Kiiremini kui brauser!
72 suhted: Aasta puu, Abilehed, Alamsugukond, Apomiksis, Astel, Õis, Carl von Linné, Endel Laas, Euraasia, Harilik viirpuu, Hõlmine leht, Hekk, Imetajad, Juurevõsu, Kaheidulehelised, Karvane viirpuu, Katteseemnetaimed, Kännas, Kollane, Kroonlehed, Lääne-viirpuu, Lõhn, Leht, Liblikalised, Liik (bioloogia), Lindmani viirpuu, Linnud, Luuvili, Mari, Mesi, Mesilane, Must, Nektar, Oranž, Otto Wilhelm Thomé, Parasvööde, Põhja-Ameerika, Põud, Perekond (bioloogia), Pinnas, Ploom, Pookimine, Puittaimed, Punane, Putukad, Rästas, Röövik, Roosa, Roosõielised, Roosilaadsed, ..., Saagjas leheserv, Saaremaa, Sarikas (botaanika), Seedekulgla, Seeme, Siidisaba, Sort, Sugukond (bioloogia), Taimed, Taksonoomia, Tüvi, Toatemperatuur, Tupplehed, Vahelduv leheseis, Vegetatsiooniperiood, Venemaa, Verev viirpuu, Vili, Virsik, 18. sajand, 19. sajand, 2017. Laienda indeks (22 rohkem) »
Aasta puu
Pihlakas, aasta puu 2000 ja 2022 Aasta puu on igal aastal Eestis lähemaks tutvustamiseks valitud puu.
Uus!!: Viirpuu ja Aasta puu · Näe rohkem »
Abilehed
Üheemakase viirpuu abilehtedega lehed Abilehed (ladina stipulae) on leherootsu alusel (leherootsu varrele kinnitumise koht) olevad lehesarnased väljakasved, lehtedest enamasti palju väiksemad, harva suuremad.
Uus!!: Viirpuu ja Abilehed · Näe rohkem »
Alamsugukond
Alamsugukond (subfamilia) on bioloogilises taksonoomias vahel kasutusel olev sugukonna (familia) sisene takson.
Uus!!: Viirpuu ja Alamsugukond · Näe rohkem »
Apomiksis
Apomiksis on õistaimedel esinev suguta paljunemine, kus seeme areneb viljastamata õiest.
Uus!!: Viirpuu ja Apomiksis · Näe rohkem »
Astel
''Acacia collinsii'' astlad Astel on torkavaks moodustiseks moondunud oks, leht või abileht taime varrel.
Uus!!: Viirpuu ja Astel · Näe rohkem »
Õis
Õie skeem: 1. Õiepõhi2. Tupplehed3. Kroonlehed4. Tolmukad5. Emakas või emakad Õis on taime generatiivne organ, kus peale tolmlemist moodustuvad seemned ja vili.
Uus!!: Viirpuu ja Õis · Näe rohkem »
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Uus!!: Viirpuu ja Carl von Linné · Näe rohkem »
Endel Laas
Endel Laas (29. august 1915 Tartu – 1. november 2009) oli eesti metsateadlane.
Uus!!: Viirpuu ja Endel Laas · Näe rohkem »
Euraasia
Euraasia asend Euraasia asend Euraasia reljeef (USGS-i andmed) Euraasia on suurim manner Maal.
Uus!!: Viirpuu ja Euraasia · Näe rohkem »
Harilik viirpuu
Harilik viirpuu (Crataegus rhipidophylla) on roosõieliste sugukonda arvatud taimeliik.
Uus!!: Viirpuu ja Harilik viirpuu · Näe rohkem »
Hõlmine leht
Hõlmine leht on kuni veerandini lehelaba laiusest ulatuvate väljalõigetega leht.
Uus!!: Viirpuu ja Hõlmine leht · Näe rohkem »
Hekk
Hekk rajatakse sageli esteetilistel eesmärkidel Sirelihekk Vilsandi saarel Hekk (elavtara, elustara) on tihe, ühtlaste vahedega istutatud, tavaliselt maapinnani ulatuvate okstega põõsaste või puude rida.
