Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Utria dessant

Index Utria dessant

Utria dessant oli Eesti Vabadussõja ajal 17.–19. jaanuaril 1919 toimunud suurim meredessantoperatsioon, kus Eesti poole väeosad, mis valdavalt koosnesid soome vabatahtlikest, maabusid laevadelt Utria rannas Nõukogude vägede tagalas.

Ava Google Mapsis

Sisukord

  1. 91 suhted: Alamkapten, Aleksander Tõnisson, Andja mõis, Aseri, Auvere raudteejaam, Eesti, Eesti kütiväed, Eesti Meredessantpataljon, Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum, Eskadron, Hannes Walter, Hävitaja, Hüdrograafialaev, Jaanilinn, Jäämurdja, Jõhvi, Johan Pitka, Kapten, Kingissepp, Kompanii, Kroonlinn, Kunda, Kunda laht, Kuulipilduja, Laagna, Laagna lahing, Laagna mõis, Laine (vahilaev), Leitnant, Lembit (suurtükipaat), Lennuk (miiniristleja), Lipnik, Lood (laev), Luurelennuk, Major, Martin Ekström, Mati Õun, Meremiin, Meriküla, Miinitraaler, Mummassaare, Narva, Narva jõgi, Narva lahing (1919), Narva-Jõesuu, Olgina mõis, Olion, Otto Jaanso, Püssi, Põhjakorpus, ... Laienda indeks (41 rohkem) »

  2. 1919. aasta Eestis
  3. Ida-Viru maakond

Alamkapten

Alamkapten oli Eesti Vabadussõja ajal 27.

Vaata Utria dessant ja Alamkapten

Aleksander Tõnisson

Aleksander Tõnisson VR I/1 (17. aprill 1875 Pööra küla, Härjanurme vald, Tartumaa – 30. juuni 1941, arvatavasti Tallinna lähistel) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1918), 1934–1939 Tartu linnapea ja 1939–1940 Tallinna ülemlinnapea.

Vaata Utria dessant ja Aleksander Tõnisson

Andja mõis

Andja mõis (1894) Andja mõis (saksa keeles Addinal) oli rüütlimõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal (vaadatud 18.05.2015).

Vaata Utria dessant ja Andja mõis

Aseri

Aseri on alevik Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas, endise Aseri valla keskus.

Vaata Utria dessant ja Aseri

Auvere raudteejaam

---- Auvere raudteejaam (2011) Auvere raudteejaam on raudteejaam Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linnas Auveres.

Vaata Utria dessant ja Auvere raudteejaam

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Vaata Utria dessant ja Eesti

Eesti kütiväed

Eesti kütiväed ehk Eesti Punased Kütid (vene keeles Красные эстонские стрелки, Эстонская Красная армия) olid Venemaa kodusõjas ja Eesti Vabadussõjas võidelnud eestlastest koosnenud Punaarmee väeosad.

Vaata Utria dessant ja Eesti kütiväed

Eesti Meredessantpataljon

Eesti Meredessantpataljon oli Eesti Rahvaväe Eesti Merejõudude väeosa Eesti Vabadussõjas.

Vaata Utria dessant ja Eesti Meredessantpataljon

Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum

Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri Muuseum on Eesti riiklik sõjandusmuuseum.

Vaata Utria dessant ja Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum

Eskadron

Eskadron (prantsuse sõnast escadron) on endisaegne ratsaväeüksus.

Vaata Utria dessant ja Eskadron

Hannes Walter

Horisondi ENE-teemalises vestlusringis aastal 1989. Hannes Walter (ka Valter; 3. detsember 1952 Tallinn – 26. november 2004) oli eesti sõjaajaloolane.

Vaata Utria dessant ja Hannes Walter

Hävitaja

USA mereväe Arleigh Burke-klassi hävitaja (2008) Hävitaja (lühend esmanimetusest torpeedopaatide hävitaja) on iseseisva opereerimisvõimega ja suure autonoomsusega kiirekäiguline lahinguotstarbeline avamere sõjalaev, mis on mõeldud võitluseks vastase pealveelaevadega, allveelaevadega ja lennuvahenditega.

