Sisukord
65 suhted: Alūksne raudteejaam, Alsviķi raudteejaam, Škoda Holding, Žuldiņi raudteejaam, Birze raudteepeatus, Deutsche Bank, Dunduri raudteepeatus, Eesti, Eesti Muuseumraudtee, Gulbene, Gulbene raudteejaam, Gulbene–Alūksne kitsarööpmeline raudtee, Hargla raudteepeatus, Hopa, Hopa raudteejaam, Interreg, Kaagjärve raudteejaam, Kalniena raudteejaam, Kc4, Kitsarööpmeline raudtee, Koikküla, Koikküla raudteejaam, Kolõma, Kolmas riik, Laanemetsa raudteejaam, Laicene raudteepeatus, Läti, Lepa raudteepeatus, Liivimaa kubermang, Nõudepeatus, Nõukogude Liit, Omniva, Paparde raudteepeatus, Pūriņi raudteepeatus, Pļaviņas, Plzeň, Punaarmee, Riia, Riia Vagunitehas, Riigipiir, Saksa keel, Saksa keisririik, Saru, Sõiduplaan, Stāmeriene raudteepeatus, Taheva raudteejaam, Tallinn, Tartu, Tööstus- ja tehnikamälestis, Teine maailmasõda, ... Laienda indeks (15 rohkem) »
Alūksne raudteejaam
Alūksne raudteejaam on raudteejaam Alūksne–Gulbene raudteel Alūksne piirkonnas Alūksnes aadressil Jāņkalna iela 52.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Alūksne raudteejaam
Alsviķi raudteejaam
Alsviķi raudteejaam oli raudteejaam Valga–Mõniste–Ape–Aluksne–Gulbene raudteel Alūksne piirkonnas Alsviķi vallas Alsviķi küla lähistel.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Alsviķi raudteejaam
Škoda Holding
Škoda Holding a. s. on Tšehhi masinaehituskontsern, mis paikneb peamiselt Plzeňis.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Škoda Holding
Žuldiņi raudteejaam
Žuldiņi raudteejaam oli raudteejaam Valga–Mõniste–Ape–Aluksne–Gulbene raudteel Valka piirkonnas Valka valla aladel.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Žuldiņi raudteejaam
Birze raudteepeatus
Birze raudteepeatus on raudteepeatus Alūksne–Gulbene raudteel Gulbene piirkonna Beļava vallas.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Birze raudteepeatus
Deutsche Bank
Deutsche Bank on Saksamaa suurim pank.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Deutsche Bank
Dunduri raudteepeatus
left Dunduri raudteepeatus on raudteepeatus Alūksne–Gulbene raudteel Gulbene piirkonna Stāmeriena vallas.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Dunduri raudteepeatus
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Eesti
Eesti Muuseumraudtee
Muuseumraudtee depoo Eesti Muuseumraudtee Lavassaares, 26.08.2023. Aeropilt 2006. aastal avatud ekspositsiooniosa Pärnus Eesti Muuseumraudtee (ka: Lavassaare raudteemuuseum, Kitsarööpmelise raudtee muuseum) on Lavassaares MTÜ-na tegutsev muuseum, mis tutvustab Eesti kitsarööpmelise raudtee ajalugu.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Eesti Muuseumraudtee
Gulbene
Gulbene (eesti keeles ka Kulna, võro keeles Kuľbina, saksa keeles Schwanenburg) on linn Lätis Vidzemes, Gulbene piirkonna keskus.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Gulbene
Gulbene raudteejaam
Gulbene raudteejaam asub Lätis Gulbene linnas aadressil Dzelzceļa tänav 8.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Gulbene raudteejaam
Gulbene–Alūksne kitsarööpmeline raudtee
Auruvedur Gulbene–Alūksne kitsarööpmeline raudtee on tegutsev 33 kilomeetri pikkune kitsarööpmeline raudteeliin Lätis Alūksne ja Gulbene vahel. Liini haldab SIA "Gulbenes-Alūksnes bānītis", mis omakorda kuulub Läti raudteele.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Gulbene–Alūksne kitsarööpmeline raudtee
Hargla raudteepeatus
Hargla raudteepeatus oli raudteepeatus Valga–Mõniste–Ape–Aluksne–Gulbene raudteel Valga maakonnas Valga valla aladel Hargla külas.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Hargla raudteepeatus
Hopa
Hopa keskus Hõberemmelgas Vaidava jõe kaldal Hopa ehk Opa (läti keeles Ape, saksa keeles Hoppenhof) on linn Lätis Smiltene piirkonnas, Hopa valla keskus.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Hopa
Hopa raudteejaam
Hopa raudteejaam (läti Ape raudteejaam) oli raudteejaam Valga–Mõniste–Ape–Aluksne–Gulbene raudteel Smiltene piirkonnas Hopas.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Hopa raudteejaam
Interreg
Interreg (ka INTERREG) on riikide ühenduse algatus, mille eesmärk on stimuleerida piirkondadevahelist koostööd Euroopa Liidus.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Interreg
Kaagjärve raudteejaam
Kaagjärve jaamahoone Kaagjärve raudteejaam oli raudteejaam Valga–Mõniste–Ape–Aluksne–Gulbene raudteel Valga maakonnas Valga valla aladel Pugritsa külas.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Kaagjärve raudteejaam