Uus!!: Viirpuu ja Hekk · Näe rohkem »
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Uus!!: Viirpuu ja Imetajad · Näe rohkem »
Juurevõsu
Noore pärna juurevõsu Juurevõsud on taime juurel asetsevatest lisapungadest kasvanud võsud.
Uus!!: Viirpuu ja Juurevõsu · Näe rohkem »
Kaheidulehelised
Päriskaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass.
Uus!!: Viirpuu ja Kaheidulehelised · Näe rohkem »
Karvane viirpuu
Karvane viirpuu (Crataegus submollis) kasvab madala puu või kõrge põõsana.
Uus!!: Viirpuu ja Karvane viirpuu · Näe rohkem »
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Uus!!: Viirpuu ja Katteseemnetaimed · Näe rohkem »
Kännas
Kännase skeem Kännas (ladina keeles corymbus) on õisik, mille õieraod algavad küll erinevalt kõrguselt, ent õied ulatuvad ikkagi enam-vähem samale kõrgusele.
Uus!!: Viirpuu ja Kännas · Näe rohkem »
Kollane
Kollaste värvitoonide lõik nähtava valguse spektris on märgitud Y-ga Kollane on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~575–585 nanomeetrit ja paikneb rohelise ja oranži vahel.
Uus!!: Viirpuu ja Kollane · Näe rohkem »
Kroonlehed
Saialille õied eredalt värvunud oranžikate kroonlehtedega, nendest allpool on näha ka rohelisi tupplehti Kroonlehed on tavaliselt eredalt värvunud ja tupplehtedest suuremad lehekesed, mis moodustavad õiekrooni.
Uus!!: Viirpuu ja Kroonlehed · Näe rohkem »
Lääne-viirpuu
Lääne-viirpuu (Crataegus palmstruchii) on roosõieliste sugukonda arvatud puuliik.
Uus!!: Viirpuu ja Lääne-viirpuu · Näe rohkem »
Lõhn
Lõhn on gaasiliste ja lenduvate ainete omadus haistmisaistingut esile kutsuda.
Uus!!: Viirpuu ja Lõhn · Näe rohkem »
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Uus!!: Viirpuu ja Leht · Näe rohkem »
Liblikalised
Liblikalised ehk soomustiivalised ehk lepidopterid (Lepidoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist.
Uus!!: Viirpuu ja Liblikalised · Näe rohkem »
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Uus!!: Viirpuu ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »
Lindmani viirpuu
Lindmani viirpuu (Crataegus lindmanii) on roosõieliste sugukonda arvatud puuliik, täpsemalt pisiliik.
Uus!!: Viirpuu ja Lindmani viirpuu · Näe rohkem »
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Uus!!: Viirpuu ja Linnud · Näe rohkem »
Luuvili
Luuvili on lihakvilja tüüp.
Uus!!: Viirpuu ja Luuvili · Näe rohkem »
Mari
punased sõstrad (üleval) liitviljad, mis koosnevad paljudest luuviljadest, ning maasikad liitsed rüüsviljad. Mari on lihakvili, mis sisaldab arvukalt seemneid.
Uus!!: Viirpuu ja Mari · Näe rohkem »
Mesi
Meekärg õiel nektarit kogumas Nektari töötlemisel saadud mett hoiustavad mesilased kärjekannudes Voolav mesi Mee kristalliseerumine Mesi on kodustatud mesilaste poolt taimedelt kogutud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetud ja kärjekannudes valminud suure suhkrusisaldusega, enamasti magus toiduaine.
Uus!!: Viirpuu ja Mesi · Näe rohkem »
Mesilane
''Apis mellifera'' Mesilasnukud Erakmesilane Anthophora bimaculata (emane) hariliku sininuki (Jasione montana) õiel. Tallinn, Eesti Mesilane (Apis) on kiletiivaliste seltsi mesilaslaste sugukonda kuuluv putukate perekond.
Uus!!: Viirpuu ja Mesilane · Näe rohkem »
Must
Must on valguse ja värvuse puudumine.
Uus!!: Viirpuu ja Must · Näe rohkem »
Nektar
viltja kurdlehiku õites Nektar (ka mesineste, mesimahl) on magus vedelik, mis eritub taimede nektarinäärmetest ja millest mesilased valmistavad mett.
Uus!!: Viirpuu ja Nektar · Näe rohkem »
Oranž
Oranž on punakaskollane värvus, lainepikkusega umbes 585–620 nm.
Uus!!: Viirpuu ja Oranž · Näe rohkem »
Otto Wilhelm Thomé
Otto Wilhelm Thomé (22. märts 1840 Köln – 26. juuni 1925) oli saksa botaanik, illustraator ja pedagoog.
Uus!!: Viirpuu ja Otto Wilhelm Thomé · Näe rohkem »
Parasvööde
Parasvööde Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.
Uus!!: Viirpuu ja Parasvööde · Näe rohkem »
Põhja-Ameerika
Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.
Uus!!: Viirpuu ja Põhja-Ameerika · Näe rohkem »
Põud
Põua tagajärjel kuivanud põllud Austraalias Benambra linna lähedal Põud on pikka aega kestev veepuudus mingil territooriumil.
Uus!!: Viirpuu ja Põud · Näe rohkem »
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Uus!!: Viirpuu ja Perekond (bioloogia) · Näe rohkem »
Pinnas
Pinnas on maakoore pindmise kihi moodustavad setendid ja kivimid koos neile moodustunud mulla ja kultuurkihiga.
Uus!!: Viirpuu ja Pinnas · Näe rohkem »
Ploom
Anne Vallayer-Coster, "Ploomikorv" (1769) Ploom on ühe emakasuudmega ja ülemise sigimikuga õiest arenenud luuviljaliste paljasvili.
Uus!!: Viirpuu ja Ploom · Näe rohkem »
Pookimine
Pookimine ehk vääristamine on vegetatiivse paljundamise viis, mille korral ühe taime (emataime) tükike (poogend) pannakse kasvama teise taime (aluse) juurele või võrasse.
Uus!!: Viirpuu ja Pookimine · Näe rohkem »
Puittaimed
Jaapani keepuu (''Styphnolobium japonicum'') 'Pendulum' on tüüpiline puittaim Puittaimed on soontaimed (enamikus katteseemnetaimed), kelle varred puituvad (lignifitseeruvad).
Uus!!: Viirpuu ja Puittaimed · Näe rohkem »
Punane
Punane on värvus, mis tähistab inimsilmale nähtava valguse kõige pikema lainepikkusega (625–750 nm) osa.
Uus!!: Viirpuu ja Punane · Näe rohkem »
Putukad
Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Uus!!: Viirpuu ja Putukad · Näe rohkem »
Rästas
Rästas (Turdus) on lindude perekond rästaslaste sugukonnast.
Uus!!: Viirpuu ja Rästas · Näe rohkem »
Röövik
Röövik on täismoondega putukate arengujärk, liblikaliste vastne.
Uus!!: Viirpuu ja Röövik · Näe rohkem »
Roosa
Roosa on värvinimetus, mis hõlmab kõikvõimalikke segusid valgest ja punasest värvitoonist.
Uus!!: Viirpuu ja Roosa · Näe rohkem »
Roosõielised
Roosõielised (Rosaceae) on suve- ja igihaljaste puittaimede (väga harva ka liaanide) ning mitmeaastaste, harvem üheaastaste õistaimede sugukond roosilaadsete seltsist.
Uus!!: Viirpuu ja Roosõielised · Näe rohkem »
Roosilaadsed
Roosilaadsed (Rosales) on õistaimede selts kaheiduleheliste klassist.
Uus!!: Viirpuu ja Roosilaadsed · Näe rohkem »
Saagjas leheserv
pisi Saagjas leheserv on teravate, lehe tipu poole suunatud hammaste ja nendevaheliste teravate sälkudega leheserv.
