Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Harpe

Index Harpe

Harpe, varem Harp (vene keeles Гарпе) oli Eestimaalt pärit literaadi- ja aadlisuguvõsa.

55 suhted: Aadlisuguvõsa, Aavere mõis, Albu mõis, Ameerika Ühendriigid, Araski mõis, Assessor, Šveits, Äntu mõis, Eestimaa, Eestimaa konsistoorium, Eestimaa kubermanguvalitsus, Eestimaa rüütelkond, Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel, Eestimaa rüütelkonna maanõunik, Haabersti mõis, Habaja mõis, Harku mõis, Järvakandi mõis, Kaalepi mõis, Kaarma mõis (Väike-Maarja), Kadrina Katariina kogudus, Kanada, Kindralmajor, Koonu mõis, Korba mõis, Kriegsmarine, Lagedi mõis, Lammasküla mõis, Lehtmetsa mõis, Linnamõis, Mäeküla mõis (Türi), Meeskohus, Nantes'i edikt, Ohtu mõis, Otto Harpe, Põdrangu mõis, Preisimaa, Rahvusarhiiv, Rootsi, Saksa Riik, Saksamaa, Salla mõis, Soome, Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkogudus, Tallinna Toomkool, Tamsalu mõis, Tšiili, Undla mõis, Varmassaare mõis, Vene keel, ..., Viisu mõis, Wilhelm Christian Harpe, 18. sajand Eestis, 1809, 1848. Laienda indeks (5 rohkem) »

Aadlisuguvõsa

Aadlisuguvõsa on suguvõsa, mille moodustavad aadliseisusse tõstetud esiisa ja tema järglased.

Uus!!: Harpe ja Aadlisuguvõsa · Näe rohkem »

Aavere mõis

Mõisa peahoone varemed Mõisa tuuleveski varemed Aavere mõisa karjakastell Aavere mõis (saksa keeles Afer) oli rüütlimõis Järvamaal Koeru kihelkonnas.

Uus!!: Harpe ja Aavere mõis · Näe rohkem »

Albu mõis

Kunagise Albu mõisa peahoone Albu ja mõis 2021. aasta juulis Albu mõis, 01.02.2021 Ait Albu mõis (saksa keeles Alp) oli rüütlimõis Järva-Madise kihelkonnas Järvamaal.

Uus!!: Harpe ja Albu mõis · Näe rohkem »

Ameerika Ühendriigid

Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.

Uus!!: Harpe ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »

Araski mõis

Araski mõis (saksa keeles Arraska) oli rüütlimõis Väike-Maarja kihelkonnas Virumaal.

Uus!!: Harpe ja Araski mõis · Näe rohkem »

Assessor

Assessor on kollegiaalse kohtu-, haldus- või kirikuorgani kaasistuja.

Uus!!: Harpe ja Assessor · Näe rohkem »

Šveits

Peder Mørk Mønsted, "Talvemaastik Engadini lähedal" (1920) Video Ziteili mäest Šveitsis Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Harpe ja Šveits · Näe rohkem »

Äntu mõis

Äntu mõis (saksa keeles Engdes) oli rüütlimõis Väike-Maarja kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 18.01.2016).

Uus!!: Harpe ja Äntu mõis · Näe rohkem »

Eestimaa

Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.

Uus!!: Harpe ja Eestimaa · Näe rohkem »

Eestimaa konsistoorium

Eestimaa konsistoorium (ka Eestimaa provintsiaalkonsistoorium) oli 17. sajandi keskpaigast 1919.

Uus!!: Harpe ja Eestimaa konsistoorium · Näe rohkem »

Eestimaa kubermanguvalitsus

Eestimaa kubermanguvalitsus oli aastail 1722–1917 Põhja-Eestis Eestimaa kubermangus tegutsenud Venemaa keisririigi haldusasutus, mille juht oli Eestimaa kuberner.

Uus!!: Harpe ja Eestimaa kubermanguvalitsus · Näe rohkem »

Eestimaa rüütelkond

Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.

Uus!!: Harpe ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »

Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel

Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel oli Eestimaa seisusliku omavalitsuse Eestimaa rüütelkonna liikmete register.

