Sisukord
34 suhted: Amüloos, Amülopektiin, Amiinid, Aminohapped, Antioksüdant, Aurutamine, Blanšeerimine, Denaturatsioon, DNA, Eesnäärme kartsinoom, Frittimine (kokandus), Gratineerimine, Grillimine, Jämesoolevähk, Küpsetamine, Keetmine, Kopsuvähk, Kupatamine, Leukeemia, Mikrolaineahi, Mikroorganismid, Oksüdeerija, Pastöörimine, Patogeen, Pošeerimine, Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud, Praadimine, Radikaal, Röstimine, Rinnavähk, Suitsutamine, Toitained, Vähk (haigus), Vesinikperoksiid.
Amüloos
Amüloos on hargnemata ahelaga homopolüsahhariid, mis koosneb α1→4 glükosiidsidemega seotud glükoosijääkidest.
Vaata Toidu kuumtöötlemine ja Amüloos
Amülopektiin
Amülopektiin on hargneva ahelaga glükoosijääkidest koosnev homopolüsahhariid.
Vaata Toidu kuumtöötlemine ja Amülopektiin
Amiinid
Amiinid on ammoniaagi (NH3) derivaadid, milles üks, kaks või kolm vesiniku aatomit on asendatud orgaanilise asendusrühmaga.
Vaata Toidu kuumtöötlemine ja Amiinid
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Vaata Toidu kuumtöötlemine ja Aminohapped
Antioksüdant
Antioksüdant (kreeka keeles 'anti' vastu ja 'oxys' hapu) on keemiline ühend, mille molekul on võimeline aeglustama või takistama teiste molekulide ja prooksüdantide oksüdatsiooni.
Vaata Toidu kuumtöötlemine ja Antioksüdant
Aurutamine
Aurupott ja bambusest aurutamisnõu Aurutamine on kokanduses toidu auruga töötlemine, näiteks veeaurus keetmise teel.
Vaata Toidu kuumtöötlemine ja Aurutamine
Blanšeerimine
Blanšeerimine (prantsuse keeles blanchir “valgendama”) on toiduainete (enamasti puu- ja köögiviljade, samuti mõnda liiki kala) lühiajaline (mõnekümnest sekundist mõne minutini) töötlemine ("kuumehmatamine") keeva vee või auruga ning järgnev külma vee all kastmine keemisprotsessi kiireks peatamiseks.
Vaata Toidu kuumtöötlemine ja Blanšeerimine
Denaturatsioon
Denaturatsioon ehk denatureerimine (kunstladina denaturare 'loomulikest omadustest ilma jätma') tähendab biopolümeeride, peamiselt valkude omaduste (lahustuvuse, bioloogilise aktiivsuse, reageerimisvõime jne) muutumist temperatuuri, rõhu ja muude tingimuste muutmise teel.
Vaata Toidu kuumtöötlemine ja Denaturatsioon
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
Vaata Toidu kuumtöötlemine ja DNA
Eesnäärme kartsinoom
Eesnäärme kartsinoom ehk eesnäärme pahaloomuline kasvaja ehk eesnäärmevähk (carcinoma prostatae; lühend CaP) on osadel eesnäärmega sündinud isasloomadel (sh meestel) esineda võiva eesnäärme patoloogia vorm ja koondnimetus meeste suguelundi pahaloomuliste kasvajate kohta.
Vaata Toidu kuumtöötlemine ja Eesnäärme kartsinoom
Frittimine (kokandus)
Friikartulite frittimine Frittimine (sõna "friteerimine" pole soovitatav) on toiduainete küpsetamine rasvavannis temperatuuril 180–200 °C.
Vaata Toidu kuumtöötlemine ja Frittimine (kokandus)
Gratineerimine
Gratineerimine on juba keedetud või hautatud toidule (näiteks lihale, kalale, köögiviljale) värvi andmine ahjus tugevas kuumuses, soovitatavalt ainult pealtpoolt.
Vaata Toidu kuumtöötlemine ja Gratineerimine
Grillimine
Grillimine Trondheimi fjordi kaldal. 2015. aasta august Grillimine on toiduainete küpsetamine soojuskiirguse mõjul.
Vaata Toidu kuumtöötlemine ja Grillimine
Jämesoolevähk
Jämesoolevähk ehk kolorektaalvähk (ladina keeles carcinoma coli / carcinoma recti) on umbsoole, käärsoole või pärasoole piirkonnast alguse saanud pahaloomuline kasvaja.
Vaata Toidu kuumtöötlemine ja Jämesoolevähk
Küpsetamine
Anders Zorni maal "Leivaküpsetamine" 1889. aastast Küpsetamine on üks levinumaid toidu valmistamise viise.
Vaata Toidu kuumtöötlemine ja Küpsetamine
Keetmine
Keev vesi Keetmine on toiduainete töötlemine keevas vees või vett sisaldavas vedelikus.
