Sisukord
72 suhted: Aasta puu, Abilehed, Alamsugukond, Apomiksis, Astel, Õis, Carl von Linné, Endel Laas, Euraasia, Harilik viirpuu, Hõlmine leht, Hekk, Imetajad, Juurevõsu, Kaheidulehelised, Karvane viirpuu, Katteseemnetaimed, Kännas, Kollane, Kroonlehed, Lääne-viirpuu, Lõhn, Leht, Liblikalised, Liik (bioloogia), Lindmani viirpuu, Linnud, Luuvili, Mari, Mesi, Mesilane, Must, Nektar, Oranž, Otto Wilhelm Thomé, Parasvööde, Põhja-Ameerika, Põud, Perekond (bioloogia), Pinnas, Ploom, Pookimine, Puittaimed, Punane, Putukad, Rästas, Röövik, Roosa, Roosõielised, Roosilaadsed, ... Laienda indeks (22 rohkem) »
Aasta puu
Pihlakas, aasta puu 2000 ja 2022 Aasta puu on igal aastal Eestis lähemaks tutvustamiseks valitud puu.
Vaata Viirpuu ja Aasta puu
Abilehed
Üheemakase viirpuu abilehtedega lehed Abilehed (ladina stipulae) on leherootsu alusel (leherootsu varrele kinnitumise koht) olevad lehesarnased väljakasved, lehtedest enamasti palju väiksemad, harva suuremad.
Vaata Viirpuu ja Abilehed
Alamsugukond
Alamsugukond (subfamilia) on bioloogilises taksonoomias vahel kasutusel olev sugukonna (familia) sisene takson.
Vaata Viirpuu ja Alamsugukond
Apomiksis
Apomiksis on õistaimedel esinev suguta paljunemine, kus seeme areneb viljastamata õiest.
Vaata Viirpuu ja Apomiksis
Astel
''Acacia collinsii'' astlad Astel on torkavaks moodustiseks moondunud oks, leht või abileht taime varrel.
Vaata Viirpuu ja Astel
Õis
Õie skeem: 1. Õiepõhi2. Tupplehed3. Kroonlehed4. Tolmukad5. Emakas või emakad Õis on taime generatiivne organ, kus peale tolmlemist moodustuvad seemned ja vili.
Vaata Viirpuu ja Õis
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Vaata Viirpuu ja Carl von Linné
Endel Laas
Endel Laas (29. august 1915 Tartu – 1. november 2009) oli eesti metsateadlane.
Vaata Viirpuu ja Endel Laas
Euraasia
Euraasia asend Euraasia asend Euraasia reljeef (USGS-i andmed) Euraasia on suurim manner Maal.
Vaata Viirpuu ja Euraasia
Harilik viirpuu
Harilik viirpuu (Crataegus rhipidophylla) on roosõieliste sugukonda arvatud taimeliik.
Vaata Viirpuu ja Harilik viirpuu
Hõlmine leht
Hõlmine leht on kuni veerandini lehelaba laiusest ulatuvate väljalõigetega leht.
Vaata Viirpuu ja Hõlmine leht
Hekk
Hekk rajatakse sageli esteetilistel eesmärkidel Sirelihekk Vilsandi saarel Hekk (elavtara, elustara) on tihe, ühtlaste vahedega istutatud, tavaliselt maapinnani ulatuvate okstega põõsaste või puude rida.
Vaata Viirpuu ja Hekk
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Vaata Viirpuu ja Imetajad
Juurevõsu
Noore pärna juurevõsu Juurevõsud on taime juurel asetsevatest lisapungadest kasvanud võsud.
Vaata Viirpuu ja Juurevõsu
Kaheidulehelised
Päriskaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass.
Vaata Viirpuu ja Kaheidulehelised
Karvane viirpuu
Karvane viirpuu (Crataegus submollis) kasvab madala puu või kõrge põõsana.
Vaata Viirpuu ja Karvane viirpuu
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Vaata Viirpuu ja Katteseemnetaimed
Kännas
Kännase skeem Kännas (ladina keeles corymbus) on õisik, mille õieraod algavad küll erinevalt kõrguselt, ent õied ulatuvad ikkagi enam-vähem samale kõrgusele.
Vaata Viirpuu ja Kännas
Kollane
Kollaste värvitoonide lõik nähtava valguse spektris on märgitud Y-ga Kollane on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~575–585 nanomeetrit ja paikneb rohelise ja oranži vahel.
