Sisukord
111 suhted: A-vitamiin, Absorptsioon (keemia), Akaatsia, Alaniin, Aminohapped, Antioksüdant, Arginiin, Asparagiinhape, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon, Õis, B1-vitamiin, B2-vitamiin, B3-vitamiin, B4-vitamiin, B5-vitamiin, B6-vitamiin, Bakterid, C-vitamiin, Eesti Mesinike Liit, Ensüüm, Euroopa, Fütokemikaalid, Fenüülalaniin, Fluoriidid, Folaat, Fosfor, Fruktoos, Galaktoos, Glüfosaat, Glükoos, Glütsiin, Glutamiinhape, Hape, Happeline keskkond, Hügroskoopsus, Immuunsüsteem, Jaapan, Jaemüük, Kaalium, Kalorsus, Kaltsium, Katalaas, Käärimine, Kärg, Kärjekann, Kiudained (toit), Kristalliseerumine, Ladina-Ameerika, Lähis-Ida, Lüsiin, ... Laienda indeks (61 rohkem) »
- Mesindus
A-vitamiin
A-vitamiin on retinooli taoliselt mõjuvate ainete koondnimetus, bioaktiivsete mikromolekulide rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin.
Vaata Mesi ja A-vitamiin
Absorptsioon (keemia)
Absorptsioon on keemias gaasi või gaasisegu neeldumine vedelikus või tahkises, harvem mõeldakse selle all vedeliku neeldumist tahkises.
Vaata Mesi ja Absorptsioon (keemia)
Akaatsia
pisi Vilistava vahhellia (akaatsia) viljad Akaatsia (Acacia) on mitmekesine kosmopoliitne troopiliste ja subtroopiliste puude ja põõsaste perekond liblikõieliste sugukonnast.
Vaata Mesi ja Akaatsia
Alaniin
Alaniini molekuli graafiline kujutis Alaniin (lühend Ala või A) on üks kahekümnest α-aminohappest.
Vaata Mesi ja Alaniin
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Vaata Mesi ja Aminohapped
Antioksüdant
Antioksüdant (kreeka keeles 'anti' vastu ja 'oxys' hapu) on keemiline ühend, mille molekul on võimeline aeglustama või takistama teiste molekulide ja prooksüdantide oksüdatsiooni.
Vaata Mesi ja Antioksüdant
Arginiin
Arginiin Arginiin (lühend Arg või R) on α-aminohape, mida inimorganism ei suuda ise sünteesida ja peab seetõttu saama toiduga.
Vaata Mesi ja Arginiin
Asparagiinhape
Asparagiinhape (inglise aspartic acid; lühend D-AA, Asp või D) on α-aminohape, mille keemiline valem on HOOCCH(NH2)CH2COOH.
Vaata Mesi ja Asparagiinhape
ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon
ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (inglise keeles Food and Agriculture Organization of the United Nations, lühendatult FAO; itaalia keeles Organizzazione delle Nazioni Unite per l'Alimentazione e l'Agricoltura) on ÜRO hallatav ja juhitav rahvusvaheline organisatsioon, mis tegeleb maailma (globaalsete) toidu- ja põllumajandusprobleemidega.
Vaata Mesi ja ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon
Õis
Õie skeem: 1. Õiepõhi2. Tupplehed3. Kroonlehed4. Tolmukad5. Emakas või emakad Õis on taime generatiivne organ, kus peale tolmlemist moodustuvad seemned ja vili.
Vaata Mesi ja Õis
B1-vitamiin
B1-vitamiin ehk tiamiin on koondnimetus B1-vitamiini laadset antiberibeeri ja antineuriitilist toimet avaldavate, nii looduslike kui ka sünteetiliste ainete kohta ning B-rühma hulka liigitatud väga termolabiilne (temperatuuritundlik) vesilahustuv vitamiin.
Vaata Mesi ja B1-vitamiin
B2-vitamiin
Riboflaviini struktuurvalem B2-vitamiin ehk G-vitamiin ehk riboflaviin on koondnimetus B2-vitamiini laadset antistomatiitset, antiglossiitset ja antidermatiitset toimet avaldavate, nii looduslike kui ka sünteetiliste ainete kohta ja B-rühma liigitatud vitamiin.