Kalniena raudteejaam
Kalniena raudteejaam on raudteejaam Alūksne–Gulbene raudteel Gulbene piirkonna Stāmeriena vallas Kalniena küla lähistel piiril.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Kalniena raudteejaam
Kc4
Kc4-100 Tallinna Transpordikooli õuel. Kc4 (Кч4) oli aastail 1949–1951 Škoda tehases Tšehhoslovakkias toodetud kitsarööpmelise raudtee auruvedur teljevalemiga 0-4-0.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Kc4
Kitsarööpmeline raudtee
Kitsarööpmeline raudtee on rongiliikluseks ehitatud kitsarööpmelise rööbasteega raudtee, mille rööbaste vahekaugus (rööpmelaius) on alla 1435 mm.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Kitsarööpmeline raudtee
Koikküla
Koikküla ehk Koikkülä on küla Valga maakonnas Valga vallas.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Koikküla
Koikküla raudteejaam
Vana Koikküla jaamahoone Koikküla raudteejaam (algselt saksa keeles Adsel-Koiküll) oli raudteejaam Valga–Mõniste–Ape–Aluksne–Gulbene raudteel Valga maakonnas Valga valla aladel Koikküla külas.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Koikküla raudteejaam
Kolõma
Kolõma asend Venemaal Kolõma (vene keeles Колыма) on piirkond Venemaa Kaug-Idas Ida-Siberi mere ja Ohhoota mere vahel praeguse Tšuktšimaa, Magadani oblasti ja Jakuutia territooriumil.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Kolõma
Kolmas riik
Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1943. aastal Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik (ka Kolmas Riik või Kolmas Reich; saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Kolmas riik
Laanemetsa raudteejaam
Laanemetsa jaamahoone Laanemetsa raudteejaam (algselt saksa keeles Lannemetz) oli raudteejaam Valga–Mõniste–Ape–Aluksne–Gulbene raudteel Valga maakonnas Valga valla aladel Laanemetsa külas.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Laanemetsa raudteejaam
Laicene raudteepeatus
Laicene raudteepeatus oli raudteepeatus Valga–Mõniste–Ape–Aluksne–Gulbene raudteel Smiltene piirkonna Hopa vallas.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Laicene raudteepeatus
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Läti
Lepa raudteepeatus
Lepa raudteepeatus oli raudteepeatus Valga–Mõniste–Ape–Aluksne–Gulbene raudteel Valga maakonnas Valga valla aladel Lepa külas.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Lepa raudteepeatus
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Liivimaa kubermang
Nõudepeatus
Nõudepeatus Poolas Varssavis (2006) Nõudepeatus on ühistranspordile mõeldud peatus, kus sõiduk peatub ainult siis, kui sinna on müüdud pilet või kui peatuses on ootajaid.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Nõudepeatus
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Nõukogude Liit
Omniva
Omniva pakiautomaat Pärnu maakonnas, Koonga külas Eesti Posti kirjakast Pärnu Rannahotelli ees Aktsiaselts Eesti Post on Eesti suurim postiteenuste ettevõte ja ühtlasi rahvusvaheline logistikaettevõte.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Omniva
Paparde raudteepeatus
Paparde raudteepeatus on raudteepeatus Alūksne–Gulbene raudteel Alūksne piirkonna Anna ja Jaunanna valla piiril.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Paparde raudteepeatus
Pūriņi raudteepeatus
Pūriņi raudteepeatus on raudteepeatus Alūksne–Gulbene raudteel Gulbene piirkonna Beļava vallas Pūriņi ja Jaunpūriņi talude lähistel.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Pūriņi raudteepeatus
Pļaviņas
Pļaviņas (saksa Stockmannshof) on linn Lätis Aizkraukle piirkonnas.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Pļaviņas
Plzeň
Plzeň (saksa Pilsen) on linn Tšehhis, Plzeňi maakonna keskus.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Plzeň
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Punaarmee
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Riia
Riia Vagunitehas
Elektrirong seeriast ER1 (''ЭР1'') Elektrirong seeriast ER2 (''ЭР2'') Volokolamski jaamas Riia Vagunitehas (Rīgas Vagonbūves Rūpnīca, lühend RVR) on Läti masinaehitustehas.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Riia Vagunitehas
Riigipiir
Hollandi ja Belgia riigipiir kohvikus Baarle-Nassaus Luhamaa piiripunkt Eesti ja Venemaa vahel Riigipiir on joon (piir), mis märgib riigi territooriumi ja veeala.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Riigipiir