Vaata Toidu kuumtöötlemine ja Keetmine
Kopsuvähk
nikotiinisõltuvusest Kopsuvähk (ladina keeles cancer pulmonalis) on paljude loomade (sealhulgas inimese) pahaloomuliste kopsukasvajate, mis lähtuvad sagedasti teatud rakusiseste geenimuutuste tagajärjel bronhiepiteelist ja harvem ka alveolaarepiteelist, poolt põhjustatud progresseeruvate, sageli ravimatute ja surmaga lõppevate haiguste rühma.
Vaata Toidu kuumtöötlemine ja Kopsuvähk
Kupatamine
Kupatamine on toiduainete lühiajaline kuumutamine keevas vees (harvemini aurus) valkude denatureerimiseks või veesisalduse vähendamiseks.
Vaata Toidu kuumtöötlemine ja Kupatamine
Leukeemia
Leukeemia on vere ja luuüdi vähk ehk rahvakeeli verevähk või valgeveresus.
Vaata Toidu kuumtöötlemine ja Leukeemia
Mikrolaineahi
Mikrolaineahi Mikrolaineahi ehk laineahi (kõnekeeles ka uun; mikrouun; mikro) on elektriahi toiduainete ja toitude kuumendamiseks mikrolainelise vahelduvelektrivälja abil.
Vaata Toidu kuumtöötlemine ja Mikrolaineahi
Mikroorganismid
Kolibakterite kobar, suurendatud 10 000 korda Mikroorganismid ehk mikroobid (rahvapäraselt ka pisikud) on väikseimad organismid, mis on nähtavad ainult mikroskoobiga.
Vaata Toidu kuumtöötlemine ja Mikroorganismid
Oksüdeerija
Oksüdeerija (ka oksüdeeriv aine, oksüdant) on keemias aine, mis redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone.
Vaata Toidu kuumtöötlemine ja Oksüdeerija
Pastöörimine
Pastöörimine ehk pastöriseerimine on toiduainete, eriti piima kuumtöötlemine enamasti keemistäpist madalamatel temperatuuridel.
Vaata Toidu kuumtöötlemine ja Pastöörimine
Patogeen
Patogeen (ka patogeenne mikroob, tõvestav mikroob) on mikroorganism, harvem ka keemiline aine, mis kutsub taim- või loomorganismis esile haigusi.
Vaata Toidu kuumtöötlemine ja Patogeen
Pošeerimine
Kana pošeerimine Pošeerimine on õrnalt keetmine, nii et vesi vaevalt väreleb, et mitte rikkuda toote (muna, kala) kuju.
Vaata Toidu kuumtöötlemine ja Pošeerimine
Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud
Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud ehk polüaromaatsed süsivesinikud (lühendina PAH-id, inglise keeles PAHs) on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad üksteisega liitunud benseenituumi, kuid ei sisalda heteroaatomeid ega ka asendusrühmi.
Vaata Toidu kuumtöötlemine ja Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud
Praadimine
seente praadimine pannil Praadimine on laialt kasutatav kuumtöötlemisviis, kus toiduaineid küpsetatakse rohkes rasvas või toiduõlis.
Vaata Toidu kuumtöötlemine ja Praadimine
Radikaal
Radikaal on keemias aatom, ioon või molekul, millel on üks või mitu paardumata valentselektroni.
Vaata Toidu kuumtöötlemine ja Radikaal
Röstimine
Röstimine on toiduaine või toidu kuumtöötlemine, mille puhul see kuumeneb ja pruunistub.
Vaata Toidu kuumtöötlemine ja Röstimine
Rinnavähk
Mammograafilise uuringuga saadud kujutised tervest (vasakpoolne) ja kasvajaga (parempoolne, tähistatud nooltega) rinnast Rinnavähk ehk rinnanäärmevähk ehk rinnakartsinoom (cancer mammae) on rinnanäärme pahaloomuline kasvaja, rinnakoest arenev vähktõve liik.
Vaata Toidu kuumtöötlemine ja Rinnavähk
Suitsutamine
Lihatooted suitsukambris Suitsutamine on toidu töötlemine naturaalse suitsuga.
Vaata Toidu kuumtöötlemine ja Suitsutamine
Toitained
Toitained on toiduainetes sisalduvad keemilised ained, mida inimese organism kasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena anaboolsetes protsessides või energiaallikana.
Vaata Toidu kuumtöötlemine ja Toitained
Vähk (haigus)
Vähk ehk vähktõbi on laiemas mõttes pahaloomuliste kasvajate põhjustatud haiguslik seisund organismis.
Vaata Toidu kuumtöötlemine ja Vähk (haigus)
Vesinikperoksiid
Vesinikperoksiid (vananenud nimetusega vesinikülihapend, ka perhüdrool) on anorgaaniline ühend, mille molekul koosneb kahest hapniku ja kahest vesiniku aatomist – H2O2.
Vaata Toidu kuumtöötlemine ja Vesinikperoksiid