Vaata Viirpuu ja Kollane
Kroonlehed
Saialille õied eredalt värvunud oranžikate kroonlehtedega, nendest allpool on näha ka rohelisi tupplehti Kroonlehed on tavaliselt eredalt värvunud ja tupplehtedest suuremad lehekesed, mis moodustavad õiekrooni.
Vaata Viirpuu ja Kroonlehed
Lääne-viirpuu
Lääne-viirpuu (Crataegus palmstruchii) on roosõieliste sugukonda arvatud puuliik.
Vaata Viirpuu ja Lääne-viirpuu
Lõhn
Lõhn on gaasiliste ja lenduvate ainete omadus haistmisaistingut esile kutsuda.
Vaata Viirpuu ja Lõhn
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Vaata Viirpuu ja Leht
Liblikalised
Liblikalised ehk soomustiivalised ehk lepidopterid (Lepidoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist.
Vaata Viirpuu ja Liblikalised
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Vaata Viirpuu ja Liik (bioloogia)
Lindmani viirpuu
Lindmani viirpuu (Crataegus lindmanii) on roosõieliste sugukonda arvatud puuliik, täpsemalt pisiliik.
Vaata Viirpuu ja Lindmani viirpuu
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Vaata Viirpuu ja Linnud
Luuvili
Luuvili on lihakvilja tüüp.
Vaata Viirpuu ja Luuvili
Mari
punased sõstrad (üleval) liitviljad, mis koosnevad paljudest luuviljadest, ning maasikad liitsed rüüsviljad. Mari on lihakvili, mis sisaldab arvukalt seemneid.
Vaata Viirpuu ja Mari
Mesi
Meekärg õiel nektarit kogumas Nektari töötlemisel saadud mett hoiustavad mesilased kärjekannudes Voolav mesi Mee kristalliseerumine Mesi on kodustatud mesilaste poolt taimedelt kogutud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetud ja kärjekannudes valminud suure suhkrusisaldusega, enamasti magus toiduaine.
Vaata Viirpuu ja Mesi
Mesilane
''Apis mellifera'' Mesilasnukud Erakmesilane Anthophora bimaculata (emane) hariliku sininuki (Jasione montana) õiel. Tallinn, Eesti Mesilane (Apis) on kiletiivaliste seltsi mesilaslaste sugukonda kuuluv putukate perekond.
Vaata Viirpuu ja Mesilane
Must
Must on valguse ja värvuse puudumine.
Vaata Viirpuu ja Must
Nektar
viltja kurdlehiku õites Nektar (ka mesineste, mesimahl) on magus vedelik, mis eritub taimede nektarinäärmetest ja millest mesilased valmistavad mett.
Vaata Viirpuu ja Nektar
Oranž
Oranž on punakaskollane värvus, lainepikkusega umbes 585–620 nm.
Vaata Viirpuu ja Oranž
Otto Wilhelm Thomé
Otto Wilhelm Thomé (22. märts 1840 Köln – 26. juuni 1925) oli saksa botaanik, illustraator ja pedagoog.
Vaata Viirpuu ja Otto Wilhelm Thomé
Parasvööde
Parasvööde Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.
Vaata Viirpuu ja Parasvööde
Põhja-Ameerika
Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.
Vaata Viirpuu ja Põhja-Ameerika
Põud
Põua tagajärjel kuivanud põllud Austraalias Benambra linna lähedal Põud on pikka aega kestev veepuudus mingil territooriumil.
Vaata Viirpuu ja Põud
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Vaata Viirpuu ja Perekond (bioloogia)
Pinnas
Pinnas on maakoore pindmise kihi moodustavad setendid ja kivimid koos neile moodustunud mulla ja kultuurkihiga.
Vaata Viirpuu ja Pinnas
Ploom
Anne Vallayer-Coster, "Ploomikorv" (1769) Ploom on ühe emakasuudmega ja ülemise sigimikuga õiest arenenud luuviljaliste paljasvili.
Vaata Viirpuu ja Ploom
Pookimine
Pookimine ehk vääristamine on vegetatiivse paljundamise viis, mille korral ühe taime (emataime) tükike (poogend) pannakse kasvama teise taime (aluse) juurele või võrasse.
Vaata Viirpuu ja Pookimine
Puittaimed
Jaapani keepuu (''Styphnolobium japonicum'') 'Pendulum' on tüüpiline puittaim Puittaimed on soontaimed (enamikus katteseemnetaimed), kelle varred puituvad (lignifitseeruvad).
Vaata Viirpuu ja Puittaimed
Punane
Punane on värvus, mis tähistab inimsilmale nähtava valguse kõige pikema lainepikkusega (625–750 nm) osa.
Vaata Viirpuu ja Punane
Putukad
Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Vaata Viirpuu ja Putukad
Rästas
Rästas (Turdus) on lindude perekond rästaslaste sugukonnast.
Vaata Viirpuu ja Rästas
Röövik
Röövik on täismoondega putukate arengujärk, liblikaliste vastne.
Vaata Viirpuu ja Röövik
Roosa
Roosa on värvinimetus, mis hõlmab kõikvõimalikke segusid valgest ja punasest värvitoonist.
Vaata Viirpuu ja Roosa
Roosõielised
Roosõielised (Rosaceae) on suve- ja igihaljaste puittaimede (väga harva ka liaanide) ning mitmeaastaste, harvem üheaastaste õistaimede sugukond roosilaadsete seltsist.
Vaata Viirpuu ja Roosõielised
Roosilaadsed
Roosilaadsed (Rosales) on õistaimede selts kaheiduleheliste klassist.
Vaata Viirpuu ja Roosilaadsed
Saagjas leheserv
pisi Saagjas leheserv on teravate, lehe tipu poole suunatud hammaste ja nendevaheliste teravate sälkudega leheserv.
Vaata Viirpuu ja Saagjas leheserv
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Vaata Viirpuu ja Saaremaa
Sarikas (botaanika)
Sarika skemaatiline joonis Lihtsarikaga ratsuritäht Aedtilli liitsarikas Sarikas (umbella) ehk sarikõisik on õisik, kus ühepikkused õieraod väljuvad ühest kohast.
Vaata Viirpuu ja Sarikas (botaanika)
Seedekulgla
Seedekulgla ehk seedetrakt (ladina tractus digestorius,canalis digestorius) on kõrgemate organismide suupilu ja päraku vahel kulgev õõneselundeist koosnev kanaltee, mida söödud toit läbib.
Vaata Viirpuu ja Seedekulgla
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Vaata Viirpuu ja Seeme
Siidisaba
Siidisaba ehk viristaja (Bombycilla garrulus) on siidisabalaste sugukonda kuuluv lind.
Vaata Viirpuu ja Siidisaba
Sort
Sort ehk kultivar (cultivar, lühend cv.) on kõige madalam süstemaatika ühik kultuurtaimedel.
Vaata Viirpuu ja Sort
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Vaata Viirpuu ja Sugukond (bioloogia)
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Vaata Viirpuu ja Taimed
Taksonoomia
Taksonoomia on isendite liigitus (klassifikatsioon, rühmadeks või tüüpideks jaotus) ja liigitamisega tegelev teadusharu.
Vaata Viirpuu ja Taksonoomia
Tüvi
Šotimaal asuva Darnley plaatani tüvi Tüvi (ladina keeles truncus) on puu varre harunemata osa.
Vaata Viirpuu ja Tüvi
Toatemperatuur
Toatemperatuuriks (lühend RT) nimetatakse loodusteaduslike eksperimentide kirjeldamisel katse läbiviimise temperatuuri, kui see jääb ligikaudu vahemikku 21–23 °C (.
Vaata Viirpuu ja Toatemperatuur
Tupplehed
Tokkroosi tupplehed Tupplehed on õiekatte väliskihi enamasti rohelised õielehed.
Vaata Viirpuu ja Tupplehed
Vahelduv leheseis
Vahelduv leheseis ehk spiraalne leheseis on leheseis, mille korral lehed kinnituvad võrsele eri kõrgusel üksikult.
Vaata Viirpuu ja Vahelduv leheseis
Vegetatsiooniperiood
Vegetatsiooniperiood (ladina keeles vegetatio – taastumine, taimestik) ehk kasvuperiood ehk taimekasvuperiood ehk termiline kasvuperiood on periood, mille jooksul toimub taimede intensiivne kasv ja areng.
Vaata Viirpuu ja Vegetatsiooniperiood
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Vaata Viirpuu ja Venemaa
Verev viirpuu
Verev viirpuu ehk siberi viirpuu (Crataegus sanguinea Pall.) on roosõieliste sugukonda viirpuu perekonda kuuluv põõsas või madal puu.
Vaata Viirpuu ja Verev viirpuu
Vili
Lai valik vilju ühel Barcelona turul Vili (fructus) on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid.
Vaata Viirpuu ja Vili
Virsik
Virsikud on virsikupuu viljad Virsikud Lamevirsikud Virsik on virsikupuu (Prunus persica) vili.
Vaata Viirpuu ja Virsik
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Vaata Viirpuu ja 18. sajand
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.
Vaata Viirpuu ja 19. sajand
2017
2017.
Vaata Viirpuu ja 2017
Tuntud ka kui Crataegus.