Vaata Mesi ja B2-vitamiin
B3-vitamiin
Niatsiini struktuurvalem B3-vitamiin ehk niatsiin on geneeriline nimetus vitamiinse aktiivsusega nikotiinhappe ja nikotiinamiidi kohta.
Vaata Mesi ja B3-vitamiin
B4-vitamiin
Koliin ehk B4-vitamiin on bioaktiivne essentsiaalne biomolekul, mis kuulub B-rühma vesilahustuvate vitamiinide hulka ja on ka mikrotoitaine ning on mikrokogustes iga päev vajalik enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.
Vaata Mesi ja B4-vitamiin
B5-vitamiin
Pantoteenhappe struktuurvalem B5-vitamiin ehk pantoteenhape ehk antidermatiitne vitamiin on vesilahustuv termolabiilne vitamiin.
Vaata Mesi ja B5-vitamiin
B6-vitamiin
B6-vitamiin ehk antidermatiitne vitamiin on geneeriline nimetus erineva struktuuriga orgaaniliste biomolekulide ja asendamatute, valdavalt eksogeensete mikrotoitainete, mis evivad B6-vitamiini laadset toimet, kohta.
Vaata Mesi ja B6-vitamiin
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Vaata Mesi ja Bakterid
C-vitamiin
C-vitamiin ehk L-askorbiinhape ehk L-askorbaat (ka vitamiin C) on bioaktiivne essentsiaalne biomikromolekul, tugev hape, ka vesilahustuv vitamiin ja antioksüdant, mis on mikrokogustes iga päev vajalik mitmete organismide paljude füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks.
Vaata Mesi ja C-vitamiin
Eesti Mesinike Liit
Eesti Mesinike Liit (lühend EML) on 1992.
Vaata Mesi ja Eesti Mesinike Liit
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Vaata Mesi ja Ensüüm
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Mesi ja Euroopa
Fütokemikaalid
Fütokemikaalid (ingl k phytochemicals) on taimedes sisalduvad looduslikud ühendid, mis tagavad taime kasvu, paljunemise, immuunvastuse, kaitse ja palju muud.
Vaata Mesi ja Fütokemikaalid
Fenüülalaniin
Fenüülalaniin (lühend Phe või F) on organismi- ja toiduvalkudes sisalduv aromaatne α-aminohape struktuurivalemiga C6H5CH2CH(NH2)COOH.
Vaata Mesi ja Fenüülalaniin
Fluoriidid
Fluoriidid on vesinikfluoriidhappe soolad ja samuti kõik anorgaanilised ühendid, mis koosnevad fluorist ja mingist muust elemendist.
Vaata Mesi ja Fluoriidid
Folaat
Folaat, teiste nimetustega B9-vitamiin ja pteroüülpolüglutamaat, on orgaaniliste bioaktiivsete essentsiaalsete biomikromolekulide ja mikrotoitainete rühm, ka vesilahustuvad B-vitamiinid, mis on mikrokogustes iga päev vajalikud enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.
Vaata Mesi ja Folaat
Fosfor
Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.
Vaata Mesi ja Fosfor
Fruktoos
Kristalliline fruktoos Fruktoos ehk levuloos ehk puuviljasuhkur on üks monosahhariididest ning selle molekulvalem on C6H12O6.
Vaata Mesi ja Fruktoos
Galaktoos
Galaktoos on monosahhariid, mille keemiline valem on C6H12O6.
Vaata Mesi ja Galaktoos
Glüfosaat
Glüfosaadi keemiline valem Glüfosaadi ruumiline kujutis Glüfosaat on fosfanaatide rühma kuuluv keemiline ühend.
Vaata Mesi ja Glüfosaat
Glükoos
Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse.
Vaata Mesi ja Glükoos
Glütsiin
pisi Glütsiin (lühend Gly või G, valem NH2CH2COOH) on üks kahekümnest α-aminohappest.
Vaata Mesi ja Glütsiin
Glutamiinhape
Glutamiinhappe struktuur Glutamiinhappe kolmemõõtmeline struktuur Glutamiinhape (lühend Glu või E, brutovalem C5H9NO4) on toidu- ja organismivalkudes esinev happeline aminohape.
