Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Uummarmiutun

Index Uummarmiutun

Uummarmiuti murre või Kanada injupiaki murre (enda nimi Uummarmiutun) on Kanadas (Loodealadel) räägitav Injupiaki keele murre.

Sisukord

  1. 33 suhted: A, Ñ, Diskor, Eesti keel, Eskimo-aleuudi keeled, F, G, H, Hunt, I, Injupiaki keel, Inuiti keeled, K, Kanada, L, Laisaba-änn, Loodealad, Lumehani, M, Mõõkvaal, Muskusveis, N, NG, P, Põhjapõder, Polaarrebane, Q, R, T, U, V, Väikeluik, Y.

A

A (a) on eesti tähestiku ja ladina tähestiku ning paljude teiste ladina kirja kasutavate keelte tähestike esimene täht.

Vaata Uummarmiutun ja A

Ñ

"Ñ" hispaania klaviatuuril Ñ (ñ) on ladina kirja täht, mis on saadud n-tähest diakriitilise märgi tilde abil.

Vaata Uummarmiutun ja Ñ

Diskor

Diskor (inglise keeles DJ (disc jockey)) on inimene, kes miksib ja töötleb salvestatud muusikat ja esitab seda kuulajatele.

Vaata Uummarmiutun ja Diskor

Eesti keel

Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.

Vaata Uummarmiutun ja Eesti keel

Eskimo-aleuudi keeled

Eskimo-aleuudi keelte levila enne kontakti eurooplastega Eskimo-aleuudi keeled on vähemalt 10 keelest koosnev keelkond, kuhu arvatakse aleuudi ja eskimo keeled.

Vaata Uummarmiutun ja Eskimo-aleuudi keeled

F

F (f) on ladina tähestiku täht.

Vaata Uummarmiutun ja F

G

pisi G (g) on ladina tähestiku 7.

Vaata Uummarmiutun ja G

H

thumb H (h) on eesti tähestiku ja ladina tähestiku ning paljude teiste ladina kirja kasutavate keelte tähestike täht.

Vaata Uummarmiutun ja H

Hunt

Hallhunt ehk hunt ehk susi (Canis lupus) on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik.

Vaata Uummarmiutun ja Hunt

I

I (väiketähena i) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.

Vaata Uummarmiutun ja I

Injupiaki keel

Inglise (''Welcome to Barrow'') ja injupiaki (''Paġlagivsigiñ Utqiaġvigmun'') Injupiaki või injupiki keel (injupiaki Iñupiatun) on Põhja- ja Loode-Alaskal räägitav eskimo-aleuudi keelkonda kuuluv inuiti keel.

Vaata Uummarmiutun ja Injupiaki keel

Inuiti keeled

Inuiti keeled ehk idaeskimo keeled on eskimo-aleuudi keelkonna eskimo haru keelerühm, kuhu kuulub grööni keel, inuktituti keel ja injupiaki keel.

Vaata Uummarmiutun ja Inuiti keeled

K

K (väiketähena k) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.

Vaata Uummarmiutun ja K

Kanada

Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.

Vaata Uummarmiutun ja Kanada

L

L (väiketähena l) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.

Vaata Uummarmiutun ja L

Laisaba-änn

Laisaba-änn Laisaba-änn (Stercorarius pomarinus) on änlaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Vaata Uummarmiutun ja Laisaba-änn

Loodealad

Loodealad on 1.

Vaata Uummarmiutun ja Loodealad

Lumehani

Tavaline valge lumehani Lumehane sinakashall vorm Lumehani (Chen caerulescens; Anser caerulescens) on partlaste sugukonda hane perekonda kuuluv linnuliik.

Vaata Uummarmiutun ja Lumehani

M

M (m) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht, ladina tähestiku 13.

Vaata Uummarmiutun ja M

Mõõkvaal

Mõõkvaal (Orcinus orca), keda varem kutsuti ka mõõkdelfiiniksAndrei Miljutin.

Vaata Uummarmiutun ja Mõõkvaal

Muskusveis

Muskusveis (Ovibos moschatus) on Arktikas elav kitslaste alamsugukonda kuuluv veislane.

Vaata Uummarmiutun ja Muskusveis

N

N (väiketähena n) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.

Vaata Uummarmiutun ja N

NG

NG võib olla.

Vaata Uummarmiutun ja NG

P

pisi P (p) on ladina kirja täht.

Vaata Uummarmiutun ja P

Põhjapõder

Põhjapõder (Rangifer tarandus) on hirvlaste sugukonda põhjapõdra perekonda kuuluv sõraline.

Vaata Uummarmiutun ja Põhjapõder

Polaarrebane

Polaarrebane ehk jäärebane (Vulpes lagopus) on koerlaste sugukonda kuuluv väike kiskja.

Vaata Uummarmiutun ja Polaarrebane

Q

Q (q) on ladina tähestiku 17.

Vaata Uummarmiutun ja Q

R

R (r) on ladina tähestiku täht.

Vaata Uummarmiutun ja R

T

T (t) on ladina kirja täht, eesti tähestiku 21.

Vaata Uummarmiutun ja T

U

U (väiketähena u) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.

Vaata Uummarmiutun ja U

V

V (väiketähena v) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.

Vaata Uummarmiutun ja V

Väikeluik

Väikeluik (Cygnus columbianus) on partlaste sugukonda kuuluv veelind.

Vaata Uummarmiutun ja Väikeluik

Y

Y ehk üpsilon ehk igrek (matemaatikas ka üü) on eesti tähestiku 32.

Vaata Uummarmiutun ja Y

Tuntud ka kui Kanada injupiaki keel.