Kiiremini kui brauser!
60 suhted: Akson, Anorgaaniline aine, Aritmeetiline jada, Ernst Heinrich Weber, Ewald Hering, Fokuseerimine, Footon, Fotoretseptor, Geomeetriline jada, Gustav Fechner, Hüpotees, Hermann von Helmholtz, Imetajad, Inimene, Isaac Newton, James Clerk Maxwell, Jan Evangelista Purkyně, John Dalton, Kandela, Kepikesed, Keskaju, Kollane, Kolvikesed, Kromaatilisus (värviteooria), Kuklasagar, Kunstiajalugu, Lainepikkus, Lilla, Nanomeeter, Nägemine, Nägemisnärv, Närviimpulss, Närvikiud, Orgaanilised ühendid, Päevanägemine, Pärandkultuur, Põhivärvus, Peegeldumine, Pigment, Pruun, Punane, Rakk, Retseptor, Silm, Silmaava, Spektrofotomeetria, Suurajukoor, Talamus, Tetrakromaasia, Thomas Young, ..., Trikromaasia, Tsüaansinine, Vaheaju, Valgus, Valguse neeldumine, Värvipigment, Värvipimedus, Värvus, Võrkkest, Youngi-Helmholtzi värvitaju teooria. Laienda indeks (10 rohkem) »
Akson
Akson ehk telgniit (vanemas kirjanduses ka neuriit; ladina keeles axon) on enamiku närvisüsteemiga loomade närvirakkude (neuronite) suhteliselt pikk jätke.
Uus!!: Värvitaju ja Akson · Näe rohkem »
Anorgaaniline aine
Anorgaaniline aine on keemiline aine, mis ei ole orgaaniline ühend.
Uus!!: Värvitaju ja Anorgaaniline aine · Näe rohkem »
Aritmeetiline jada
Aritmeetiline jada ehk aritmeetiline progressioon on jada, milles iga kahe järjestikuse liikme vahe on konstantne.
Uus!!: Värvitaju ja Aritmeetiline jada · Näe rohkem »
Ernst Heinrich Weber
Ernst Heinrich Weber Ernst Heinrich Weber (24. juuni 1795 Wittenberg – 26. jaanuar 1878 Leipzig) oli Saksa arst, keda peetakse üheks eksperimentaalpsühholoogia rajajaks.
Uus!!: Värvitaju ja Ernst Heinrich Weber · Näe rohkem »
Ewald Hering
Ewald Hering Karl Ewald Konstantin Hering (5. august 1834 – 26. jaanuar 1918) oli saksa füsioloog, kes uuris värvitaju ja ruumitaju.
Uus!!: Värvitaju ja Ewald Hering · Näe rohkem »
Fokuseerimine
Fokuseerimine on millegi esiletõstmine lauses, lause teatestruktuuri element.
Uus!!: Värvitaju ja Fokuseerimine · Näe rohkem »
Footon
Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant).
Uus!!: Värvitaju ja Footon · Näe rohkem »
Fotoretseptor
Fotoretseptorid on valgustundlikud valgud, mis paljudes organismides osalevad valguse aistimises ja valgusele reageerimises.
Uus!!: Värvitaju ja Fotoretseptor · Näe rohkem »
Geomeetriline jada
Geomeetriline jada ehk geomeetriline progressioon on matemaatikas jada, milles iga liikme ja sellele eelneva liikme jagatis on konstant.
Uus!!: Värvitaju ja Geomeetriline jada · Näe rohkem »
Gustav Fechner
Gustav Fechner Gustav Theodor Fechner (19. aprill 1801 Groß Särchen – 18. november 1887 Leipzig) oli saksa eksperimentaalpsühholoog, üks eksperimentaalpsühholoogia rajajaid.
Uus!!: Värvitaju ja Gustav Fechner · Näe rohkem »
Hüpotees
Hüpotees on oletus.
Uus!!: Värvitaju ja Hüpotees · Näe rohkem »
Hermann von Helmholtz
Hermann von Helmholtz Hermann von Helmholtz (sünninimega Hermann Ludwig Ferdinand Helmholtz; 31. august 1821 Potsdam, Preisimaa, Saksamaa – 8. september 1894 Charlottenburg, Berliin, Saksamaa) oli saksa teadlane ja filosoof.
Uus!!: Värvitaju ja Hermann von Helmholtz · Näe rohkem »
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Uus!!: Värvitaju ja Imetajad · Näe rohkem »
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Uus!!: Värvitaju ja Inimene · Näe rohkem »
Isaac Newton
Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (vkj 25. detsember 1642) Woolsthorpe, Lincolnshire – 31. märts (vkj 20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda peetakse nüüdisfüüsika alusepanijaks.
Uus!!: Värvitaju ja Isaac Newton · Näe rohkem »
James Clerk Maxwell
James Clerk Maxwell (13. juuni 1831 – 5. november 1879 Cambridge) oli šoti füüsik ja matemaatik, elektromagnetilise väljateooria rajaja.
Uus!!: Värvitaju ja James Clerk Maxwell · Näe rohkem »
Jan Evangelista Purkyně
Jan Evangelista Purkyně (saksapäraselt Jan Evangelista Purkinje; 18. detsember 1787 Libochovice – 28. juuli 1869 Praha) oli tšehhi füsioloog.
Uus!!: Värvitaju ja Jan Evangelista Purkyně · Näe rohkem »
John Dalton
John Dalton Manchesteri raekojas John Dalton (6. september 1766 Cumberland – 27. juuli 1844 Manchester) oli inglise keemik ja füüsik, nüüdisaegse molekulaar-atomistliku õpetuse rajajaid.
Uus!!: Värvitaju ja John Dalton · Näe rohkem »
Kandela
Kandela (lad candela, ’vahaküünal’) on SI-süsteemi ühe põhisuuruse – valgustugevuse – mõõtühik, tähis cd.
Uus!!: Värvitaju ja Kandela · Näe rohkem »
Kepikesed
Kepikesed ehk kepprakud on inimese silma võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud, mis toimivad nõrga valgustatuse korral, reageerides valgusele sõltumata selle lainepikkusest, st nad ei erista hästi värve.
Uus!!: Värvitaju ja Kepikesed · Näe rohkem »
Keskaju
Keskaju (ladina mesencephalon) on kesknärvisüsteemiga loomadel ajutüve (truncus encephali) väike osa, mis paikneb vaheaju ja ajusilla vahel.
Uus!!: Värvitaju ja Keskaju · Näe rohkem »
Kollane
Kollaste värvitoonide lõik nähtava valguse spektris on märgitud Y-ga Kollane on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~575–585 nanomeetrit ja paikneb rohelise ja oranži vahel.
Uus!!: Värvitaju ja Kollane · Näe rohkem »
Kolvikesed
Kolvikese joonis Kolvikesed ehk koonusrakud on inimese ja mitmete teiste loomade (sealhulgas imetajate) silma võrkkestas paiknevad valgustundlikud rakud (retseptor-rakud), mis on seotud värvuste nägemisega.
Uus!!: Värvitaju ja Kolvikesed · Näe rohkem »
Kromaatilisus (värviteooria)
CIE värvsusdiagramm näitab iga värvitooni kromaatilisuse vähenemist valgevärvsuspunkti suunas Punane värvitriip valguses ja varjus. Silmale paistavad kromaatilisus ja heledus varjus väiksematena Punase värvi kromaatilisuse skaala. Vasakus servas on kromaatilisus 0% (puhas hall), paremas servas 100% (puhas punane) Kromaatilisus (kreeka keelest χρώμα, khrōma 'värv'), ka küllastus (saksa keeles Sättigung) või värvilisus (inglise keeles colorfulness) on üks värvuse põhikarakteristikutest paljudes värvisüsteemides.
Uus!!: Värvitaju ja Kromaatilisus (värviteooria) · Näe rohkem »
Kuklasagar
Kuklasagar ehk oktsipitaalsagar on peaaju tagumises osas, kuklaluu all paiknev ajuosa, mis tegeleb nägemisega.
Uus!!: Värvitaju ja Kuklasagar · Näe rohkem »
Kunstiajalugu
Kunstiajalugu on kunstiteaduse osa, mis tegeleb arhitektuuri, kujutava kunsti ja tarbekunsti ajaloolise arengu uurimise, teoste kirjeldamise, süstematiseerimise ning analüüsiga.
