Sisukord
33 suhted: Adenosiintrifosfaat, Allohtoonsus, Alumiinium, Atmosfäär, Autohtoonsus, Biokeemiline hapnikutarve, Desorptsioon, Eutrofeerumine, Fütoplankton, Fosfolipiidid, Fosfor, Hapnikutarve, Hüdrosfäär, Humiinained, Keemiline hapnikutarve, Koensüümid, Kromatograafia, Lämmastik, Mangaan, Metabolism, Nukleiinhapped, Nukleotiidid, Orgaaniline aine, Raskmetallid, Raud, Räni, Setitamine, Silikaadid, Sorptsioon, Spektrofotomeetria, Taimestik, Taimetoiteained, Tsentrifuugimine.
Adenosiintrifosfaat
Adenosiintrifosfaadi struktuur ATP ruumiline kujutis Adenosiintrifosfaat ehk adenosiin-5'-trifosfaat ehk adenosiin-5’-(tetravesinik-trifosfaat) (lühend ATP) on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis.
Vaata Toiteained ja orgaaniline aine siseveekogudes ja Adenosiintrifosfaat
Allohtoonsus
Allohtoonsus (kr sõnadest allo 'muu' + chthōn 'maa') ehk allotigeensus (kr sõnadest allothi 'mujal + genos 'sugu, teke') on millegi sissekantus.
Vaata Toiteained ja orgaaniline aine siseveekogudes ja Allohtoonsus
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Vaata Toiteained ja orgaaniline aine siseveekogudes ja Alumiinium
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Vaata Toiteained ja orgaaniline aine siseveekogudes ja Atmosfäär
Autohtoonsus
Autohtoonsus ehk autogeensus on millegi moodustatus samas paigas, kus ta esineb.
Vaata Toiteained ja orgaaniline aine siseveekogudes ja Autohtoonsus
Biokeemiline hapnikutarve
Biokeemiline hapnikutarve (BHT; inglise keeles BOD) on mingit vett (harilikult reovee puhul) iseloomustav näitaja, mis väljendab, mitu mg O2 kulub mikroorganismidel uuritava veeproovi, mille ruumala on 1 liiter, kergestilagundatava orgaanilise aine lagundamiseks standardsetel tingimustel (proovi hoitakse temperatuuril 20°C ja pimedas).
Vaata Toiteained ja orgaaniline aine siseveekogudes ja Biokeemiline hapnikutarve
Desorptsioon
Desorptsioon on adsorptsiooni ja absorptsiooni (koosvõetuna sorptsiooni) pöördprotsess.
Vaata Toiteained ja orgaaniline aine siseveekogudes ja Desorptsioon
Eutrofeerumine
Heleroheline vesi Potomaci jõe estuaaris on põhjustatud tsüanobakterite vohamisest Eutrofeerumine ehk eutrofikatsioon (.
Vaata Toiteained ja orgaaniline aine siseveekogudes ja Eutrofeerumine
Fütoplankton
Läänemeres, 3. juuli 2001 Fütoplankton ehk taimhõljum koosneb vees vabalt hõljuvatest enamasti mikroskoopilistest organismidest, kes elavad veekogude eufootilises kihis.
Vaata Toiteained ja orgaaniline aine siseveekogudes ja Fütoplankton
Fosfolipiidid
Fosfolipiidi struktuur Fosfolipiidid on fosfaatrühma sisaldavad amfifiilsed lipiidid.
Vaata Toiteained ja orgaaniline aine siseveekogudes ja Fosfolipiidid
Fosfor
Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.
Vaata Toiteained ja orgaaniline aine siseveekogudes ja Fosfor
Hapnikutarve
Hapnikutarve on laiemas mõttes mingi organismi (aeroobi) vajadus tarbida hapnikku (O2) (bioloogiline hapnikutarve).
Vaata Toiteained ja orgaaniline aine siseveekogudes ja Hapnikutarve
Hüdrosfäär
Hüdrosfäär ehk vesikest on peamiselt veega seotud geosfäär.
Vaata Toiteained ja orgaaniline aine siseveekogudes ja Hüdrosfäär
Humiinained
Humiinained on komplekssed amorfsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mis on tekkinud enamikus taime-, vähemikus loomajäänuste humifitseerumisel mullas ja setetes.
Vaata Toiteained ja orgaaniline aine siseveekogudes ja Humiinained
Keemiline hapnikutarve
Keemiline hapnikutarve (lühend KHT, inglise keeles COD) on mingit vett (harilikult reovee puhul) iseloomustav näitaja, mis väljendab, mitu mg O2 kulub 1 liitri veeproovi orgaanilise ja anorgaanilise aine (seda on reovees tavaliselt väikestes kogustes) oksüdeerimiseks mingit tugevat oksüdeerijat kasutades.
