Rootsi kuningas
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Tamsalu mõis ja Saksa keel
Schwengelm
Schwengelm, varem ka Schwengell ja Schwengeln (vene keeles Швенгельм) oli teadmata päritolu aadlisuguvõsa, mis suri välja 1857.
Vaata Tamsalu mõis ja Schwengelm
Tallinna raad
Tallinna raad (Hochedle Rath der Stadt Reval) ehk Tallinna magistraat oli Tallinna linna ajalooline seisuslik valitsus- ja kohtukolleegium keskajast kuni 2.
Vaata Tamsalu mõis ja Tallinna raad
Tamsalu lubjapark
Tamsalu ringahi 2021. aasta aprillis Tamsalu lubjapark on lubjatootmise ajalugu tutvustav vabaõhumuuseum.
Vaata Tamsalu mõis ja Tamsalu lubjapark
Taube
Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp Taube suguvõsa vabahärravapp Taube (varem Tuve ja Thuwe) (vene keeles Таубе) on Vana-Liivimaa põline vasallisuguvõsa.
Vaata Tamsalu mõis ja Taube
Uexküll-Güldenband
Uexküll-Güldenband (ka Üxküll-Gyllenband, Yxkull-Gyllenband, Uexkull-Gyllenband, Uxkull-Gyllenband, Uexküll-Gyldenband) on baltisaksa vabahärrasuguvõsa.
Vaata Tamsalu mõis ja Uexküll-Güldenband
Vietinghoff
Vietinghoff (läti: Fītinghofs, vene: Фитингхоф; kirjanduses ka Viettinghoff) on Vestfaalist pärit aadlisuguvõsa.
Vaata Tamsalu mõis ja Vietinghoff
Wendrich
Wendrich (vene keeles Вендрих) oli Sileesiast pärit aadlisuguvõsa.
Vaata Tamsalu mõis ja Wendrich
Wolter von Plettenberg
Wolter von Plettenbergi portree (u 1700) Wolter von Plettenbergi büst Cēsise Jaani kirikus (Skulptor: F. Miller, 1852) Wolter von Plettenberg (ka Walter von Plettenberg; umbes 1450 Meyerichi linnus (praeguse Welveri valla alal), Vestfaali hertsogkond – 28. veebruar 1535 Võnnu, Vana-Liivimaa) oli Saksa ordu Liivimaa haru maameister 1494–1535.
Vaata Tamsalu mõis ja Wolter von Plettenberg
1512
1512.
Vaata Tamsalu mõis ja 1512
1919. aasta maareform
1919.
Vaata Tamsalu mõis ja 1919. aasta maareform