Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Timpan

Index Timpan

Timpan on löökpill.

17 suhted: Diapasoon, Egiptus, Flanell, Glissando, Häälestus, Helikõrgus, India, Löökpillid, Membranofonid, Metallid, Pada, Pinge (mehaanika), Sümfooniaorkester, Skaala, Tuuba, Vilt, 19. sajand.

Diapasoon

Diapasoon ehk helikõrguslik ulatus on muusikas muusikainstrumendi, sealhulgas inimhääle kõigi võimalike tekitatavate helikõrguste hulk madalaimast kõrgeimani.

Uus!!: Timpan ja Diapasoon · Näe rohkem »

Egiptus

Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks.

Uus!!: Timpan ja Egiptus · Näe rohkem »

Flanell

Flanell (sõna on eesti keelde tulnud saksa või prantsuse keele vahendusel (Flanell, flanelle), pärineb keldi sõnast gwlân 'vill') on labase või toimse sidusega enamasti puuvillane kangas (võib olla ka villane), mis on kanga mõlemalt poolt keskmiselt karustatud nii, et karustatud pinna alt on näha sidus.

Uus!!: Timpan ja Flanell · Näe rohkem »

Glissando

noodikirjas Glissando (itaalia keeles 'libisemine') on pillimängutehnika, kus pillil libisetakse mingil kindlal helil peatumata ühelt helilt teisele üles või alla suunas.

Uus!!: Timpan ja Glissando · Näe rohkem »

Häälestus

Häälestus (inglise keeles tuning, saksa keeles Stimmung) on muusikas helisüsteemi helide kõrguslik korrastus, mis määrab helide sagedused ja intervallid.

Uus!!: Timpan ja Häälestus · Näe rohkem »

Helikõrgus

Helikõrgus on muusikas heli kokkuleppeline väärtus, mis sõltub helisageduse tajumisest.

Uus!!: Timpan ja Helikõrgus · Näe rohkem »

India

Rongi katusel ja külgedel sõitjad Gwaliori-Sheopuri liinil 2018. aastal. (© Yann Forget / Wikimedia Commons / CC-BY-SA) India (hindi keeles Bhārat, inglise keeles India), ametlikult India Vabariik (hindi keeles Bhārat Gaṇarājya, inglise keeles Republic of India), on riik Lõuna-Aasias.

Uus!!: Timpan ja India · Näe rohkem »

Löökpillid

Löökpill ja uud araabia pillipoes Keralas 2012. aastal Löökpillid on muusikainstrumendid, mille heli tekitatakse löögi abil.

Uus!!: Timpan ja Löökpillid · Näe rohkem »

Membranofonid

Membranofonid ehk membraanpillid on löökpillid, mille heli tekitab membraani, kas pingul kile või naha võnkumine.

Uus!!: Timpan ja Membranofonid · Näe rohkem »

Metallid

Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).

Uus!!: Timpan ja Metallid · Näe rohkem »

Pada

Pada, ka katel, on ümmarguse põhja ja kumera sangaga malmist või rauast keedunõu, mida kasutatakse lahtisel tulel.

Uus!!: Timpan ja Pada · Näe rohkem »

Pinge (mehaanika)

Pinge ehk mehaaniline pinge on pideva keskkonna mehaanikas füüsikaline suurus, mis iseloomustab tahkise mõttelisel tasapinnal – lõikepinnal – mõjuva sisejõu intensiivsust.

Uus!!: Timpan ja Pinge (mehaanika) · Näe rohkem »

Sümfooniaorkester

Sümfooniaorkester on orkester, kuhu kuuluvad.

Uus!!: Timpan ja Sümfooniaorkester · Näe rohkem »

Skaala

Skaala (ladina keeles scalae, 'trepp') ehk astmik on entiteedi mõõtmise ja hindamise vahend, mille abil on võimalik järjestada entiteedi suuruste kas kvalitatiivseid või kvantitatiivseid väärtusi.

Uus!!: Timpan ja Skaala · Näe rohkem »

Tuuba

Tuuba (itaalia keeles tuba) on vaskpillirühma suurim ja madalaim pill.

Uus!!: Timpan ja Tuuba · Näe rohkem »

Vilt

Vilt on kiudainest valmistatav tihe materjal.

Uus!!: Timpan ja Vilt · Näe rohkem »

19. sajand

Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.

Uus!!: Timpan ja 19. sajand · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Timpanid.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »