Kiiremini kui brauser!
25 suhted: Astigmatism, Kaugelenägevus, Kepikesed, Klaaskeha, Kollatähn, Kolvikesed, Lääts, Lühinägevus, Lihas, Nägemisnärv, Optika, Ovaal, Pärilikkus, Püstsirge, Peaaju, Prillid, Samakõrgusjoon, Sarvkest, Silm, Silmaava, Silmalääts, Trauma, Ultraviolettkiirgus, Võrkkest, Vikerkest.
Astigmatism
Astigmatism on silma sarvkesta või läätse kuju muutus, mille tõttu valgus murdub silma läbides normaalsest erinevalt ning pilt on moonutatud.
Uus!!: Vaegnägemine ja Astigmatism · Näe rohkem »
Kaugelenägevus
pisi Hüpermetroopiat ehk kaugnägelikkust põhjustab liiga lühike optiline telg või silma optilise süsteemi nõrkus.
Uus!!: Vaegnägemine ja Kaugelenägevus · Näe rohkem »
Kepikesed
Kepikesed ehk kepprakud on inimese silma võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud, mis toimivad nõrga valgustatuse korral, reageerides valgusele sõltumata selle lainepikkusest, st nad ei erista hästi värve.
Uus!!: Vaegnägemine ja Kepikesed · Näe rohkem »
Klaaskeha
Klaaskeha (nr 12) Klaaskeha (ladina keeles corpus vitreum) on osade loomade (sh inimeste) silmamuna osa.
Uus!!: Vaegnägemine ja Klaaskeha · Näe rohkem »
Kollatähn
Kollatähn, ka kollastähn, (ladina keeles macula lutea) on ovaalne kollane täpp selgroogsete (sealhulgas inimese) silma võrkkesta keskkoha lähedal.
Uus!!: Vaegnägemine ja Kollatähn · Näe rohkem »
Kolvikesed
Kolvikese joonis Kolvikesed ehk koonusrakud on inimese ja mitmete teiste loomade (sealhulgas imetajate) silma võrkkestas paiknevad valgustundlikud rakud (retseptor-rakud), mis on seotud värvuste nägemisega.
Uus!!: Vaegnägemine ja Kolvikesed · Näe rohkem »
Lääts
Läätsede tüüpe: kaksikkumer, tasakumer, positiivne menisk, negatiivne menisk, tasanõgus, kaksiknõgus Lääts on läbipaistvast ainest keha, mida piiravad kaks kõverat, harilikult sfäärilist pinda.
Uus!!: Vaegnägemine ja Lääts · Näe rohkem »
Lühinägevus
Lühinägevus ehk müoopia on nägemissüsteemi omapära, mille puhul kaugelasuvaid objekte on raskem selgena näha kui lähedalasuvaid objekte.
Uus!!: Vaegnägemine ja Lühinägevus · Näe rohkem »
Lihas
Lihas (argikeeles muskel) on enamiku loomade kokkutõmbumisvõimeliste lihaskiudude kogum (elund), mis koordineeritult talitledes võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi.
Uus!!: Vaegnägemine ja Lihas · Näe rohkem »
Nägemisnärv
Nägemisnärv ehk II peaajunärv ehk teine kraniaalnärv (ladina keeles nervus opticus) on paljude loomade silma võrkkestast algav sensoorne närv, mis ulatub silmamuna tagaseinast nägemisristmikuni (chiasma opticum).
Uus!!: Vaegnägemine ja Nägemisnärv · Näe rohkem »
Optika
Optika ehk valgusõpetus on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi, sealjuures ka aine ja valguse vastastikmõju.
Uus!!: Vaegnägemine ja Optika · Näe rohkem »
Ovaal
Ovaal Muna projektsiooni on sageli toodud ovaali näiteks looduses Ovaal on kinnine tasapinnaline kõverjoon, mis meenutab muna projektsiooni.
Uus!!: Vaegnägemine ja Ovaal · Näe rohkem »
Pärilikkus
Pärilikkus on organismide omaduste edasikandumine (pärandumine) mittesugulisel või sugulisel paljunemisel.
Uus!!: Vaegnägemine ja Pärilikkus · Näe rohkem »
Püstsirge
Püstsirge ehk vertikaal on sirge, mis joonisel kulgeb "alt üles".
Uus!!: Vaegnägemine ja Püstsirge · Näe rohkem »
Peaaju
Inimese peaaju magnetresonantstomograafiline pilt. Selles animatsioonis on näidatud järjestikused pildid ülalt alla Peaaju on paljudel loomadel leiduv närvisüsteemi keskne elund.
Uus!!: Vaegnägemine ja Peaaju · Näe rohkem »
Prillid
Moodsad poolraamidega prillid Prillid on klaasist või plastikust läätsedest ja prilliraamidest koosnev optiline seadeldis, mida hoitakse silmade ees, et korrigeerida nägemist, võimaldada näha lisainformatsiooni või kaitsta silmi.
Uus!!: Vaegnägemine ja Prillid · Näe rohkem »
Samakõrgusjoon
Samakõrgusjooned topograafilisel kaardil Samakõrgusjoon ehk isohüps ehk horisontaal on joon topograafilisel kaardil, mis ühendab sama absoluutse kõrgusega punkte.
Uus!!: Vaegnägemine ja Samakõrgusjoon · Näe rohkem »
Sarvkest
Sarvkest (ladina keeles cornea) on inimestel ja paljudel maismaa- ja veeloomadel silmamuna fibrooskesta osa.
Uus!!: Vaegnägemine ja Sarvkest · Näe rohkem »
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Uus!!: Vaegnägemine ja Silm · Näe rohkem »
Silmaava
Silmaava ehk pupill (ladina keeles pupilla) on osade loomade (sh inimeste) silmamuna vikerkesta keskel asuv ava.
Uus!!: Vaegnägemine ja Silmaava · Näe rohkem »
Silmalääts
Silmalääts (ladina keeles lens chrystallina) on paljude loomade silmamunas paiknev kude.
Uus!!: Vaegnägemine ja Silmalääts · Näe rohkem »
Trauma
Trauma (vanakreeka sõnast τραῦμα (trauma) 'vigastus, haav') on meditsiinis enamasti välisteguri mõjul tekkinud tervisekahjustus, tavaliselt füsioloogiline kehavigastus.
Uus!!: Vaegnägemine ja Trauma · Näe rohkem »
Ultraviolettkiirgus
Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.
Uus!!: Vaegnägemine ja Ultraviolettkiirgus · Näe rohkem »
Võrkkest
Hispaania neurobioloogi Santiago Ramón y Cajali joonis "Imetajate võrkkesta struktuur", 1900 Võrkkest ehk reetina (ladina keeles retina) on inimeste ja osade loomade silmamuna seinakihi kõige seesmine kiht.
Uus!!: Vaegnägemine ja Võrkkest · Näe rohkem »
Vikerkest
Vikerkest ehk iiris (ladina keeles iris) on osade loomade (sh inimeste) silmamuna eesosas olev soonkesta õhuke ringikujuline moodustis.
Uus!!: Vaegnägemine ja Vikerkest · Näe rohkem »