Uus!!: Viirpuu ja Saagjas leheserv · Näe rohkem »
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Uus!!: Viirpuu ja Saaremaa · Näe rohkem »
Sarikas (botaanika)
Sarika skemaatiline joonis Lihtsarikaga ratsuritäht Aedtilli liitsarikas Sarikas (umbella) ehk sarikõisik on õisik, kus ühepikkused õieraod väljuvad ühest kohast.
Uus!!: Viirpuu ja Sarikas (botaanika) · Näe rohkem »
Seedekulgla
Seedekulgla ehk seedetrakt (ladina tractus digestorius,canalis digestorius) on kõrgemate organismide suupilu ja päraku vahel kulgev õõneselundeist koosnev kanaltee, mida söödud toit läbib.
Uus!!: Viirpuu ja Seedekulgla · Näe rohkem »
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Uus!!: Viirpuu ja Seeme · Näe rohkem »
Siidisaba
Siidisaba ehk viristaja (Bombycilla garrulus) on siidisabalaste sugukonda kuuluv lind.
Uus!!: Viirpuu ja Siidisaba · Näe rohkem »
Sort
Sort ehk kultivar (cultivar, lühend cv.) on kõige madalam süstemaatika ühik kultuurtaimedel.
Uus!!: Viirpuu ja Sort · Näe rohkem »
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Uus!!: Viirpuu ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Viirpuu ja Taimed · Näe rohkem »
Taksonoomia
Taksonoomia on isendite liigitus (klassifikatsioon, rühmadeks või tüüpideks jaotus) ja liigitamisega tegelev teadusharu.
Uus!!: Viirpuu ja Taksonoomia · Näe rohkem »
Tüvi
Šotimaal asuva Darnley plaatani tüvi Tüvi (ladina keeles truncus) on puu varre harunemata osa.
Uus!!: Viirpuu ja Tüvi · Näe rohkem »
Toatemperatuur
Toatemperatuuriks (lühend RT) nimetatakse loodusteaduslike eksperimentide kirjeldamisel katse läbiviimise temperatuuri, kui see jääb ligikaudu vahemikku 21–23 °C (.
Uus!!: Viirpuu ja Toatemperatuur · Näe rohkem »
Tupplehed
Tokkroosi tupplehed Tupplehed on õiekatte väliskihi enamasti rohelised õielehed.
Uus!!: Viirpuu ja Tupplehed · Näe rohkem »
Vahelduv leheseis
Vahelduv leheseis ehk spiraalne leheseis on leheseis, mille korral lehed kinnituvad võrsele eri kõrgusel üksikult.
Uus!!: Viirpuu ja Vahelduv leheseis · Näe rohkem »
Vegetatsiooniperiood
Vegetatsiooniperiood (ladina keeles vegetatio – taastumine, taimestik) ehk kasvuperiood ehk taimekasvuperiood ehk termiline kasvuperiood on periood, mille jooksul toimub taimede intensiivne kasv ja areng.
Uus!!: Viirpuu ja Vegetatsiooniperiood · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Viirpuu ja Venemaa · Näe rohkem »
Verev viirpuu
Verev viirpuu ehk siberi viirpuu (Crataegus sanguinea Pall.) on roosõieliste sugukonda viirpuu perekonda kuuluv põõsas või madal puu.
Uus!!: Viirpuu ja Verev viirpuu · Näe rohkem »
Vili
Lai valik vilju ühel Barcelona turul Vili (fructus) on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid.
Uus!!: Viirpuu ja Vili · Näe rohkem »
Virsik
Virsikud on virsikupuu viljad Virsikud Lamevirsikud Virsik on virsikupuu (Prunus persica) vili.
Uus!!: Viirpuu ja Virsik · Näe rohkem »
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Uus!!: Viirpuu ja 18. sajand · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Viirpuu ja 19. sajand · Näe rohkem »
2017
2017.
Uus!!: Viirpuu ja 2017 · Näe rohkem »