Vaata Mesi ja Glutamiinhape
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Vaata Mesi ja Hape
Happeline keskkond
Happeline keskkond on keskkond (näiteks veekeskkond), kus pH väärtus on väiksem kui 7.
Vaata Mesi ja Happeline keskkond
Hügroskoopsus
Hügroskoopsus ehk niiskusimavus ehk imamisvõime on ainete võime õhust või muust gaasist neelata endasse vett.
Vaata Mesi ja Hügroskoopsus
Immuunsüsteem
Immuunsüsteemiks ehk immuunsussüsteemiks ehk lümforetikulaarseks süsteemiks (inglise keeles immune system) nimetatakse selgroogsete loomade organismi spetsiifilise immuunvastuse aktivatsioonil osalevaid elundeid, lümfotsüüte ja makrofaage ning kaasatud molekule.
Vaata Mesi ja Immuunsüsteem
Jaapan
Jaapan ja selle ümbrus Jaapan (jaapani keeles 日本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本国 Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas.
Vaata Mesi ja Jaapan
Jaemüük
Tihniku Maksimarketi avamine 1994. aastal. See oli Eesti esimene hüpermarket Aja jooksul on väikepoode vähemaks jäänud ja nende rolli on üle võtnud suured kaubanduskeskused Jaemüük ehk jaekaubandus on kaupade müümine väiksemas koguses ja otse tarbijale.
Vaata Mesi ja Jaemüük
Kaalium
Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.
Vaata Mesi ja Kaalium
Kalorsus
Kalorsus on toidus või toiduainetes sisalduv energia hulk.
Vaata Mesi ja Kalorsus
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Vaata Mesi ja Kaltsium
Katalaas
Katalaas on ensüüm, mis katalüüsib vesinikperoksiidi lagunemist veeks ja hapnikuks.
Vaata Mesi ja Katalaas
Käärimine
Käärimine ehk fermentatsioon ehk fermenteerumine (ka anaeroobne glükolüüs) on teatud tüüpi organismide (bakterite ja pärmseente) ainevahetusprotsess, mis toimub anaeroobses (hapnikuvabas) keskkonnas ühenditeni, mille edasine oksüdatsioon saab toimuda ainult hapniku osalusel.
Vaata Mesi ja Käärimine
Kärg
Kärg Kärg (ka meekärg, mesilaskärg) on mesilaste vahast pesaehitis, mis koosneb kärjekannudest.
Vaata Mesi ja Kärg
Kärjekann
Omavahel ühendatud kärjekannud moodustavad mesilaskärje Kärjekann on mesilasvahast tehtud kuusnurkse prisma kujuline anum.
Vaata Mesi ja Kärjekann
Kiudained (toit)
Valik kiudainerikkaid toiduaineid ja toite Kiudained ehk ballastained on mitteseeditavad süsivesikud ja ligniin, mida leidub vaid taimses toidus.
Vaata Mesi ja Kiudained (toit)
Kristalliseerumine
Hõbekristallide kasv vase pinnal hõbenitraadi lahusest. Maxim Bilovitskiy video Kristalliseerumine on sulamis, vedelas või gaasilises agregaatolekus oleva aine või ainete segu üleminek korrastatud sisestruktuuriga olekusse.
Vaata Mesi ja Kristalliseerumine
Ladina-Ameerika
thumb Ladina-Ameerika (Iberoameerika) on Ameerika maailmajao osa, kuhu kuuluvad Ameerika maad peale USA ja Kanada.
Vaata Mesi ja Ladina-Ameerika
Lähis-Ida
Lähis-Ida Lähis-Ida asub Aasia ja Aafrika kokkupuutealal Euroopast vahetult idas.
Vaata Mesi ja Lähis-Ida
Lüsiin
Lüsiin Lüsiin ehk 2,6-diaminoheksaanhape (lühendtähis Lys, ühetähelisena K) on aminohape, üks kahekümnest peamisest aminohappest, mille jääkidest koosnevad valgud.
Vaata Mesi ja Lüsiin
Lehemesi
Lehemesi ehk metsamesi on mesi, mille mesilased on valmistanud puulehtede suhkrurikkast eritisest ja lehetäide magusast väljaheitest.
Vaata Mesi ja Lehemesi
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Vaata Mesi ja Leht
Leutsiin
Leutsiin (inglise leucine; lühend Leu või L) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH2CH(CH3)2.
Vaata Mesi ja Leutsiin
Lipiidid
Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.
Vaata Mesi ja Lipiidid
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Vaata Mesi ja Magneesium
Maltoos
Maltoos ehk linnasesuhkur on disahhariid, mis koosneb kahest glükoosi molekulist, mis on ühendatud α(1→4) sidemega.
Vaata Mesi ja Maltoos
Mangaan
Mangaan on keemiline element järjenumbriga 25.
Vaata Mesi ja Mangaan
Meetaimed
Valge mesikas Kähar karuohakas Põldohakas Harilik pärn Harilik ussikeel Põldjumikas Peetrileht Tuliohakas Harilik äiatar Harilik pune Villohakas Aas-kurereha Villtakjas Harilik kuldvits Harilik hiirehernes Hübriidlutsern Harilik kukesaba Arujumikas Valge ristik Aasristik Ahtalehine põdrakanep Meetaimed (ka korjetaimed) on taimed, millelt mesilased korjavad nektarit, lehemett, õietolmu ja taimepungadelt ainet, millest nad valmistavad taruvaiku.
Vaata Mesi ja Meetaimed
Merevaikkollane
Merevaikkollane ehk merevaigukarva on üks kollastest värvitoonidest, merevaigu värvi soe kollane kuni sügavoranž värvus, kasutatakse tavaliselt läikivate, läbipaistvate või kuldselt ja punakalt helkivate objektide kohta.
Vaata Mesi ja Merevaikkollane
MESI
MESI on Eesti ansambel.
Vaata Mesi ja MESI
Mesilane
''Apis mellifera'' Mesilasnukud Erakmesilane Anthophora bimaculata (emane) hariliku sininuki (Jasione montana) õiel. Tallinn, Eesti Mesilane (Apis) on kiletiivaliste seltsi mesilaslaste sugukonda kuuluv putukate perekond.
Vaata Mesi ja Mesilane
Mesilasvaha
thumb Mesilasvaha on noorte töömesilaste vahanäärmete eritis.
Vaata Mesi ja Mesilasvaha
Mesindus
Meevõtt, kärgedelt kaante eemaldamine, vurritamine. Kõrvemaa 2014 Mesinik mesilasperet üle vaatamas Mesindus on mesilaste pidamine mesindussaaduste saamise ja õite tolmeldamise eesmärgil.
Vaata Mesi ja Mesindus
Metaanhape
pisi Metaanhape ehk sipelghape (keemiline valem HCOOH või CH2O2) on värvuseta, söövitav, vees lahustuv vedelik.
Vaata Mesi ja Metaanhape
Metioniin
pisi Metioniin (lühend Met või M, valem HO2CCH(NH2)CH2CH2SCH3) on üks kahekümnest α-aminohappest.
Vaata Mesi ja Metioniin
Mineraaltoiteained
Mineraaltoit(e)ained (taimede kontekstis ka toit(e)ained, toitesoolad või biogeenid) on taimedele ja loomadele (kaasa arvatud inimesele) ainevahetuseks ja kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid.
Vaata Mesi ja Mineraaltoiteained
Naatrium
Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.
Vaata Mesi ja Naatrium
Nektar
viltja kurdlehiku õites Nektar (ka mesineste, mesimahl) on magus vedelik, mis eritub taimede nektarinäärmetest ja millest mesilased valmistavad mett.
Vaata Mesi ja Nektar
Okas
Okas on kseromorfse ehitusega muundunud leht.
Vaata Mesi ja Okas
Põhja-Aafrika
Põhja-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja mõnikord Põhja-Aafrikasse arvatavad riigid (helerohelisega) Põhja-Aafrika on Sahara kõrb ja sellest põhja poole jääv Aafrika osa, millesse kuuluvaks arvatakse kitsamas mõttes Magrib ja Egiptus, mõnikord ka Sudaan.
Vaata Mesi ja Põhja-Aafrika
Põhja-Ameerika
Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.
Vaata Mesi ja Põhja-Ameerika
Piimhape
L(+)-piimhape Piimhape ehk 2-hüdroksüpropaanhape (inglise k lactic acid) on orgaaniline ühend, mille keemiline valem on C3H6O3 ja lihtsustatud struktuurivalem CH3CH(OH)COOH.
Vaata Mesi ja Piimhape
Pindpinevus
Pindpinevus on pinnanähtus, mis esineb aine kahe faasi, harilikult vedeliku (näiteks vee) ja gaasi (näiteks õhu) piirpinnal ja avaldub vedeliku pinnakihi püüdes võimalikult kokku tõmbuda.
Vaata Mesi ja Pindpinevus
Proliin
zwitteriooni kujul. Vasakul ''L''-proliin, paremal ''D''-proliin. Proliin (süstemaatiline nimetus: pürrolidiin-2-karboksüülhape) on looduslik aminohape, mis on ainsana tsükliline ja sisaldab aminorühma asemel sekundaarset amiini.
Vaata Mesi ja Proliin
Pruulimine
16. sajandi õlletehas Pruulimine on õlle valmistamine.
Vaata Mesi ja Pruulimine
Putukad
Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Vaata Mesi ja Putukad
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Vaata Mesi ja Raud
Ravim
pisi Ravim ehk medikament (ladina medicamentum) on Maailma Terviseorganisatsiooni definitsiooni järgi iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haigete ravimiseks, haigusseisundi kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks.
Vaata Mesi ja Ravim
Roundup
Glüfosaadi keemiline valem Glüfosaadi ruumiline kujutis Roundup on Monsanto toodetava herbitsiidi brändinimi (kaubamärk).
Vaata Mesi ja Roundup
Sahhariidid
Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.
Vaata Mesi ja Sahhariidid
Sahharoos
Sahharoosi molekulmudel Sahharoos ehk suhkur ehk lauasuhkur (ladina saccharum) on looduslikult taimset päritolu disahhariid (süsivesik) ja süsivesikuline toiduaine.
Vaata Mesi ja Sahharoos
Seleen
Seleen on keemiline element järjenumbriga 34, mittemetall.
Vaata Mesi ja Seleen
Seriin
pisi Seriin (C3H7NO3, lühend Ser või S) on aminohape, mis esineb enamikus valkudes.
Vaata Mesi ja Seriin
Sidrunhape
Sidrunhape Sidrunhappe molekuli mudel polariseeritud valguses Sidrunhape (IUPACi nimi 2-hüdroksüpropaan-1,2,3-trikarboksüülhape) isoleeriti sidrunist.
Vaata Mesi ja Sidrunhape
Suhkrud
Sahharoos Suhkrud on sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluv orgaaniliste ühendite klass.
Vaata Mesi ja Suhkrud
Suhteline õhuniiskus
Suhteline õhuniiskus ehk relatiivne õhuniiskus näitab, kui kaugel on õhuhulk selles leiduva veeauruga küllastatusest.
Vaata Mesi ja Suhteline õhuniiskus
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Vaata Mesi ja Taimed
Tarbija
Naisterahvas ostab pipraid Tarbija on hüviseid tarbiv isik.
Vaata Mesi ja Tarbija
Taru
Mesitaru Poolas Taru ehk mesipuu on mesilastele valmistatud eluruum, millesse nad ehitavad kärgedega pesa ning koguvad sinna mett ja suira.
Vaata Mesi ja Taru
Taruvaik
Taruvaigust kuulikesed Taruvaik Taruvaik (proopolis ehk tarupigi) on mesilaste valmistatav roheka, pruunika või punaka värvusega ja omapärase lõhnaga vaigutaoline kleepuv aine.
Vaata Mesi ja Taruvaik
Türosiin
Türosiini molekuli graafiline kujutis Türosiin ehk 4-hüdroksüfenüülalaniin (C9H11NO3; lühend Tyr või Y) on aminohape, üks 20 aminohappest, millest rakkudes sünteesitakse valke.
Vaata Mesi ja Türosiin
Tõnu Püssa
Tõnu Püssa (sündinud 27. septembril 1946 Nõo vallas Tartumaal) on eesti biokeemik.