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Saksa keel
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Saksa keisririik
Saru
Saru on küla Võrumaal Rõuge vallas Võru–Mõniste–Valga maantee ääres.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Saru
Sõiduplaan
Rongide sõiduplaan Jaapanis Sõiduplaan on mingi liinisõiduki liikumiseks ette nähtud graafik.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Sõiduplaan
Stāmeriene raudteepeatus
left Stāmeriene raudteepeatus on raudteepeatus Alūksne–Gulbene raudteel Gulbene piirkonna Stāmeriena vallas Stāmeriena külas.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Stāmeriene raudteepeatus
Taheva raudteejaam
Taheva raudteejaam (algselt Taiwola) oli raudteejaam Valga–Mõniste–Ape–Aluksne–Gulbene raudteel Valga maakonnas Valga valla aladel Taheva külas.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Taheva raudteejaam
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Tallinn
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Tartu
Tööstus- ja tehnikamälestis
Tööstus- ja tehnikamälestis on kultuurimälestis, milleks võib olla teaduse, tehnika ja tootmise arenguga seotud ehitis, masin, seade või toode, samuti nende asjade kogum, kompleks või maa-ala, kusjuures neil on ühtlasi ka ajalooline, esteetiline, tehniline, kultuurilooline või muu väärtus.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Tööstus- ja tehnikamälestis
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Teine maailmasõda
Tervikasi
Tervikasi on kirjaümbrik või postkaart, millele on trükitud maksetähis, näiteks postmargi kujutis.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Tervikasi
Umernieki raudteepeatus
Umernieki raudteepeatus Umernieki raudteepeatus on raudteepeatus Alūksne–Gulbene raudteel Alūksne piirkonna Anna vallas Anna küla lähistel.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Umernieki raudteepeatus
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Vabadussõda
Vaidava raudteejaam
Vaidava raudteejaam oli raudteejaam Valga–Mõniste–Ape–Aluksne–Gulbene raudteel Alūksne piirkonnas Alsviķi vallas Karva küla lähistel.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Vaidava raudteejaam
Valga
Valga keskväljak Valga Keskraamatukogu (Zenckeri villa) Valga on maakonnalinn Lõuna-Eestis Eesti-Läti piiril ja Pedeli jõe ääres, Valga maakonna ja Valga valla halduskeskus.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Valga
Valga raudteejaam
Valga raudteejaam (saksa keeles Walk) on raudteejaam Valgamaal Valgas.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Valga raudteejaam
Valga–Koidula raudteelõik
Valga–Koidula raudteelõik on raudtee Eestis.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Valga–Koidula raudteelõik
Valga–Koikküla raudtee
Valga–Koikküla raudteelõik oli 1923.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Valga–Koikküla raudtee
Valga–Mõniste kitsarööpmeline raudtee
Valga–Mõniste kitsarööpmeline raudtee oli üks lõik Valga ja Pļaviņase (saksa Stockmannshof) trassil, mida hiljem lühendati Gulbene linnani ja mil oli kogupikkust 211 kilomeetrit.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Valga–Mõniste kitsarööpmeline raudtee
Valga–Ruhja–Pärnu raudtee
Valga–Ruhja–Pärnu raudtee oli Liivimaa kubermangus aastatel 1895–1896 rajatud raudtee, esimene Esimese Juurdeveoraudteede Seltsi kitsarööpmeline raudtee Eestis.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Valga–Ruhja–Pärnu raudtee
Valgamaa
Valgamaa on ajalooline maakond, mis paiknes Liivimaa kubermangus, enamjaolt praeguse Läti aladel ja oli valdavalt lätikeelne.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Valgamaa
Vējiņi raudteepeatus
Vējiņi ootepaviljon Vējiņi raudteepeatus on raudteepeatus Alūksne–Gulbene raudteel Alūksne piirkonna Anna vallas Prēdeļi küla lähistel.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Vējiņi raudteepeatus
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Venemaa Keisririik
Verst
Verst (vene keeles верста́, mitmuse omastav вёрст) on vana Vene pikkusühik.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Verst
Viadukt
Viadukt Salta provintsis Argentinas Viadukt ehk maasild on kuivamaasild, mida mööda tee ületab teise tee, oru või mõne muu kuivamaaobjekti.
Vaata Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee ja Viadukt
Tuntud ka kui Valga–Mõniste–Ape–Aluksne–Gulbene raudtee.