Uus!!: Harpe ja Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel · Näe rohkem »

Eestimaa rüütelkonna maanõunik

Eestimaa rüütelkonna maanõunikud (saksa keeles Landrat, vene keeles ландрат) moodustasid kokku Eestimaa seisusliku omavalitsusorgani Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi, kes lahendas Eestimaa olulisi küsimusi maapäevade vahelisel ajal.

Uus!!: Harpe ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik · Näe rohkem »

Haabersti mõis

Haabersti mõis (saksa keeles Habers) oli praeguse Tallinna linna alal asunud linnamõis.

Uus!!: Harpe ja Haabersti mõis · Näe rohkem »

Habaja mõis

Habaja mõisa peahoone Habaja mõis (saksa keeles Habbat) oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 28.10.2015).

Uus!!: Harpe ja Habaja mõis · Näe rohkem »

Harku mõis

Mõisa peahoone Peahoone Harku mõis (saksa keeles Hark) oli mõis Harjumaal Keila kihelkonnas.

Uus!!: Harpe ja Harku mõis · Näe rohkem »

Järvakandi mõis

Järvakandi mõisa peahoone, 19. sajandi lõpp Järvakandi mõis (saksa keeles Jerwakant) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Harpe ja Järvakandi mõis · Näe rohkem »

Kaalepi mõis

Kaalepi mõis (saksa keeles Kaulep) oli rüütlimõis kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).

Uus!!: Harpe ja Kaalepi mõis · Näe rohkem »

Kaarma mõis (Väike-Maarja)

Kaarma mõis (saksa keeles Kaarmann) oli rüütlimõis Väike-Maarja kihelkonnas Virumaal.

Uus!!: Harpe ja Kaarma mõis (Väike-Maarja) · Näe rohkem »

Kadrina Katariina kogudus

EELK Kadrina Katariina kogudus on luterlik kogudus Kadrinas.

Uus!!: Harpe ja Kadrina Katariina kogudus · Näe rohkem »

Kanada

Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.

Uus!!: Harpe ja Kanada · Näe rohkem »

Kindralmajor

Taani kindralmajori õlak Kindralmajor on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on kõrgem brigaadikindralist ja madalam kindralleitnandist.

Uus!!: Harpe ja Kindralmajor · Näe rohkem »

Koonu mõis

Koonu mõis (saksa keeles Kono) oli rüütlimõis Väike-Maarja kihelkonnas Virumaal (vaadatud 15.11.2015).

Uus!!: Harpe ja Koonu mõis · Näe rohkem »

Korba mõis

Korba mõis (saksa keeles Korba) oli poolmõis Anna kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).

Uus!!: Harpe ja Korba mõis · Näe rohkem »

Kriegsmarine

Kriegsmarine vapp Kriegsmarine lipp Kriegsmarine (eesti keeles "sõjamerelaevastik") oli 1935–1945 Saksamaa merelaevastiku ametlik nimetus.

Uus!!: Harpe ja Kriegsmarine · Näe rohkem »

Lagedi mõis

Lagedi mõis (saksa keeles Laakt, Holsteinsruh) oli rüütlimõis Jüri kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 23.01.2016).

Uus!!: Harpe ja Lagedi mõis · Näe rohkem »

Lammasküla mõis

Lammasküla mõisa peahoone Lammasküla mõis (saksa keeles Lammasküll) oli poolmõis Väike-Maarja kihelkonnas Virumaal (vaadatud 23.12.2015).

Uus!!: Harpe ja Lammasküla mõis · Näe rohkem »

Lehtmetsa mõis

Lehtmetsa mõis (saksa keeles Lechtmetz) oli poolmõis Ambla kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).

Uus!!: Harpe ja Lehtmetsa mõis · Näe rohkem »

Linnamõis

Linnamõis (saksa keeles Stadtgut) oli linnale kuuluv mõis.

Uus!!: Harpe ja Linnamõis · Näe rohkem »

Mäeküla mõis (Türi)

Mäeküla mõis (saksa keeles Mehheküll) oli rüütlimõis Türi kihelkonnas Järvamaal.

Uus!!: Harpe ja Mäeküla mõis (Türi) · Näe rohkem »

Meeskohus

Meeskohus (saksa keeles Manngericht) ehk vasallikohus oli Eestimaal ja Liivimaal tegutsenud kohtuasutus.