Uus!!: Värvitaju ja Kunstiajalugu · Näe rohkem »
Lainepikkus
Siinusvõnkumise lainepikkus \scriptstyle \lambda Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel.
Uus!!: Värvitaju ja Lainepikkus · Näe rohkem »
Lilla
Violetsete värvitoonide lõik nähtava valguse spektris on märgitud V-ga Lilla ehk violett, omadussõnana violetne, on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~390–420 nanomeetrit.
Uus!!: Värvitaju ja Lilla · Näe rohkem »
Nanomeeter
Nanomeeter (tähis nm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub miljardiku meetriga: 1 ongström (Å) on 0,1 nanomeetrit.
Uus!!: Värvitaju ja Nanomeeter · Näe rohkem »
Nägemine
Silm – nägemise meeleelund Inimese silma läbilõige Nägemine ehk nägemismeel (ingl. k sight, vision) on võime detekteerida ja tõlgendada valgusstiimuleid.
Uus!!: Värvitaju ja Nägemine · Näe rohkem »
Nägemisnärv
Nägemisnärv ehk II peaajunärv ehk teine kraniaalnärv (ladina keeles nervus opticus) on paljude loomade silma võrkkestast algav sensoorne närv, mis ulatub silmamuna tagaseinast nägemisristmikuni (chiasma opticum).
Uus!!: Värvitaju ja Nägemisnärv · Näe rohkem »
Närviimpulss
Närviimpulss on närvirakkudes toimuva lühiajalise ja väga nõrga elektrilise muutuse edasikandumine mööda närvikiude ning ühest närvirakust (seejuures vahel ka ühest kehaosast) teise.
Uus!!: Värvitaju ja Närviimpulss · Näe rohkem »
Närvikiud
Närvikiuks (ladina keeles neurofibra) nimetatakse enamiku närvisüsteemiga loomade närvirakust algavat eferentset haru (jätkeid) koos seda ümbritseva tupega.
Uus!!: Värvitaju ja Närvikiud · Näe rohkem »
Orgaanilised ühendid
Orgaanilised ühendid on keemiliste ühendite klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsinikuaatomitest moodustunud ahelad.
Uus!!: Värvitaju ja Orgaanilised ühendid · Näe rohkem »
Päevanägemine
nanomeetrites Päevanägemine ehk fotoopiline nägemine on silma nägemine hea valguse käes.
Uus!!: Värvitaju ja Päevanägemine · Näe rohkem »
Pärandkultuur
Pärandkultuur on kultuuripärandi üks avaldusmisvorme, mille all mõistetakse inimese loodud kultuuripärandi objekte maastikul.
Uus!!: Värvitaju ja Pärandkultuur · Näe rohkem »
Põhivärvus
Põhivärvus ehk primaarvärvus on värvus värvuste rühmast, mida kasutatakse omavahel segades suure hulga muude värvuste saamiseks.
Uus!!: Värvitaju ja Põhivärvus · Näe rohkem »
Peegeldumine
Peegeldumisseaduse näide Peegeldus Matsimäe Pühajärvel. Võõbu, Paide vald Peegeldumine tähendab laine tagasipöördumist kahe keskkonna piirpinnalt lähtekeskkonda.
Uus!!: Värvitaju ja Peegeldumine · Näe rohkem »
Pigment
Pigmendid on värvained ja ei hõlma struktuurist ega valguse murdumisest tulenevaid värve Pigment on keemiline värvaine, mis neelab valikuliselt valgust.
Uus!!: Värvitaju ja Pigment · Näe rohkem »
Pruun
Pruun on mustjaspunakaskollane värvus.
Uus!!: Värvitaju ja Pruun · Näe rohkem »
Punane
Punane on värvus, mis tähistab inimsilmale nähtava valguse kõige pikema lainepikkusega (625–750 nm) osa.
Uus!!: Värvitaju ja Punane · Näe rohkem »
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Uus!!: Värvitaju ja Rakk · Näe rohkem »
Retseptor
Retseptorite all võidakse silmas pidada.
Uus!!: Värvitaju ja Retseptor · Näe rohkem »
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Uus!!: Värvitaju ja Silm · Näe rohkem »
Silmaava
Silmaava ehk pupill (ladina keeles pupilla) on osade loomade (sh inimeste) silmamuna vikerkesta keskel asuv ava.
Uus!!: Värvitaju ja Silmaava · Näe rohkem »
Spektrofotomeetria
Ühe kiire spektrofotomeetri skeem. Olulisemad koostisosad on valgusallikas, monokromaator, reguleeritav ava, küvett selles oleva prooviga, fototakisti, kordisti ja registraatorseade väljundis. Keemias on spektrofotomeetria füüsikalis-keemiline ainete uurimise meetod, mis tegeleb ainete neeldumisspektritega ultraviolett-, nähtava valguse ja infrapunakiirguse piirkonnas.
Uus!!: Värvitaju ja Spektrofotomeetria · Näe rohkem »
Suurajukoor
Suurajukoor ehk ajukoor (ladina keeles cortex cerebri) on neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnev 1–5 mm paksune hallaine kiht suuraju poolkerade pinnal.
Uus!!: Värvitaju ja Suurajukoor · Näe rohkem »
Talamus
Magnetresonantstomograafia kujutis inimese ajust koos viitega talamuse asukohale. Talamus ehk taalamus (kreeka keeles θάλαμος – kamber, ruum, ladina keeles thalamus) on selgroogsete, kaasa arvatud inimeste ajus asuv paariline närvirakkude kogum.
Uus!!: Värvitaju ja Talamus · Näe rohkem »
Tetrakromaasia
Tetrakromaasia ehk neljavärvinägemine on nelja tüüpi kolvikeste (või üldiselt nelja sõltumatu värvusinformatsioonikanali) omamine.
Uus!!: Värvitaju ja Tetrakromaasia · Näe rohkem »
Thomas Young
pisi Thomas Young (13. juuni 1773 Milverton, Somerset – 10. mai 1829 London) oli inglise polümaat ja arst.
Uus!!: Värvitaju ja Thomas Young · Näe rohkem »
Trikromaasia
Trikromaasia on värvide nägemine, mis põhineb kolme tüüpi kolvikeste olemasolul silmas.
Uus!!: Värvitaju ja Trikromaasia · Näe rohkem »
Tsüaansinine
Tsüaansinine, ka tsüaan on taevasinine värvitoon, üks neljavärvitrüki põhivärvidest, sinine protsessvärv, vanemas kirjanduses triaadi sinine.
Uus!!: Värvitaju ja Tsüaansinine · Näe rohkem »
Vaheaju
Vaheaju (ladina keeles diencephalon) on kesknärvisüsteemiga loomadel peaaju osa.
Uus!!: Värvitaju ja Vaheaju · Näe rohkem »
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Uus!!: Värvitaju ja Valgus · Näe rohkem »
Valguse neeldumine
Valguse neeldumine on protsess, mille tulemusena valguslaine kaotab osa oma kiirgusenergiast.
Uus!!: Värvitaju ja Valguse neeldumine · Näe rohkem »
Värvipigment
Pigmendid Pigment on iga keemiline ühend, mis tekitab vaatajal värvusaistingu, värvipigment kitsamas tähenduses on peen pulber, mida kasutatakse värvides ja viimistlusmaterjalides värvust andva osisena.
Uus!!: Värvitaju ja Värvipigment · Näe rohkem »
Värvipimedus
Värvipimedus ehk daltonism on inimese võimetus tajuda erinevusi mõnede või kõikide värvide vahel, mida teised inimesed suudavad tajuda.
Uus!!: Värvitaju ja Värvipimedus · Näe rohkem »
Värvus
Värvus ehk värv on valguskiirguse omadus, mis avaldub erisuguse spektraalkoostise ja intensiivsusega kiirguste silmaga eristatavuses.
Uus!!: Värvitaju ja Värvus · Näe rohkem »
Võrkkest
Hispaania neurobioloogi Santiago Ramón y Cajali joonis "Imetajate võrkkesta struktuur", 1900 Võrkkest ehk reetina (ladina keeles retina) on inimeste ja osade loomade silmamuna seinakihi kõige seesmine kiht.
Uus!!: Värvitaju ja Võrkkest · Näe rohkem »
Youngi-Helmholtzi värvitaju teooria
Youngi-Helmholtzi värvitaju teooria pärineb 19.
Uus!!: Värvitaju ja Youngi-Helmholtzi värvitaju teooria · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Värvinägemine, Värvuste nägemine.