Vaata Mesi ja Tõnu Püssa
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Vaata Mesi ja Temperatuur
Toiduaine
Toiduaine on aine, mida tarvitatakse toiduks või millest valmistatakse toitu.
Vaata Mesi ja Toiduaine
Toit
Toit on igasugune elusorganismidele söögiks ja joogiks kõlbav töödeldud või töötlemata toiduaine, mis sisaldab selliseid eluks vajalikke olulisi toitaineid nagu süsivesikud, rasvad, valgud, vitamiinid, mineraalid ning mikro- ja makroelemendid.
Vaata Mesi ja Toit
Toitained
Toitained on toiduainetes sisalduvad keemilised ained, mida inimese organism kasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena anaboolsetes protsessides või energiaallikana.
Vaata Mesi ja Toitained
Tolmeldamine
Tolmeldamine Tolmeldamiseks nimetatakse õietolmu kandmist õie emakasuudmele.
Vaata Mesi ja Tolmeldamine
Trüptofaan
Trüptofaan (lühendatult Trp või W; keemiline valem C11H12N2O2) on üks 20-st aminohappest.
Vaata Mesi ja Trüptofaan
Treoniin
Treoniin (inglise threonine; lühendatult Thr või T) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH(OH)CH3.
Vaata Mesi ja Treoniin
Tsüsteiin
Tsüsteiini zwitterioon (kaksikioon) füsioloogilise pH juures. Tsüsteiin (süstemaatiline nimetus: 2-amino-3-sulfhüdrüülpropaanhape) on looduslik aminohape, mis sisaldab külgahelas tioolrühma.
Vaata Mesi ja Tsüsteiin
Tsentrifugaaljõud
Tsentrifugaaljõud ehk kesktõukejõud on üks inertsijõududest, see tähendab, et tegu on vaid inertsist tuleneva nähtusega, mitte ringliikumise põhjusega.
Vaata Mesi ja Tsentrifugaaljõud
Tsink
Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.
Vaata Mesi ja Tsink
Tuhk
Kivisöe põlemisel tekkinud tuhk Tuhk on kütuste tulekindel jääk, mis tekib kütuse kui orgaanilise aine täielikul põlemisel selle mineraalosast.
Vaata Mesi ja Tuhk
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Vaata Mesi ja Valgud
Valiin
Valiinimolekuli struktuurivalem Valiin (lühend Val või V) on üks kahekümnest α-aminohappest.
Vaata Mesi ja Valiin
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Vaata Mesi ja Vask
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Vaata Mesi ja Vesi
Vesinikeksponent
Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).
Vaata Mesi ja Vesinikeksponent
Vesinikperoksiid
Vesinikperoksiid (vananenud nimetusega vesinikülihapend, ka perhüdrool) on anorgaaniline ühend, mille molekul koosneb kahest hapniku ja kahest vesiniku aatomist – H2O2.
Vaata Mesi ja Vesinikperoksiid
Viskoossus
Vasakul voolab väikese viskoossusega aine (vesi) ja paremal suure viskoossusega aine (mesi) Vedelikukihtide nihkumine alumise paigalseisava ja ülemise liikuva plaadi vahel Pigi viskoossus on umbes 100 miljardit korda suurem kui veel, nii et sellise tilga moodustumiseks kulub aastaid Viskoossus (ladina keeles viscosus 'kleepuv') on vooliste (vedelike ja gaaside) molekulide sisehõõrdumisest tingitud voolamise võime/omadus.
Vaata Mesi ja Viskoossus
Vitamiinid
Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja asendamatud mikrotoitained, mis on mikrokogustes pidevalt vajalikud enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.
Vaata Mesi ja Vitamiinid
Vaata ka
Mesindus
- Aristaios
- Harilik sidrunhein
- Juveniilhormoonid
- Kärg
- Lesk (mesindus)
- Meejaht
- Meemesilane
- Meetaimed
- Mesi
- Mesila
- Mesilane
- Mesilasema
- Mesilasmürk
- Mesilaspiim
- Mesilaste haigused
- Mesindus
- Mesinik
- Suir
- Töömesilane
- Taruvaik
- Varroalest