Uus!!: Harpe ja Meeskohus · Näe rohkem »

Nantes'i edikt

Nantes'i edikt on 13. aprillil 1598.

Uus!!: Harpe ja Nantes'i edikt · Näe rohkem »

Ohtu mõis

Ohtu mõisa peahoone Ohtu mõis (saksa keeles Ocht) oli rüütlimõis Harjumaal Keila kihelkonnas.

Uus!!: Harpe ja Ohtu mõis · Näe rohkem »

Otto Harpe

Otto Gottlieb Harpe (1730 Tallinn – 10. jaanuar/21. jaanuar 1796 Kadrina) oli Eesti vaimulik.

Uus!!: Harpe ja Otto Harpe · Näe rohkem »

Põdrangu mõis

Põdrangu mõis (saksa keeles Pöddrang) oli rüütlimõis Väike-Maarja kihelkonnas Virumaal.

Uus!!: Harpe ja Põdrangu mõis · Näe rohkem »

Preisimaa

Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.

Uus!!: Harpe ja Preisimaa · Näe rohkem »

Rahvusarhiiv

Rahvusarhiivi peahoone Noora Tartus Nooruse 3 Rahvusarhiiv on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas olev valitsusasutus, mis alustas tegevust 1.

Uus!!: Harpe ja Rahvusarhiiv · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: Harpe ja Rootsi · Näe rohkem »

Saksa Riik

Saksa Riigi halduskaart 1. jaanuari seisuga aastal 1900 Saksa Riik (saksa keeles Deutsches Reich; 1871–1943) oli saksa kultuuriruumi alasid ühendav riik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Harpe ja Saksa Riik · Näe rohkem »

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Harpe ja Saksamaa · Näe rohkem »

Salla mõis

Salla mõisa härrastemaja, 2014 Salla mõis (saksa keeles Sall) oli rüütlimõis Virumaal Simuna kihelkonnas.

Uus!!: Harpe ja Salla mõis · Näe rohkem »

Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Uus!!: Harpe ja Soome · Näe rohkem »

Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkogudus

EELK Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkogudus on luterlik kogudus Tallinnas.

Uus!!: Harpe ja Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkogudus · Näe rohkem »

Tallinna Toomkool

Toom-Kooli 11 Tallinna Toomkool (ladina keeles Schola cathedralis Tallinnensis) on Tallinnas tegutsev eraõiguslik üldhariduskool.

Uus!!: Harpe ja Tallinna Toomkool · Näe rohkem »

Tamsalu mõis

Tamsalu mõis (saksa keeles Tamsal) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).

Uus!!: Harpe ja Tamsalu mõis · Näe rohkem »

Tšiili

Atacama Cumbre ja Prati vahet sõitev rong Antofagasta piirkonnas Tšiili Vabariik asub Lõuna-Ameerika läänerannikul.

Uus!!: Harpe ja Tšiili · Näe rohkem »

Undla mõis

Undla mõisa peahoone (vaadatud 07.05.2022) Undla mõisa viinavabrik Undla mõis (saksa keeles Undel, vene keeles Унделъ) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.

Uus!!: Harpe ja Undla mõis · Näe rohkem »

Varmassaare mõis

Varmassaare mõis (saksa keeles Warmesaar) oli poolmõis Türi kihelkonnas Järvamaal (vaadatud 26.01.2016).

Uus!!: Harpe ja Varmassaare mõis · Näe rohkem »

Vene keel

Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.

Uus!!: Harpe ja Vene keel · Näe rohkem »

Viisu mõis

Viisu mõis (saksa keeles Wieso) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.

Uus!!: Harpe ja Viisu mõis · Näe rohkem »

Wilhelm Christian Harpe

Wilhelm Christian Harpe (28. august 1723 Ulvi – 23. jaanuar 1767 Tallinn) oli Eesti vaimulik.

Uus!!: Harpe ja Wilhelm Christian Harpe · Näe rohkem »

18. sajand Eestis

18.

Uus!!: Harpe ja 18. sajand Eestis · Näe rohkem »

1809

1809.

Uus!!: Harpe ja 1809 · Näe rohkem »

1848

1848.

Uus!!: Harpe ja 1848 · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »