Sisukord
111 suhted: Adolf Hitler, Ajaleht, Anhalt, Austria-Ungari, Łódź, Belgia, Berliin, Bydgoszcz, Colmar, Dessau, Diviis, Eesti, Eesti kindralkomissariaat, Eesti Omavalitsus, Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium, Erfurt, Ernst Röhm, Esimene maailmasõda, Essen, Fort, Franz von Roques, Gdańsk, Halle, Hamburg, Hobusekasvatus, Holland, Holstein, Ida-Preisimaa, Iidol, Itaalia, Jugoslaavia, Kadrioru loss, Karl Litzmann, Kaunas, Käsundusohvitser, Kindral, Kindralleitnant, Kolmas riik, Kolonelleitnant, Lääne-Preisimaa, Läti, Leedu, Leitnant, Lipnik, Loomakasvatus, Mõis, Mecklenburg, Metsamajandus, Minden, Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, ... Laienda indeks (61 rohkem) »
Adolf Hitler
Adolf Hitler (20. aprill 1889 Braunau Inni ääres, Austria-Ungari – 30. aprill 1945 Berliin, Kolmas Reich) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (1921–1945).
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Adolf Hitler
Ajaleht
Francis Luis Mora. "Metrooreisijad New Yorgis" (1914) Ajaleht on perioodiline väljaanne, millel on ajakirjanduslik sisu, sh uudised, intervjuud, artiklid jmt.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Ajaleht
Anhalt
Anhalti hertsogiriigi lipp Anhalti hertsogiriigi vapp Anhalti asend Saksa Riigis Anhalti hertsogkonna kaart (1863–1918) Anhalt oli Kesk-Saksamaal asuv suveräänne riik (pärast aastat 1806 hertsogiriik), mis paiknes Harzi mägede ja Elbe jõe vahel.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Anhalt
Austria-Ungari
| nimi.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Austria-Ungari
Łódź
Łódź on maakonnaõigustega linn Poolas, Łódźi vojevoodkonna halduskeskus.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Łódź
Belgia
Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Belgia
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Berliin
Bydgoszcz
Bydgoszcz (saksa keeles Bromberg) on maakonnaõigustega linn Poolas Brda suubumiskohas Wisłasse.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Bydgoszcz
Colmar
Colmar (elsassi murdes Colmer, saksa keeles Kolmar) on linn ja kommuun Ida-Prantsusmaal Grand Esti piirkonnas Haut-Rhini departemangus.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Colmar
Dessau
Dessau on Dessau-Roßlau linnaosa, endine vald ja kreisivaba linn Saksamaa idaosas Saksi-Anhalti liidumaal.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Dessau
Diviis
Diviis on taktikaline väekoondis, mis koosneb tavaliselt 2–6 rügemendist või/ja brigaadist, millele lisanduvad harilikult mõned eriülesannetega üksikud pataljonid, kompaniid ja tagalaüksused.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Diviis
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Eesti
Eesti kindralkomissariaat
Eesti kindralkomissariaat (saksa keeles Generalbezirk Estland) oli Teise maailmasõja ajal 1941–1944 Saksamaa poolt okupeeritud Eesti territooriumil moodustatud haldusüksus, mis kuulus Ida-alade Riigikomissariaadi koosseisu.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Eesti kindralkomissariaat
Eesti Omavalitsus
Eesti Omavalitsus (saksa keeles Estnische Selbstverwaltung) oli teise maailmasõja ajal aastail 1941–1944 Saksa okupatsioonivägede poolt Eestis tsiviilvalitsemise teostamiseks moodustatud valitsus.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Eesti Omavalitsus
Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium
Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium oli Eestis Saksamaa okupatsiooni ajal 1941-1944 tegutsenud Eesti Omavalitsuse üks haldusasutusi.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium
Erfurt
Erfurt on linn Saksamaal, Tüüringi liidumaa pealinn.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Erfurt
Ernst Röhm
Ernst Röhm SA mundris 1933. aasta augustis Ernst Julius Günther Röhm (28. november 1887 München – 2. juuli 1934 München) oli Saksamaa sõjaväelane ja poliitik, üks paramilitaarse Sturmabteilungi (SA) asutajaid ja hilisem juht.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Ernst Röhm
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Esimene maailmasõda
Essen
Essen on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal Ruhri linnastus.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Essen
Fort
Põhjamere ääres, 18 kilomeetrit Suurbritannia põhjapoolseimast linnast Invernessist kirdes Fort on ehitisena ühest või mitmest fortifikatsiooniehitisest koosnev üksik kindlus(tus).
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Fort
Franz von Roques
Franz von Roques (1. september 1877 Treysa – 7. august 1967 Treysa) oli Saksamaa sõjaväelane, alates 1941.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Franz von Roques
Gdańsk
Gdańsk (kašuubi Gduńsk, saksa Danzig, ladina Gedania, Dantiscum) on linn Poolas Gdański lahe ääres Motława jõel Wisła suudmes.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Gdańsk
Halle
Halle (ka Halle an der Saale) on linn Saksamaal, Saksi-Anhalti liidumaa suurim linn.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Halle
Hamburg
Hamburg (alamsaksa keeles Hamborg) on linn Saksamaal, elanike arvult halduspiirides teine linn Berliini järel.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Hamburg
Hobusekasvatus
Mära koos varsaga Hobusekasvatus on hobuste järelpõlve kasvatamine, eriti tõupuhaste loomade selektiivne inimtekkeline aretus.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Hobusekasvatus
Holland
Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Holland
Holstein
Holsteini vapp. Sarnaselt Schaumburgi vapiga on sellele stiliseeritud nõgeseleht Holstein (põhjaalamsaksa: Holsteen; taani: Holsten; ladina: Holsatia) on ajalooline piirkond Elbe ja Eideri jõe vahel.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Holstein
Ida-Preisimaa
Ida-Preisimaa (saksa keeles Ostpreußen; ladina keeles Borussia Orientalis) on ajalooline regioon, mis moodustab ajaloolise Preisimaa tuumiku (koos Lääne-Preisimaaga).
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Ida-Preisimaa
Iidol
Iidol (vanakreeka keeles eidolon, ladina keeles idolum) tähendas algselt kuju.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Iidol
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Itaalia
Jugoslaavia
Jugoslaavia haldusala enne ja pärast Teist maailmasõda Jugoslaavia nime on ametlikult või mitteametlikult kandnud ajavahemikus 1918–2003 Balkani poolsaarel eksisteerinud liitriik.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Jugoslaavia
Kadrioru loss
Kadrioru lossi peafassaad 2022. aastal Kadrioru loss on Tallinna kesklinnas Kadrioru asumis Kadrioru pargis asuv barokkstiilis loss.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Kadrioru loss
Karl Litzmann
Karl Litzmann (22. jaanuar 1850 Neu Globsow, Brandenburg – 28. mai 1936 Neu Globsow, Brandenburg) oli Saksamaa sõjaväelane ja poliitik, aastast 1898 jalaväekindral. 1895 nimetati Karl Litzmann ooberstiks ja ta oli ametis Berliini Sõjaakadeemia direktsiooni liikmena. 1898 sai temast kindral.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Karl Litzmann
Kaunas
Kaunas (vanas kirjaviisis Kowno-lin) on Leedu suuruselt teine linn, Kaunase rajooni halduskeskus.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Kaunas
Käsundusohvitser
Käsundusohvitser ehk adjutant on kõrgema ülema või asutuse antud eriülesandeid täitev ohvitser.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Käsundusohvitser
Kindral
USA kindrali õlak Kindral ehk täiskindral on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on reeglina kõrgem kindralleitnandist ja madalam marssalist või sellele vastavast auastmest.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Kindral
Kindralleitnant
Ameerika Ühendriikide maaväe kindralleitnandi õlak Kindralleitnant (inglise keeles lieutenant general) on mitme riigi sõjaväeline auaste.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Kindralleitnant
Kolmas riik
Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1943. aastal Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik (ka Kolmas Riik või Kolmas Reich; saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Kolmas riik
Kolonelleitnant
Kolonelleitnant on sõjaväeline auaste paljudes maades, sealhulgas Eesti kaitseväes.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Kolonelleitnant
Lääne-Preisimaa
Lipp Vapp Saksa keisririigis, 1878. Lääne-Preisimaa provints (saksa: Provinz Westpreußen; kašuubi: Zôpadné Prësë; poola: Prusy Zachodnie) oli Preisimaa provints aastatel 1773–1829 ja 1878–1922.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Lääne-Preisimaa
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Läti
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Leedu
Leitnant
100px Leitnant on sõjaväeline auaste, mis Eesti kaitseväes on madalam kaptenist ja kõrgem nooremleitnandist.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Leitnant
Lipnik
Lipnik on Eesti kaitseväe madalaim ohvitseri (nooremohvitseri) auaste.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Lipnik
Loomakasvatus
Loomakasvatus ehk karjakasvatus on põllumajandusharude rühm, mis tegeleb koduloomade pidamisega.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Loomakasvatus
Mõis
Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Mõis
Mecklenburg
Mecklenburg tänapäeva halduspiirides Mecklenburgi vapp Mecklenburg (alamsaksa Mękelborg) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, mis hõlmab läänepoolse ja suurema osa Mecklenburg-Vorpommerni liidumaast Saksamaa Liitvabariigis.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Mecklenburg
Metsamajandus
Metsamajandus on metsanduse haru, mis tegeleb metsade majandamisega: metsa uuendamise, kasvatamise, kasutamise ja kaitsega.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Metsamajandus
Minden
Minden on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal, Minden-Lübbecke kreisi keskus.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Minden
Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei
NSDAP partei kuldmärk Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (varasem tõlge Rahvussotsialistlik Saksa Töölispartei; saksa keeles: Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei, lühend NSDAP) oli partei, mis tuli Saksamaal demokraatlike valimiste tulemusena võimule 1933.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei
Obergruppenführer
Obergruppenführer (SS-Obergruppenführer või SA-Obergruppenführer) oli SS-i (Schutzstaffel) ja SA (Sturmabteilung) sõjaväeline auaste Kolmandas Riigis.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Obergruppenführer
Ohvitser
Ohvitser (ladina sõnast officium, 'amet') on vastava auastmega isik, kes kuulub relvajõudude, korrakaitsejõudude või sõjaväeliste ametkondade juhtivkoosseisu.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Ohvitser
Ostland
Ostland ehk Ida-alade Riigikomissariaat (saksa Reichskommissariat Ostland) oli Saksa Riigi poolt Nõukogude Liidult Teise maailmasõja käigus okupeeritud maa-alade haldusüksus Alfred Rosenbergi juhitud Okupeeritud Ida-alade Riigiministeeriumi koosseisus, aastail 1941–1945.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Ostland
Paderborn
Paderborn on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal, Paderborni kreisi keskus.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Paderborn
Piirkonnakomissar
Piirkonnakomissar (sks Kreisleiter) oli Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei auaste ja ametikoht aastatel 1930–1945.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Piirkonnakomissar
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Pommeri
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Poola
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Prantsusmaa
Prostituut
Prostituut on seksitöötaja, prostitutsiooniga tegelev isik ehk prostitueerija, seksiteenuste osutaja ja osutaja.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Prostituut
Ratsarügement
Ratsarügement (algselt Ratsapolk) oli Eesti sõjaväe ratsaüksus, mis moodustati 20.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Ratsarügement
Ratsasport
Ratsasport on sport, kus sõidetakse hobustega võidu ratsa.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Ratsasport
Raudrist
Raudrist, II. klass (1914) Raudrist (saksa keeles Eisernes Kreuz, lühend EK) oli Preisimaa ja alates 1939.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Raudrist
Raudristi Rüütlirist
Raudristi Rüütlirist tammelehtedega Raudristi Rüütlirist kuldsete tammelehtede, mõõkade ja teemantidega Raudristi Rüütlirist (saksa keeles Ritterkreuz des Eisernen Kreuzes, tihti lihtsalt Ritterkreuz) oli Saksamaa autasu, mida jagati ülima lahinguvälja vapruse või õnnestunud juhtimise eest Kolmanda Riigi ajal.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Raudristi Rüütlirist
Relva-SS
Relva-SS (saksa keeles Waffen-SS) oli natsionaalsotsialistlikku Saksamaad valitseva ainupartei NSDAP sõjalise tiiva Schutzstaffel'i lahinguüksuste nimetus alates 1939.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Relva-SS
Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)
Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt teise maailmasõja käigus.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)
Sõjateenete Rist
Erinevat klassi Sõjateenete Ristid Sõjateenete Rist (saksa keeles Kriegsverdienstkreuz) oli Saksa autasu teise maailmasõja ajal, mida võidi anda nii sõjaväelastele kui ka tsiviilisikutele.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Sõjateenete Rist
Sõjaväeline auaste
Sõjaväeline auaste (vananenud termin aukraad) on sõjaväelase või reservis (erus) oleva sõjaväekohuslase auaste, mis määrab sõjaväelase hierarhilise positsiooni (õigused ja kohustused) teiste sõjaväelaste suhtes.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Sõjaväeline auaste
Schleswig-Holstein
Schleswig-Holstein on liidumaa Saksamaa põhjaosas Põhjamere kagu- ja Läänemere edelarannikul.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Schleswig-Holstein
Smolensk
Smolenski raudteejaam Smolensk (vene Смоленск) on linn Venemaal, Smolenski oblasti keskus.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Smolensk
Spiiker
Spiiker (inglise sõnast speaker 'kõneleja') on parlamendi, volikogu või muu parlamentaarse organisatsiooni eesistuja.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Spiiker
Sturmabteilung
Sturmabteilung (rünnakrühm, lühend SA) oli 1921.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Sturmabteilung
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Tallinn
Tšehhi
Tšehhi kaart Tšehhi ehk Tšehhimaa (tšehhi keeles Česko; enamasti kasutatakse nimekuju Česká republika) on merepiirita riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Tšehhi
Tšernjahhovsk
Tšernjahhovsk on linn Venemaa Kaliningradi oblastis, Tšernjahhovski rajooni keskus.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Tšernjahhovsk
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Teine maailmasõda
Ungari
Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Ungari
Vabakorpused
Vabakorpusteks (saksa keeles Freikorps) nimetati Saksamaa vabatahtlike sõjaväe- või paramilitaarüksusi.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Vabakorpused
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Venemaa
Vestfaal
Reini jõe kaart Kesk-Euroopa kaart aastatel 919 - 1125, William Robert Shepherdi järgi. Hõimuhertsogkonnad on: Saksimaa (kollane) sh '''Vestfaalia''', Frankimaa (sinine), Baieri (roheline), Švaabimaa (heleoranž), Alam-Lotring (tumeroosa), Ülem-Lotring (heleroosa) ja Tüüringi (tumeoranž).
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Vestfaal
Wehrmacht
Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe).
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja Wehrmacht
1. august
1.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja 1. august
1. september
1.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja 1. september
12. november
12.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja 12. november
17. september
17.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja 17. september
1893
1893.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja 1893
1905
1905.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja 1905
1911
1911.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja 1911
1912
1912.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja 1912
1913
1913.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja 1913
1914
1914.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja 1914
1917
1917.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja 1917
1918
1918.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja 1918
1919
1919.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja 1919
1920
1920.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja 1920
1921
1921.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja 1921
1929
1929.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja 1929
1931
1931.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja 1931
1932
1932.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja 1932
1933
1933.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja 1933
1934
1934.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja 1934
1936
1936.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja 1936
1936. aasta suveolümpiamängud
1936.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja 1936. aasta suveolümpiamängud
1939
1939.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja 1939
1941
1941.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja 1941
1944
1944.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja 1944
1945
1945.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja 1945
2. august
2.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja 2. august
27. juuni
27.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja 27. juuni
30. juuni
30.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja 30. juuni
4. detsember
4.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja 4. detsember
5. detsember
5.
Vaata Karl-Siegmund Litzmann ja 5. detsember
Tuntud ka kui Karl Siegmund Litzmann, Karl Sigismund Litzmann, Karl-Siegmund Lietzmann.