Vaata Utria dessant ja Hävitaja

Hüdrograafialaev

Eesti Veeteede Ameti moodne mõõdistuslaev Jakob Prei Prantsuse poilaev tegevuses Hüdrograafialaev on veealade laevatatavuse korraldamiseks vajalike (ehk hüdrograafia-) tööde läbiviimiseks mõeldud laev või abilaev.

Vaata Utria dessant ja Hüdrograafialaev

Jaanilinn

Jaanilinn (vene keeles Ивангород Ivangorod; soome keeles Iivananlinna) on linn Venemaal Ingerimaal Narva jõe paremal kaldal, 159 km Peterburist läänes, Jaanilinna linnaasunduse keskus.

Vaata Utria dessant ja Jaanilinn

Jäämurdja

Tarmo'' 2012. aastal Vanasadamas Päästelaev Tasuja 1970. aastal jääd läbimas Suur Tõll 1928. aastal Jäämurdja (ka jäälõhkuja) on tugevdatud eridisainiga kere ja võimsa jõuseadmega suure manööverdusvõimega laev laevaliikluse tagamiseks jääkattega veekogudel.

Vaata Utria dessant ja Jäämurdja

Jõhvi

Jõhvi on linn Kirde-Eestis, Jõhvi valla ja Ida-Viru maakonna keskus.

Vaata Utria dessant ja Jõhvi

Johan Pitka

Johan Pitka VR I/1 (sündinud Juhhan Pitka; 19. veebruar 1872 Terasaugu metsavahimaja, Jalgsema küla, Võhmuta vald – 22. november 1944 Kõue vald, Harjumaa) oli Eesti ettevõtja, kaugsõidukapten ja kontradmiral (1919), üks Eesti riigi rajajaid, Eesti merejõudude looja ja juhataja Vabadussõjas.

Vaata Utria dessant ja Johan Pitka

Kapten

Eesti maaväe kapteni õlak Kapten on leitnandist kõrgem ja majorist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.

Vaata Utria dessant ja Kapten

Kingissepp

Kingissepa linnaasundus Kingissepa rajooni kaardil Kingissepp (vene keeles Кингисепп; eesti keeles ka Jaama, Jamburg) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Kingissepa rajooni keskus.

Vaata Utria dessant ja Kingissepp

Kompanii

paremal Kompanii on relvajõudude maismaavägede taktikalis-haldus-majanduslik allüksus, milles on tavaliselt 50...250 inimest.

Vaata Utria dessant ja Kompanii

Kroonlinn

Laevastiku katedraal ja igavene tuli Kroonlinnas, mai 2005 Kroonlinn on Peterburi haldusalasse kuuluv linn, mis asub Soome lahe idaosas Kotlini saarel.

Vaata Utria dessant ja Kroonlinn

Kunda

Kunda on linn Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas.

Vaata Utria dessant ja Kunda

Kunda laht

Kunda lahe liivarand Droonivideo Toolse linnusest Kunda lahe kaldal 2021. aasta sügisel Kunda laht on laht Eesti põhjarannikul, Soome lahe mereosa.

Vaata Utria dessant ja Kunda laht

Kuulipilduja

NSV Liidu raskekuulipilduja DŠK Iisraeli kuulipilduja Negev Kuulipilduja FN MAG Rootsis toodetud variant KSP 58 koos varuvintraua vutlari (ülal), hoolduskomplekti (vasakul), lindikasti ja laetud lindi (all) ning relvale kinnitatud lindi ja seda hoidva linditaskuga Kuulipilduja on parandatud stabiilsusega täisautomaatne padrunlaskemoonaga tulistav tulirelv kaliibriga alla 20 mm, mis on mõeldud otsetuletoetuseks.

Vaata Utria dessant ja Kuulipilduja

Laagna

Laagna on küla Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.

Vaata Utria dessant ja Laagna

Laagna lahing

Laagna lahing toimus 18. jaanuaril 1919 Eesti Vabadussõjas Utria dessandis maabunud Soome, Eesti väeosade ja Punaarmee vahel.

Vaata Utria dessant ja Laagna lahing

Laagna mõis

Laagna mõisa peahoone 20. sajandi alguses Laagna mõisa kõrvalhoonete varemed (märtsis 2008) Laagna mõis (saksa keeles Kuydenurm, Alt-Waiwara, Lagena) oli rüütlimõis Vaivara kihelkonnas Virumaal, nüüdisajal jääb mõis Ida-Viru maakonna Narva-Jõesuu linna Laagna küla maadele.

Vaata Utria dessant ja Laagna mõis

Laine (vahilaev)

Laine (ka Laene) oli Eesti mereväe (Eesti merejõudude) vahilaev aastatel 1918–1940 ja Eesti esimene sõjalaev.

Vaata Utria dessant ja Laine (vahilaev)

Leitnant

100px Leitnant on sõjaväeline auaste, mis Eesti kaitseväes on madalam kaptenist ja kõrgem nooremleitnandist.

Vaata Utria dessant ja Leitnant

Lembit (suurtükipaat)

Lembit oli Vene Keisririigis ehitatud ja hiljem Eesti merejõudude kasutuses olnud Giljak-klassi suurtükilaev (toonases kõnepruugis suurtükipaat).

Vaata Utria dessant ja Lembit (suurtükipaat)

Lennuk (miiniristleja)

Lennuk oli Venemaa keisririigis ehitatud Izjaslav-klassi hävitaja (miiniristleja) algse nimega Avtroil (vene keeles Эскадренный миноносец "Автроил"), mis teenis hiljem Nõukogude Venemaa mereväe Balti laevastikus, Eesti merejõududes ja Peruu mereväes.

Vaata Utria dessant ja Lennuk (miiniristleja)

Lipnik

Lipnik on Eesti kaitseväe madalaim ohvitseri (nooremohvitseri) auaste.

Vaata Utria dessant ja Lipnik

Lood (laev)

Lood Lennusadamas pärast üle andmist Eesti meremuuseumile. Lood on Eesti meremuuseumi uurimislaev, mis oli algselt ehitatud sisevete poilaevaks ja on olnud ka mereväe tuukrikaater.

Vaata Utria dessant ja Lood (laev)

Luurelennuk

SR-71 Blackbird Luurelennuk on sõjalennuk, mis on projekteeritud või kohandatud teostama õhuluuret.

Vaata Utria dessant ja Luurelennuk

Major

Majori õlak Major on kaptenist kõrgem ja kolonelleitnandist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.

Vaata Utria dessant ja Major

Martin Ekström

Martin Eugen Ekström (6. detsember 1887 Gålsbo, Avesta vald, Dalarna lään Rootsi – 28. detsember 1954 Helsingi Soome) oli Rootsi sõjaväelane, poliitik ja seikleja.

Vaata Utria dessant ja Martin Ekström

Mati Õun

Mati Õun raamatu "101 Eesti lahingut" esitlusel Rahva Raamatus 3. oktoobril 2012 Mati Õun (sündinud 17. juulil 1942 Tallinnas) on eesti sõjaajaloo raamatute autor ja sporditegelane.

Vaata Utria dessant ja Mati Õun

Meremiin

Poola kontaktmiin Meremiin on laevatatavasse veekogusse (merre, samuti siseveekogusse) paigutatav lõhkeseadeldis, mis on mõeldud seal liikuvate laevade hävitamiseks.

Vaata Utria dessant ja Meremiin

Meriküla

Meriküla (ka Mereküla) on küla Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.

Vaata Utria dessant ja Meriküla

Miinitraaler

Endine Frauenlob-klassi miinitraaler eksponaadina Lennusadamas Miinitraali makett Miinitraaler (ka traaler) on veeteede, sadamate ja muu akvatooriumi meremiinidest puhastamiseks ja leitud meremiinide hävitamiseks valmistatud sõjalaev.

Vaata Utria dessant ja Miinitraaler

Mummassaare

Vaade Mummassaarelt Mummassaare ehk Mummussaare (harvemini Mummos(s)aare) on paikkond Udria ja Pimestiku küla piiril mere ääres.

Vaata Utria dessant ja Mummassaare

Narva

Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.

Vaata Utria dessant ja Narva

Narva jõgi

Narva jõgi on jõgi Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel.

Vaata Utria dessant ja Narva jõgi

Narva lahing (1919)

Narva lahing oli lahing 18.–19.

Vaata Utria dessant ja Narva lahing (1919)

Narva-Jõesuu

Narva-Jõesuu (saksa keeles varem Hungerburg, Narwa-Mündung; vene keeles varem Гунгербург, Усть-Нарoва) on linnasisene linn Ida-Viru maakonnas omavalitsuslikus Narva-Jõesuu linnas.

Vaata Utria dessant ja Narva-Jõesuu

Olgina mõis

Olgina mõis (ka Olgino mõis; saksa keeles Olgina) oli Hermamäe mõisa kõrvalmõis Vaivara kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 27.01.2016).

Vaata Utria dessant ja Olgina mõis

Olion

Olion on endine kirjastus Eestis.

Vaata Utria dessant ja Olion

Otto Jaanso

Otto Jaanso VR II/3 (kuni 1935 Otto Janson, ka Otto Jaanson; 30. aprill 1896 Vana-Tänassilma vald, Viljandimaa – 4. mai 1937 Märjamaa vald) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).

Vaata Utria dessant ja Otto Jaanso

Püssi

Elroni reisirong Püssi peatuses Püssi on linn Kirde-Eestis Ida-Viru maakonna loodeosas Lüganuse vallas.

Vaata Utria dessant ja Püssi

Põhjakorpus

Põhjaarmee üksik Põhjakorpus Vene valgekaartlaste väekoondis Vene kodusõjas.

Vaata Utria dessant ja Põhjakorpus

Peeterristi

Peeterristi on küla Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.

Vaata Utria dessant ja Peeterristi

Pimestiku

Pimestiku on küla Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.

Vaata Utria dessant ja Pimestiku

Pukser

Sadamapukser ''Saturn'' ja merepukser ''Mars'' (esiplaanil) Tallinna Vanasadamas 2013 '''Tüüpilise pukseri üldehitus.''' 1 - mastitopp ja topituli, 2 - mast (signaalmast), 3 - lipp raas, 4 - vileseade, 5 - antenn, 6 - pardatuli, 7 - korsten, 8 - sild, 9 - silla aken, 10 - reeling, 11 - trepp, 12 - päästerõngas, 13 pollar (piiteng), 14 - (ankru-)kepsel, 15 - puksiirkonks, 16 - puksiirots või -vaier, 17 - tekk, 18 - tekiluuk, 19 - puksiirklüüs, 20 - ahter, 21 - vender (autorehvist), 22 - vöör, 23 - roolileht, 24 - sõukruvi ümbris, 25 - sõukruvi, 26 - sõuvõll, 27 - parras Pukser ehk vedurlaev (varem ka puksiir) (hollandi keeles boegseren) on abilaev, mis on mõeldud teiste laevade või muude ujuvvahendite välise veojõu abil liigutamiseks - kaasa vedamiseks ehk pukseerimiseks.

Vaata Utria dessant ja Pukser

Punaarmee

Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.

Vaata Utria dessant ja Punaarmee

Purtse

Purtse on küla Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas.

Vaata Utria dessant ja Purtse

Purtse jõgi

Purtse jõgi on jõgi Põhja-Eestis.

Vaata Utria dessant ja Purtse jõgi

Ratsavägi

Austria-Ungari ratsaväelasi 1898. a.-l Tartu (märts 1918) Ratsavägi on väeliik, mille isikkoosseis liigub ja võitleb ratsa.

Vaata Utria dessant ja Ratsavägi

Rügement

Rügement on sõjaväeline üksus, mis koosneb tavaliselt 2–5 pataljonist ning eriotstarbelistest kompaniidest ja rühmadest.

Vaata Utria dessant ja Rügement

Riigiküla

Riigiküla on paikkond Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linnas Kudruküla ja Tõrvajõe küla territooriumil.

Vaata Utria dessant ja Riigiküla

Rittmeister

"Rittmeister". Autor Juliusz Kossak, 1886 Rittmeister (saksa keeles 'ratsaväeülem') oli eskadroniülema auaste mõne riigi ratsaväes (eelkõige Kesk-Euroopas ja Skandinaavias).

Vaata Utria dessant ja Rittmeister

Sõdur (ajakiri)

Sõdur on Eesti sõjandusajakiri, mida annab välja Eesti Kaitseväe küberväejuhatuse strateegilise kommunikatsiooni keskus.

Vaata Utria dessant ja Sõdur (ajakiri)

Sillapea

Sillapea on sõjanduses silla kaitseks ühel või mõlemal pool veekogu kaldal asuv kaitsepositsioon.

Vaata Utria dessant ja Sillapea

Soomlased

Soomlased rahvariietes Soomlased (endanimetus suomalaiset) on läänemeresoome rahvas, Soome suurim põlisrahvus.

Vaata Utria dessant ja Soomlased

Soomusrong

Vabadussõjas kasutatud Soomusrong nr 2 Valgas (veebruar 1919) Eesti Laiarööpmeline soomusrong nr 6 sügisel 1919 Eesti Soomusrong nr 1 Tapa vallutamisel 9. jaanuaril 1919 Soomusrong on kuuli- ja killukindlalt soomustatud vagunite ja veduritega sõjaväe otstarbeks ehitatud kaitseotstarbeline raudteerööbastel liikuv relvaliik, mida kasutati laialdaselt alates 19.

Vaata Utria dessant ja Soomusrong

Staabikapten

Staabikapten on mitmes riigis kasutusel olnud sõjaväeline auaste.

Vaata Utria dessant ja Staabikapten

Suurtükilaev

Suurtükipaat ''Panther'' Suurtükilaev ehk vanemas keelepruugis suurtükipaat (ka kahuripaat) on rannikumerelt või siseveekogult peamiselt maavägedele tuletoetuse andmiseks mõeldud ja selleks peamiselt suurtükkidega relvastatud ning tavaliselt keskmine või väiksem sõjalaev.

Vaata Utria dessant ja Suurtükilaev

Suurtükipatarei

Suurtükipatarei on suurtükiväe allüksus, mis vastab teiste väe- või relvaliikide kompaniile.

Vaata Utria dessant ja Suurtükipatarei

Suurtükk

Saksa suurtükimeeskond läänerindel 1914 USA välisuurtükimeeskond Iraagis 2004 Moodne Saksa liikursuurtükk PzH 2000 Suurtükk on mürskudega tulistav vint- või sileraudne tulirelv kaliibriga vähemalt 20 mm.

Vaata Utria dessant ja Suurtükk

Tallinna–Narva maantee

Tallinna–Narva maantee (põhimaantee nr 1) on üks Eesti põhimaanteid.

Vaata Utria dessant ja Tallinna–Narva maantee

Tallinna–Narva raudtee

Tallinna–Narva raudtee on laiarööpmeline raudtee Põhja-Eestis (rööpmelaiusega 1520 mm) kogupikkusega 211 km.

Vaata Utria dessant ja Tallinna–Narva raudtee

Tulelaev

Tulelaev (ka: ujuvmajakas) on valgus- ja helisignalisatsiooniseadmega ankurdatud laev, mis tähistab veekogus ohtlikku kohta (nt madalat) või näitab laevatee käänukohta.

Vaata Utria dessant ja Tulelaev

Udria

Udria küla asub Narva-Jõesuu linnas Ida-Viru maakonnas.

Vaata Utria dessant ja Udria

Udria oja

Udria oja (ka Utria oja) on oja Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.

Vaata Utria dessant ja Udria oja

Utria dessandi mälestussammas

Utria dessandi mälestussammas on Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Udria külas asuv mälestusmärk, mis püstitati 1919.

Vaata Utria dessant ja Utria dessandi mälestussammas

Utria dessandi mälestustahvel

Utria dessandi mälestustahvel maabumiskohas (2023) Selline nägi välja dessandi esimese osa maabumiskoht Utria rannas 1919. aastalUtria dessandi mälestustahvel on mälestusmärk 17. jaanuaril 1919 Eesti Vabadussõjas toimunud Utria dessandi auks.

Vaata Utria dessant ja Utria dessandi mälestustahvel

Utria Dessant

Utria Dessant on Ida-Viru maakonnas iga aasta jaanuaris toimuv sõjalis-sportlik võistlus, mida peetakse Vabadussõja lahingu Utria dessandi mälestamiseks.

Vaata Utria dessant ja Utria Dessant

Vabadussõda

Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.

Vaata Utria dessant ja Vabadussõda

Vaindlo (laev 1915)

Vaindlo oli Venemaa keisririigi mereväele ehitatud ja Eesti merejõududes kasutusel olnud Teplohod-klassi väike miinitraaler (kaater-miinitraaler).

Vaata Utria dessant ja Vaindlo (laev 1915)

Vaivara

Vaivara on küla Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.

Vaata Utria dessant ja Vaivara

Valvelaev

Uus-Meremaa Protector klassi valvelaev Soome piirivalve Kiisla klassi valvelaev Eesti Piirivalve piirivalvelaev PVL-107 Kõu õppusel Valvelaev (ka vahilaev, patrull-laev, patrulllaev, piirivalvelaev) on peamiselt avamerel valve-, vaatlus- ja kontrolliülesannete täitmiseks mõeldud kergelt relvastatud sõjalaev või tsiviilstruktuuri patrull-laev.

Vaata Utria dessant ja Valvelaev

Vene NFSV

Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ehk Vene NFSV ehk VNFSV (lühendnimekuju Vene Föderatsioon), vene keeles Российская Советская Федеративная Социалистическая Республика, РСФСР oli Nõukogude Liidu 1.

Vaata Utria dessant ja Vene NFSV

1. Diviis

1.

Vaata Utria dessant ja 1. Diviis

12. jaanuar

12.

Vaata Utria dessant ja 12. jaanuar

13. jaanuar

13.

Vaata Utria dessant ja 13. jaanuar

14. jaanuar

14.

Vaata Utria dessant ja 14. jaanuar

16. jaanuar

16.

Vaata Utria dessant ja 16. jaanuar

17. jaanuar

17.

Vaata Utria dessant ja 17. jaanuar

18. jaanuar

18.

Vaata Utria dessant ja 18. jaanuar

19. jaanuar

19.

Vaata Utria dessant ja 19. jaanuar

1919

1919.

Vaata Utria dessant ja 1919

1939

1939.

Vaata Utria dessant ja 1939

Vaata ka

1919. aasta Eestis

Ida-Viru maakond

Tuntud ka kui Udria dessant.

, Peeterristi, Pimestiku, Pukser, Punaarmee, Purtse, Purtse jõgi, Ratsavägi, Rügement, Riigiküla, Rittmeister, Sõdur (ajakiri), Sillapea, Soomlased, Soomusrong, Staabikapten, Suurtükilaev, Suurtükipatarei, Suurtükk, Tallinna–Narva maantee, Tallinna–Narva raudtee, Tulelaev, Udria, Udria oja, Utria dessandi mälestussammas, Utria dessandi mälestustahvel, Utria Dessant, Vabadussõda, Vaindlo (laev 1915), Vaivara, Valvelaev, Vene NFSV, 1. Diviis, 12. jaanuar, 13. jaanuar, 14. jaanuar, 16. jaanuar, 17. jaanuar, 18. jaanuar, 19. jaanuar, 1919, 1939.