Vaata Toiteained ja orgaaniline aine siseveekogudes ja Keemiline hapnikutarve
Koensüümid
Koensüümid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid (mittevalguline osa), mis koos ensüümide valguosaga (apoensüümidega) osalevad ensüümi katalüüsis (aktiivtsentris) moodustades toimivaid ensüüme.
Vaata Toiteained ja orgaaniline aine siseveekogudes ja Koensüümid
Kromatograafia
paber- ja õhukese kihi kromatograafia on skemaatiliselt sarnased): 1 – eluent, 2 – kromatograafiline paber või plaat, 3 – ainete segu komponentide liikumine alt üles, 4 – üksikkomponentide (standardite) liikumine alt üles, 5 – eluendi liikumine alt üles, 6 – joon, millele olid kantud proovid enne eluenti asetamist Kromatogramm: detekteeritud ioonid süsteemist väljumise järjestuses Kromatograafia on üldmõiste mitmesuguste laboratoorsete füüsikalis-keemiliste meetodite kohta, mida kasutatakse uuritavate ainete segu komponentide lahutamiseks paljukordse sorptsiooni ja desorptsiooni tingimustes.
Vaata Toiteained ja orgaaniline aine siseveekogudes ja Kromatograafia
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Vaata Toiteained ja orgaaniline aine siseveekogudes ja Lämmastik
Mangaan
Mangaan on keemiline element järjenumbriga 25.
Vaata Toiteained ja orgaaniline aine siseveekogudes ja Mangaan
Metabolism
Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.
Vaata Toiteained ja orgaaniline aine siseveekogudes ja Metabolism
Nukleiinhapped
Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerid on nukleotiidid.
Vaata Toiteained ja orgaaniline aine siseveekogudes ja Nukleiinhapped
Nukleotiidid
Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere- nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA.
Vaata Toiteained ja orgaaniline aine siseveekogudes ja Nukleotiidid
Orgaaniline aine
Orgaaniline aine ehk orgaaniline aines ehk orgaanika on aine, mis pärineb elusloodusest ja sisaldab orgaanilisi ühendeid.
Vaata Toiteained ja orgaaniline aine siseveekogudes ja Orgaaniline aine
Raskmetallid
Raskmetallideks nimetatakse metalliliste omadustega elemente, mille tihedus on suurem kui 5000 kg/m³.
Vaata Toiteained ja orgaaniline aine siseveekogudes ja Raskmetallid
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Vaata Toiteained ja orgaaniline aine siseveekogudes ja Raud
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Vaata Toiteained ja orgaaniline aine siseveekogudes ja Räni
Setitamine
Setitamine on ainete puhastamise meetod, kus vedelikus või gaasis sisalduvad lisandid sadestuvad raskusjõu mõjul.
Vaata Toiteained ja orgaaniline aine siseveekogudes ja Setitamine
Silikaadid
Silikaadid on ränihapete soolad.
Vaata Toiteained ja orgaaniline aine siseveekogudes ja Silikaadid
Sorptsioon
Sorptsioon (ka sorbeerumine, sorbeerimine) on gaasi, vedeliku või mõne nende komponendi neeldumine vedelikus või tahkes aines või kogunemine tahke aine pinnale.
Vaata Toiteained ja orgaaniline aine siseveekogudes ja Sorptsioon
Spektrofotomeetria
Ühe kiire spektrofotomeetri skeem. Olulisemad koostisosad on valgusallikas, monokromaator, reguleeritav ava, küvett selles oleva prooviga, fototakisti, kordisti ja registraatorseade väljundis. Keemias on spektrofotomeetria füüsikalis-keemiline ainete uurimise meetod, mis tegeleb ainete neeldumisspektritega ultraviolett-, nähtava valguse ja infrapunakiirguse piirkonnas.
Vaata Toiteained ja orgaaniline aine siseveekogudes ja Spektrofotomeetria
Taimestik
Taimestik ehk floora on mingile territooriumil elav taimeliikide kogum.
Vaata Toiteained ja orgaaniline aine siseveekogudes ja Taimestik
Taimetoiteained
Taimetoit(e)ained ehk toitesoolad (vene keelest otse tõlgituna ka biogeenid) on taimede (sh vetikate) kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid, mis sisaldavad taimele vajalikke toiteelemente.
Vaata Toiteained ja orgaaniline aine siseveekogudes ja Taimetoiteained
Tsentrifuugimine
kooreks ja lõssiks Tsentrifuugimine on üks meetoditest, mis võimaldab mittehomogeenseid süsteeme (vedelik-vedelik, vedelik-tahked osakesed) lahutada komponentideks nn tsentrifugaaljõu väljas.
Vaata Toiteained ja orgaaniline aine siseveekogudes ja Tsentrifuugimine