Kiiremini kui brauser!
77 suhted: Berliin, Brandenburg, Brigadeführer, Diviis, Esimene maailmasõda, Felix Steiner, Gottlob Berger, Gruppenführer, Hauptmann, Hauptscharführer, Hauptsturmführer, Heinrich Himmler, Henrik Eberle, Holokaust, Idapataljonid, Idarinne (Teine maailmasõda), III Germaani Soomuskorpus, Jalaväekindral, Kaitsepataljonid, Karl-Siegmund Litzmann, Kindralleitnant, Kindralmajor, Kindralooberst, Kolmas riik, Koonduslaager, Kurt Meyer, Leegionär, Major, Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, Nürnbergi protsess, Oberführer, Obergruppenführer, Oberkommando der Wehrmacht, Oberleutnant, Oberscharführer, Obersturmbannführer, Obersturmführer, Olion, Ooberst, Rahvus, Rass, Reichsführer, Relva-SS väeosade loend, Riigi Julgeoleku Peaamet, Rottenführer, Ruunid, Saksa keel, Saksa okupatsioon NSV Liidus, Sõjakuritegu, Scharführer, ..., Schütze, Sepp Dietrich, Soldat, SS, SS-i veregrupi tätoveering, SS-korpus, SS-Oberst-Gruppenführer, Standartenführer, Sturmabteilung, Sturmbannführer, Sturmscharführer, Suursaksa Riik, Tammerraamat, Teine maailmasõda, Theodor Eicke, Toomas Huik (tõlkija), Unterscharführer, Untersturmführer, Wehrmacht, 1. SS-Soomusdiviis Leibstandarte SS Adolf Hitler, 1939, 1942, 1943, 1944, 20. eesti diviis, 5. SS-Soomusdiviis "Wiking", 7. armee (Wehrmacht). Laienda indeks (27 rohkem) »
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Uus!!: Relva-SS ja Berliin · Näe rohkem »
Brandenburg
Brandenburg on Saksamaa liidumaa.
Uus!!: Relva-SS ja Brandenburg · Näe rohkem »
Brigadeführer
Brigadeführer (SS-Brigadeführer või SA-Brigadeführer) oli SS-i (Schutzstaffel) ja SA (Sturmabteilung) sõjaväeline auaste Kolmandas Riigis.
Uus!!: Relva-SS ja Brigadeführer · Näe rohkem »
Diviis
Diviis on taktikaline väekoondis, mis koosneb tavaliselt 2–6 rügemendist või/ja brigaadist, millele lisanduvad harilikult mõned eriülesannetega üksikud pataljonid, kompaniid ja tagalaüksused.
Uus!!: Relva-SS ja Diviis · Näe rohkem »
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: Relva-SS ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
Felix Steiner
Felix Martin Julius Steiner (23. mai 1896 – 12. mai 1966) oli Saksa armee ja Waffen-SS ohvitser, kes võitles I ja II maailmasõjas.
Uus!!: Relva-SS ja Felix Steiner · Näe rohkem »
Gottlob Berger
Gottlob Christian Berger (16. juuli 1896 – 25. jaanuar 1975) oli SS-Obergruppenführer ja Waffen-SS kindral Teises maailmasõjas.
Uus!!: Relva-SS ja Gottlob Berger · Näe rohkem »
Gruppenführer
Gruppenführer (SS-Gruppenführer või SA-Gruppenführer) oli SS-i (Schutzstaffel) ja SA (Sturmabteilung) sõjaväeline auaste Kolmandas Riigis.
Uus!!: Relva-SS ja Gruppenführer · Näe rohkem »
Hauptmann
Saksa hauptmanni õlak Hauptmann on ohvitseri auaste saksakeelsetes riikides.
Uus!!: Relva-SS ja Hauptmann · Näe rohkem »
Hauptscharführer
Hauptscharführer oli Relva-SS-i (Waffen-SS) neljas allohvitseri auaste, mis vastas Oberfeldwebel'i auastmele Wehrmachtis.
Uus!!: Relva-SS ja Hauptscharführer · Näe rohkem »
Hauptsturmführer
''SS-Hauptsturmführer'''i kraenurgad Hauptsturmführer ehk SS-Hauptsturmführer oli sõjaväeline auaste Kolmanda Riigi SS-is, SA-s ja SD-s, mis vastas teiste riikide relvajõududes kapteni auastmele, Wehrmachtis Hauptmann'ile.
Uus!!: Relva-SS ja Hauptsturmführer · Näe rohkem »
Heinrich Himmler
Heinrich Himmler Heinrich Himmler (1907) Heinrich Luitpold Himmler (7. oktoober 1900 München – 23. mai 1945 Lüneburg) oli Saksamaa poliitik, ja Schutzstaffeli juht.
Uus!!: Relva-SS ja Heinrich Himmler · Näe rohkem »
Henrik Eberle
Henrik Eberle (3. mai 1970 Karl-Marx-Stadt) on Saksa ajaloolane, Halle ülikooli uusima ajaloo õppejõud.
Uus!!: Relva-SS ja Henrik Eberle · Näe rohkem »
Holokaust
Auschwitzi koonduslaagrisse 1944. aasta suvel Holokaust (kreeka keeles ὁλόκαυστον holókauston 'täielikult põletatud'; heebrea keeles השואה HaSho'a 'häda') on termin, mida üldiselt kasutatakse teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks.
Uus!!: Relva-SS ja Holokaust · Näe rohkem »
Idapataljonid
Idapataljonid (saksa Ost-Bataillone) olid Teise maailmasõja ajal Wehrmachti Idaväeosade koosseisus moodustatud väeüksused.
Uus!!: Relva-SS ja Idapataljonid · Näe rohkem »
Idarinne (Teine maailmasõda)
Idarindel toimusid Teise maailmasõja kõige suuremad lahingud, mida Nõukogude Liit eristas kaua ülejäänud Teisest maailmasõjast ja nimetas neid Suureks Isamaasõjaks.
Uus!!: Relva-SS ja Idarinne (Teine maailmasõda) · Näe rohkem »
III Germaani Soomuskorpus
III Germaani Soomuskorpus (III SS-Panzerkorps (germanisches)) oli Teise maailmasõja aegne Relva-SS-i koosseisu kuuluv SS-korpus, mis moodustati Adolf Hitleri korraldusega 30. märtsil 1943 ja korpuseülemaks määrati SS-Obergruppenführer ja Relva-SS kindralleitnant Felix Steiner.
Uus!!: Relva-SS ja III Germaani Soomuskorpus · Näe rohkem »
Jalaväekindral
Kaks Venemaa keisririigi jalaväekindrali ja kindraladjutant (1862) Jalaväekindral (inglise keeles general of the infantry) on mitmes riigis kehtinud või kehtiv sõjaväeline auaste.
Uus!!: Relva-SS ja Jalaväekindral · Näe rohkem »
Kaitsepataljonid
Kaitsepataljonid (saksa keeles Schutzmannschaft, lühendatult Schuma) olid Teise maailmasõja käigus Saksamaa relvajõudude juurde okupeeritud territooriumite Generalbezirk Estland, Generalbezirk Lettand, Generalbezirk Litauen, Generalbezirk Weißruthenien, Reichskommissariat Ostland, Reichskommissariat Ukraine elanikest lepingulisel alusel vabatahtlikest moodustatud ja 1943.–1944.
Uus!!: Relva-SS ja Kaitsepataljonid · Näe rohkem »
Karl-Siegmund Litzmann
Karl-Siegmund (Sigismund) Litzmann (1. august 1893 Minden, Vestfaal – 23. august 1945 Dampi mõis, Rendsburg-Eckernförde, Schleswig-Holstein) oli Teises maailmasõjas Saksamaa okupeeritud Ida-alade (''Ostland'') Riigikomissariaadi Eesti kindralkomissar (Generalkommissar für Estland) asukohaga Tallinnas.
Uus!!: Relva-SS ja Karl-Siegmund Litzmann · Näe rohkem »
Kindralleitnant
Ameerika Ühendriikide maaväe kindralleitnandi õlak Kindralleitnant (inglise keeles lieutenant general) on mitme riigi sõjaväeline auaste.
Uus!!: Relva-SS ja Kindralleitnant · Näe rohkem »
Kindralmajor
Taani kindralmajori õlak Kindralmajor on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on kõrgem brigaadikindralist ja madalam kindralleitnandist.
Uus!!: Relva-SS ja Kindralmajor · Näe rohkem »
Kindralooberst
Kindralooberst (saksa keeles Generaloberst, ungari keeles vezérezredes) oli sõjaväeline auaste erinevates Saksamaa riikides ja Austria-Ungaris.
Uus!!: Relva-SS ja Kindralooberst · Näe rohkem »
Kolmas riik
Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1943. aastal Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik (ka Kolmas Riik või Kolmas Reich; saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.
Uus!!: Relva-SS ja Kolmas riik · Näe rohkem »
Koonduslaager
Koonduslaager (saksa keeles Konzentrationslager) on kinnipidamiskoht suure hulga isikute (eriti sõjaliste vastaste) isoleerimiseks ja/või hävitamiseks juhul, kui neid ei ole võimalik mahutada tavapärastesse vangilaagritesse.
Uus!!: Relva-SS ja Koonduslaager · Näe rohkem »
Kurt Meyer
Kurt Meyer (23. detsember 1910 Jerxheim – 23. detsember 1961 Hagen) oli Saksa Relva-SS ohvitser teises maailmasõjas.
Uus!!: Relva-SS ja Kurt Meyer · Näe rohkem »
Leegionär
I-III sajand) Rooma leegionär (ladina keeles legionarius, mitmus legionarii) oli Rooma sõjaväe raskes relvastuses elukutseline jalaväelane pärast Mariuse reforme.
Uus!!: Relva-SS ja Leegionär · Näe rohkem »
Major
Majori õlak Major on kaptenist kõrgem ja kolonelleitnandist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.
Uus!!: Relva-SS ja Major · Näe rohkem »
Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei
NSDAP partei kuldmärk Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (varasem tõlge Rahvussotsialistlik Saksa Töölispartei; saksa keeles: Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei, lühend NSDAP) oli partei, mis tuli Saksamaal demokraatlike valimiste tulemusena võimule 1933.
Uus!!: Relva-SS ja Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei · Näe rohkem »
Nürnbergi protsess
Nürnbergi kohtuprotsessid toimusid Saksamaal Nürnbergi Justiitspalees (Justizpalast) aastail 1945–1949.
Uus!!: Relva-SS ja Nürnbergi protsess · Näe rohkem »
Oberführer
''SS-oberführer'''i kraenurgad Oberführer ehk SS-Oberführer oli SS-i (Schutzstaffel) ja SA (Sturmabteilung) sõjaväeline auaste Kolmandas Riigis.
Uus!!: Relva-SS ja Oberführer · Näe rohkem »
Obergruppenführer
Obergruppenführer (SS-Obergruppenführer või SA-Obergruppenführer) oli SS-i (Schutzstaffel) ja SA (Sturmabteilung) sõjaväeline auaste Kolmandas Riigis.
Uus!!: Relva-SS ja Obergruppenführer · Näe rohkem »
Oberkommando der Wehrmacht
Oberkommando der Wehrmacht, Relvajõudude ülemjuhatus oli Saksa Riigi relvastatud jõudude Wehrmachti kõrgeim sõjaline keskasutus aastatel 1938–1945.
Uus!!: Relva-SS ja Oberkommando der Wehrmacht · Näe rohkem »
Oberleutnant
Oberleutnant (otsetõlkes ülemleitnant) oli Wehrmachti ja politseiüksuste sõjaväeline auaste.
Uus!!: Relva-SS ja Oberleutnant · Näe rohkem »
Oberscharführer
Oberscharführer oli Relva-SS-i (Waffen-SS) ja Allgemeine-SS-i kolmas allohvitseri auaste, mis vastas Truppführer'i auastmele Sturmabteilungis (SA), Feldwebel'i auastmele Wehrmachtis või Polizei-Meister'i auastmele Saksa politseis.
Uus!!: Relva-SS ja Oberscharführer · Näe rohkem »
Obersturmbannführer
Obersturmbannführer ehk SS-Obersturmbannführer oli sõjaväeline auaste Kolmanda Riigi SS-is, SA-s ja SD-s, mis vastas teiste riikide relvajõududes kolonelleitnandi auastmele, Wehrmachtis Oberstleutnant'ile.
Uus!!: Relva-SS ja Obersturmbannführer · Näe rohkem »
Obersturmführer
Obersturmführer ehk SS-Obersturmführer oli sõjaväeline auaste Kolmanda Riigi SS-is, SA-s ja SD-s, mis vastas teiste riikide relvajõududes leitnandi auastmele, Wehrmachtis Oberleutnant'ile.
Uus!!: Relva-SS ja Obersturmführer · Näe rohkem »
Olion
Olion on endine kirjastus Eestis.
Uus!!: Relva-SS ja Olion · Näe rohkem »
Ooberst
Saksamaa oobersti õlak Ooberst (saksa keeles Oberst, taani ja norra keeles oberst, rootsi keeles överste, soome keeles eversti, islandi keeles ofursti) on kolonelile vastav sõjaväeline auaste, mis on kasutusel olnud saksakeelsetes riikides ning Rootsis, Taanis, Norras, Soomes ja Islandil.
Uus!!: Relva-SS ja Ooberst · Näe rohkem »
Rahvus
Rahvus, ka natsioon (ladina keeles natio, sõnast nasci, ’sündima’) on etnose arengustaadium, mida iseloomustab keelel, kultuuril, usul või muudel teguritel põhinev identiteet.
Uus!!: Relva-SS ja Rahvus · Näe rohkem »
Rass
Rass ehk inimrass on termin, mida on kasutatud suure geneetiliselt päranduvate eripäradega inimrühma kohta.
Uus!!: Relva-SS ja Rass · Näe rohkem »
Reichsführer
Reichsführer ehk Reichsführer-SS oli SS-i (Schutzstaffel) kõrgeim sõjaväeline auaste Kolmandas Riigis.
Uus!!: Relva-SS ja Reichsführer · Näe rohkem »
Relva-SS väeosade loend
See on loend Relva-SS väeosadest.
Uus!!: Relva-SS ja Relva-SS väeosade loend · Näe rohkem »
Riigi Julgeoleku Peaamet
Riigi Julgeoleku Peaamet saksa keeles Reichssicherheitshauptamt, RSHA oli Saksamaa Kolmanda Riigi riikliku julgeoleku asutus aastatel 1939–1945.
Uus!!: Relva-SS ja Riigi Julgeoleku Peaamet · Näe rohkem »
Rottenführer
Rottenführer oli Relva-SS-i, Allgemeine-SS-i ja Sturmabteilungi (SA) auaste, mis vastas Obergefreiter'i auastmele Wehrmachtis või Polizei-Wachtmeister'i auastmele Saksa politseis.
Uus!!: Relva-SS ja Rottenführer · Näe rohkem »
Ruunid
frantsisklaste kloostri müürist, pärineb 11. sajandist ja kannab kirja "Tägn ja Gunnar püstitasid selle kirja Väderile, tema vennale". Ruunid on vanade germaanlaste tähestik, mis tekkis esimestel sajanditel pKr väidetavalt ladina tähestiku eeskujul.
Uus!!: Relva-SS ja Ruunid · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Relva-SS ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksa okupatsioon NSV Liidus
Saksa okupatsioon NSV Liidus oli Teise maailmasõja ajal Saksa Riigi vallutatud NSV Liidu territooriumide ja elanikkonna kontrolli ja majandusliku ekspluateerimise periood aastatel 1941–1944.
Uus!!: Relva-SS ja Saksa okupatsioon NSV Liidus · Näe rohkem »
Sõjakuritegu
Delegaadid Haagi esimesel rahukonverentsil 1899. aastal Sõjakuritegu on rahvusvahelise sõjaõiguse rikkumine sõja ajal.
Uus!!: Relva-SS ja Sõjakuritegu · Näe rohkem »
Scharführer
Scharführer oli Relva-SS-i (Waffen-SS) ja Allgemeine-SS-i teine allohvitseri auaste, mis vastas Oberscharführer'i auastmele Sturmabteilungis (SA), Unterfeldwebel'i auastmele Wehrmachtis või Polizei-Hauptwachtmeister'i auastmele Saksa politseis.
Uus!!: Relva-SS ja Scharführer · Näe rohkem »
Schütze
Schütze õlak II maailmasõjas Schütze on Saksamaa sõjajõudude kõige madalam auaste, mis võeti esmalt kasutusele I maailmasõjas.
Uus!!: Relva-SS ja Schütze · Näe rohkem »
Sepp Dietrich
Sepp Dietrich Josef Dietrich (Sepp Dietrich; 28. mai 1892 – 21. aprill 1966) oli Saksamaa sõjaväelane, Relva-SSi kindralooberst ja SS-''Oberstgruppenführer''.
Uus!!: Relva-SS ja Sepp Dietrich · Näe rohkem »
Soldat
Soldatid Soldat (ka poiss) on mängukaart.
Uus!!: Relva-SS ja Soldat · Näe rohkem »
SS
(eesti keeles "kaitsemalev"), lühendatuna SS või ruunides 16px oli sõjaväeline organisatsioon rahvussotsialistlikul Saksamaal.
Uus!!: Relva-SS ja SS · Näe rohkem »
SS-i veregrupi tätoveering
SS-i veregrupi tätoveering (saksa keeles Blutgruppentätowierung) tehti Teise maailmasõja ajal Saksamaa erivägede Waffen-SS-i sõduritele vasaku õlavarre siseküljele, et lahingu ajal oleks kergem vigastatule õige veregrupiga verd üle kanda.
Uus!!: Relva-SS ja SS-i veregrupi tätoveering · Näe rohkem »
SS-korpus
SS-korpus oli operatiiv-taktikaline väekoondis, mis kuulus II maailmasõja aegsesse Relva-SSi (Waffen-SS) ja allus Wehrmachti operatiiv-taktikalisele juhtimisele.
Uus!!: Relva-SS ja SS-korpus · Näe rohkem »
SS-Oberst-Gruppenführer
Oberstgruppenführer (juunist 1942 Oberst-gruppenführer) oli SS-i (Schutzstaffel) auaste Kolmandas Riigis, mis vastas Generaloberst'ile Wehrmachtis või kindralkoloneli ja kindralpolkovniku auastmele teistes armeedes.
Uus!!: Relva-SS ja SS-Oberst-Gruppenführer · Näe rohkem »
Standartenführer
SS-''Standartenführer'' Hermann Fegelein Standartenführer ehk SS-Standartenführer oli sõjaväeline auaste Kolmanda Riigi SS-is, SA-s ja SD-s, mis vastas teiste riikide relvajõududes koloneli auastmele, Wehrmachtis Oberst'ile.
Uus!!: Relva-SS ja Standartenführer · Näe rohkem »
Sturmabteilung
Sturmabteilung (rünnakrühm, lühend SA) oli 1921.
Uus!!: Relva-SS ja Sturmabteilung · Näe rohkem »
Sturmbannführer
pisi Sturmbannführer ehk SS-Sturmbannführer (lühendatult Stubaf) oli sõjaväeline auaste Kolmanda Riigi SS-is, SA-s ja SD-s, mis vastas teiste riikide relvajõududes majori auastmele, Wehrmachtis Major'ile.
Uus!!: Relva-SS ja Sturmbannführer · Näe rohkem »
Sturmscharführer
Sturmscharführer oli Relva-SS-i (Waffen-SS) viies allohvitseri auaste, mis vastas Stabsfeldwebel'i auastmele Wehrmachtis.
Uus!!: Relva-SS ja Sturmscharführer · Näe rohkem »
Suursaksa Riik
Suursaksa RiikGroßdeutsches Reich 100px110px LippVapp 300pxSuursaksa riik (1944) Riigikeelsaksa PealinnBerliin Riigipeajuht Adolf Hitler (26. juuni 1943 – 30. aprill 1945), riigipresident Karl Dönitz (1.–23. mai 1945) Pindala? Rahvaarv1944 ligi 128,5 miljonit.
Uus!!: Relva-SS ja Suursaksa Riik · Näe rohkem »
Tammerraamat
Tammerraamat on Eesti kirjastus.
Uus!!: Relva-SS ja Tammerraamat · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Relva-SS ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Theodor Eicke
Theodor Eicke (17. oktoober 1892 – 26. veebruar 1943) oli Saksamaa sõjaväelane, üks võtmeisikuid koonduslaagrite rajamisel.
Uus!!: Relva-SS ja Theodor Eicke · Näe rohkem »
Toomas Huik (tõlkija)
Toomas-Valter Huik (29. märts 1931 – 25. august 2020) oli eesti tõlkija ja toimetaja.
Uus!!: Relva-SS ja Toomas Huik (tõlkija) · Näe rohkem »
Unterscharführer
Unterscharführer oli Relva-SS-i ja Allgemeine-SS-i esimene allohvitseri auaste, mis vastas Scharführer'i auastmele Sturmabteilungis (SA), Unteroffizier'i auastmele Wehrmachtis või Polizei-Zugwachtmeister'i auastmele Saksa politseis.
Uus!!: Relva-SS ja Unterscharführer · Näe rohkem »
Untersturmführer
Untersturmführer oli sõjaväeline auaste Kolmanda Riigi SS-is, SA-s ja SD-s alates 1934.
Uus!!: Relva-SS ja Untersturmführer · Näe rohkem »
Wehrmacht
Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu. Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasõja lõpus. Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude Reichswehriks.
Uus!!: Relva-SS ja Wehrmacht · Näe rohkem »
1. SS-Soomusdiviis Leibstandarte SS Adolf Hitler
1.
Uus!!: Relva-SS ja 1. SS-Soomusdiviis Leibstandarte SS Adolf Hitler · Näe rohkem »
1939
1939.
Uus!!: Relva-SS ja 1939 · Näe rohkem »
1942
1942.
Uus!!: Relva-SS ja 1942 · Näe rohkem »
1943
1943.
Uus!!: Relva-SS ja 1943 · Näe rohkem »
1944
1944.
Uus!!: Relva-SS ja 1944 · Näe rohkem »
20. eesti diviis
20.
Uus!!: Relva-SS ja 20. eesti diviis · Näe rohkem »
5. SS-Soomusdiviis "Wiking"
5.
Uus!!: Relva-SS ja 5. SS-Soomusdiviis "Wiking" · Näe rohkem »
7. armee (Wehrmacht)
Saksa 7.
Uus!!: Relva-SS ja 7. armee (Wehrmacht) · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Relva SS, Relva-SS-i auastmed, Waffen ss, Waffen-SS.
