Kiiremini kui brauser!
71 suhted: Aadlisuguvõsa, Alam-Sileesia, Šļukumsi mõis, Ādaži mõis, Baižkalni mõis, Blome mõis (Gulbene kihelkond), Bormaņi mõis, Branti mõis, Bruņene mõis, Bukulti mõis, Druviena mõis, Eestimaa rüütelkond, Ikšķile mõis, Ilzene mõis, Inčukalnsi mõis, Jaunrauna mõis, Kaliküla mõis, Kalnamuiža mõis, Kalniena mõis, Kurista mõis, Lāzberģi mõis, Läti keel, Lūši mõis, Liivimaa, Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium, Liivimaa ja Eestimaa Asjade Justiitskolleegium, Liivimaa maanõunik, Liivimaa rüütelkond, Linnamõis, Litene mõis, Lizumsi mõis, Lubāna kihelkond, Lubāna mõis, Lustivere mõis, Mālupe mõis, Māriņkalnsi mõis, Mädapea mõis, Mõisamaa, Meirāni mõis, Narva rae liikmete loend, Ontika mõis, Paslepa mõis, Plānupe mõis, Pociemsi mõis, Rama mõis, Repjekalnsi mõis, Riigiduuma (Venemaa keisririik), Riigimõis, Ropaži mõis, Saare mõis (Noarootsi), ..., Saikava mõis, Saksa-Rooma riik, Saksimaa hertsogiriik, Stāmeriena mõis, Tapiku mõis, Taurupe mõis, Vabahärra, Valme mõis, Vana-Gulbene mõis, Vana-Laitsna mõis, Vastse-Laitsna mõis, Vastse-Nõo mõis, Vatrāne mõis, Võnnu mõis (Võnnu kihelkond), Vecsaliena mõis, Vedu mõis, Vene keel, Wulfsdorff, Zekleri mõis, Ziemeri mõis, 1427. Laienda indeks (21 rohkem) »
Aadlisuguvõsa
Aadlisuguvõsa on suguvõsa, mille moodustavad aadliseisusse tõstetud esiisa ja tema järglased.
Uus!!: Wolff ja Aadlisuguvõsa · Näe rohkem »
Alam-Sileesia
Sileesia vapp,Hugo Ströhl (1851–1919) Alam-Sileesia (poola Dolny Śląsk; tšehhi Dolní Slezsko; ladina Silesia Inferior; saksa Niederschlesien; sileesia saksa: Niederschläsing; sileesia Dolny Ślůnsk) on ajaloolise ja geograafilise Sileesia piirkonna loodeosa; Ülem-Sileesia on kagus.
Uus!!: Wolff ja Alam-Sileesia · Näe rohkem »
Šļukumsi mõis
Šļukumsi mõis (saksa keeles Schluckum, läti keeles Šļukuma muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Aluliina kihelkonnas.
Uus!!: Wolff ja Šļukumsi mõis · Näe rohkem »
Ādaži mõis
Ādaži mõis (saksa keeles Aahof, ka Neuermühlen, läti keeles Ādažu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Ādaži kihelkonnas.
Uus!!: Wolff ja Ādaži mõis · Näe rohkem »
Baižkalni mõis
Baižkalni mõis (saksa keeles Friedrichshof, läti keeles Baižkalna muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Rauna kihelkonnas.
Uus!!: Wolff ja Baižkalni mõis · Näe rohkem »
Blome mõis (Gulbene kihelkond)
Blome mõis (saksa keeles Blumenhof, läti keeles Blomes muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss), hiljem Vana-Gulbene kõrvalmõis Liivimaal Valga kreisis Gulbene kihelkonnas.
Uus!!: Wolff ja Blome mõis (Gulbene kihelkond) · Näe rohkem »
Bormaņi mõis
Bormaņi mõis (ka Trapene mõis, saksa keeles Treppenhof, läti keeles Bormaņu muiža, ka Trapenes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Koivaliina kihelkonnas.
Uus!!: Wolff ja Bormaņi mõis · Näe rohkem »
Branti mõis
Branti mõis (saksa keeles Horstenhof, läti keeles Brantu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Rauna kihelkonnas.
