Ava Google MapsisSisukord
34 suhted: Bergen, Bindali vald, Brønnøy vald, Fridtjof Nansen, Gneiss, Haakon VII, Hiiukirn, Jääaeg, Karel Čapek, Kontinentaalblokaad, Kvarts, Liustik, Lofoodid, Maud (Norra kuninganna), Mägi, Moondekivim, Muutmälu, Nordlandi maakond, Norra, Oscar II, Päevakivi, Rootsi, Saaga, Skäär, Tai, Viikingid, Virmalised, Wilhelm II, 1838, 1848, 1873, 1889, 1907, 1979.
Bergen
Bergen on linn Norras, Vestlandi maakonna ja Bergeni valla keskus.
Vaata Torghatten ja Bergen
Bindali vald
Bindali vald on vald Norras Nordlandi maakonna edelaosas.
Vaata Torghatten ja Bindali vald
Brønnøy vald
Brønnøy vald on vald Norras Nordlandi maakonna edelaosas.
Vaata Torghatten ja Brønnøy vald
Fridtjof Nansen
Fridtjof Nansen (10. oktoober 1861 Store Frøen Christiania (Oslo) lähedal – 13. mai 1930 Lysaker Oslo lähedal) oli Norra teadlane, riigimees ning maadeavastaja.
Vaata Torghatten ja Fridtjof Nansen
Gneiss
Gneisile on omane vöödilisus ehk gneisiline tekstuur Silmisgneiss Gneiss on gneisilise tekstuuriga kõrge astme moondekivim.
Vaata Torghatten ja Gneiss
Haakon VII
Haakon VII Haakon VII (3. august 1872 Charlottenlundi loss – 21. september 1957 Oslo) oli esimene Norra kuningas pärast Norra ja Rootsi personaaluniooni lagunemist 1905.
Vaata Torghatten ja Haakon VII
Hiiukirn
Rovanieme hiiukirn Hiiukirn on kaljupinnasesse jääaegse liustikualuse või liustikupealse kose uuristatud lõõr.
Vaata Torghatten ja Hiiukirn
Jääaeg
Jääaeg on võrdlemisi lai mõiste, tähendades nüüdsest märksa jahedamat kliimat, millega kaasnes liustike ulatuslik pealetung.
Vaata Torghatten ja Jääaeg
Karel Čapek
Karel Čapek Karel Čapek (9. jaanuar 1890 Malé Svatoňovice – 25. detsember 1938 Praha) oli tšehhi kirjanik.
Vaata Torghatten ja Karel Čapek
Kontinentaalblokaad
Kontinentaalblokaad (21. november 1806 kuni 11. aprill 1814) oli 21. novembril 1806 Berliinis Napoleon I algatusel välja kuulutatud majandusblokaad Suurbritanniale, vastuseks 16.
Vaata Torghatten ja Kontinentaalblokaad
Kvarts
Liiv koosneb põhiliselt peentest kvartsiteradest Kvarts on silikaatne kivimit moodustav mineraal.
Vaata Torghatten ja Kvarts
Liustik
Gröönimaa jääkilbi äär Kangerlussuaqi lähedal Himachal Pradeshi osariigis, Kinnauri ringkonnas 2020. aastal Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ning liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast.
Vaata Torghatten ja Liustik
Lofoodid
Lofoodid ja Vesterålen Lofoodid on saarestik Põhja-Norras Nordlandi maakonnas.
Vaata Torghatten ja Lofoodid
Maud (Norra kuninganna)
thumb Maud Charlotte Mary Victoria (26. november 1869 London – 20. november 1938 London) oli Norra kuninganna, Haakon VII abikaasa.
Vaata Torghatten ja Maud (Norra kuninganna)
Mägi
Matterhorn, 4478 m (Itaalia ja Šveits) Elbrus, 5642 m (Venemaa) Mägi on künkast kõrgem positiivne pinnavorm.
Vaata Torghatten ja Mägi
Moondekivim
kõrge astme moondekivim granaat grossular). Sinine mineraal on kaltsiit (karbonaatsete kivimite peamine koostismineraal) Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim.
Vaata Torghatten ja Moondekivim
Muutmälu
Muutmälu ehk operatiivmälu ehk RAM (inglise keele sõnadest random-access memory, suvapöördusmälu, otsepöördusmälu) on pooljuhtmälu liik, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda.
Vaata Torghatten ja Muutmälu
Nordlandi maakond
Nordlandi maakond on 1.
Vaata Torghatten ja Nordlandi maakond
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas).
Vaata Torghatten ja Norra
Oscar II
Oscar II (ka Oskar II; 21. jaanuar 1829 – 8. detsember 1907) oli 18. septembrist 1872 kuni surmani Rootsi kuningas ja Norra kuningas kuni 7. juunini 1905, mil Stortingi otsuse järgi riik iseseisvaks kuulutati.
Vaata Torghatten ja Oscar II
Päevakivi
Pertiitse struktuuriga kaaliumpäevakivi mikrokliin. Pildil kujutatu tegelik laius on umbes 5 cm Päevakivi on silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm.
Vaata Torghatten ja Päevakivi
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Torghatten ja Rootsi
Saaga
Lõik Njálli saagast "Möðruvallabókis" (AM 132 folio 13r), u 1350 Saaga (sõna pärineb vanapõhja keelest) on muistend skandinaavlaste ja germaanlaste ajaloost, varastest viikingiretkedest, nende käigus toimunud lahinguist, väljarändest Islandile ning tülidest Islandi perekondade vahel.
Vaata Torghatten ja Saaga
Skäär
300px Skäär (ka kaljulaid) on kristalseist kivimitest koosnev kaljusaar.
Vaata Torghatten ja Skäär
Tai
Kuninglik paviljon Phraya Naktoni koopas, mis asub Khao Sam Roi Yoti rahvuspargis, Prachuap Khiri Khani provintsis Tai kuningliku mereväe endine õppelaev HTMS Maeklong Tai on riik Kagu-Aasias Indohiina poolsaarel.
Vaata Torghatten ja Tai
Viikingid
Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).
Vaata Torghatten ja Viikingid
Virmalised
Virmalised Kenai poolsaarel Alaskal Lõuna-Eestis on virmalised harv nähtus. Virmalised Väimelas 7. oktoobril 2015 Virmalised Enontekiös Soomes Virmalised ehk põhjavalgus ja ka lõunavalgus on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (nn päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega.
Vaata Torghatten ja Virmalised
Wilhelm II
Wilhelm II (saksa: Friedrich Wilhelm Viktor Albert von Preußen) (27. jaanuar 1859 Berliin – 4. juuni 1941 Doorn, Holland) oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas aastatel 1888–1918.
Vaata Torghatten ja Wilhelm II
1838
1838.
Vaata Torghatten ja 1838
1848
1848.
Vaata Torghatten ja 1848
1873
1873.
Vaata Torghatten ja 1873
1889
1889.
Vaata Torghatten ja 1889
1907
1907.
Vaata Torghatten ja 1907
1979
1979.
Vaata Torghatten ja 1979