Uus!!: Wolff ja Branti mõis · Näe rohkem »
Bruņene mõis
Bruņene mõis Bruņene mõis (läti keeles Bruņenes muiža, ka Bruņas muiža, saksa keeles Brunnen) oli mõis Kuramaal Aizlauce kihelkonnas.
Uus!!: Wolff ja Bruņene mõis · Näe rohkem »
Bukulti mõis
Bukulti mõis (saksa keeles Bellenhof, läti keeles Bukultu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Ādaži kihelkonnas.
Uus!!: Wolff ja Bukulti mõis · Näe rohkem »
Druviena mõis
Druviena mõisa peahoone Druviena mõis (saksa keeles Druween, läti keeles Druvienas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Tirza kihelkonnas.
Uus!!: Wolff ja Druviena mõis · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Uus!!: Wolff ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »
Ikšķile mõis
Ikšķile mõis (läti keeles Ikšķiles muiža, saksa keeles Uexküll Üxküll) oli mõis Liivimaal Ikšķile kihelkonnas.
Uus!!: Wolff ja Ikšķile mõis · Näe rohkem »
Ilzene mõis
Ilzene mõis (saksa keeles Ilsen, läti keeles Ilzenes muiža, ka Ilsenes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Zeltiņi kihelkonnas.
Uus!!: Wolff ja Ilzene mõis · Näe rohkem »
Inčukalnsi mõis
Inčukalnsi mõis (saksa keeles Hinzenberg, läti keeles Inčukalna muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Allaži kihelkonnas.
Uus!!: Wolff ja Inčukalnsi mõis · Näe rohkem »
Jaunrauna mõis
Jaunrauna mõis (saksa keeles Ronneburg-Neuhof, läti keeles Jaunraunas muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Võnnu kreisis Rauna kihelkonnas.
Uus!!: Wolff ja Jaunrauna mõis · Näe rohkem »
Kaliküla mõis
Kaliküla mõis (saksa keeles Kalliküll) oli Lustivere mõisa kõrvalmõis Põltsamaa kihelkonnas Viljandimaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).
Uus!!: Wolff ja Kaliküla mõis · Näe rohkem »
Kalnamuiža mõis
Mõisa peahoone. Kalnamuiža mõis (ka Sieksāte mõis; läti keeles Kalnamuiža või Sieksātes muiža, saksa keeles Berghof) on mõis Lätis Skrunda piirkonnas Rudbārži vallas Sieksāte külas.
Uus!!: Wolff ja Kalnamuiža mõis · Näe rohkem »
Kalniena mõis
Kalniena mõis (saksa keeles Alt-Kalnemoise, läti keeles Kalnienas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Zeltiņi kihelkonnas.
Uus!!: Wolff ja Kalniena mõis · Näe rohkem »
Kurista mõis
Mõisa tall-tõllakuur Kurista mõisa kabeli varemed Kurista mõis (saksa keeles Kurrista) oli rüütlimõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas.
Uus!!: Wolff ja Kurista mõis · Näe rohkem »
Lāzberģi mõis
Lāzberģi mõisa varemed Lāzberģi mõis (saksa keeles Fianden, läti keeles Lāzberģes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Aluliina kihelkonnas.
Uus!!: Wolff ja Lāzberģi mõis · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Wolff ja Läti keel · Näe rohkem »
Lūši mõis
Lūši mõis (saksa keeles Luxenhof, läti keeles Lūša muiža) oli rüütlimõis, hiljem Vastse-Laitsna kõrvalmõis (fideikomiss) Liivimaal Valga kreisis Apekalnsi kihelkonnas.
Uus!!: Wolff ja Lūši mõis · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Wolff ja Liivimaa · Näe rohkem »
Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium
Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium oli Liivimaa evangeelse kiriku kõrgem kirikuvalitsemisasutus aastatel 1633–1919.
Uus!!: Wolff ja Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium · Näe rohkem »
Liivimaa ja Eestimaa Asjade Justiitskolleegium
Liivimaa ja Eestimaa Asjade Justiitskolleegium (lühemalt: Justiitskolleegium) oli aastatel 1728–1832 Peterburis tegutsenud kohtuasutus.
Uus!!: Wolff ja Liivimaa ja Eestimaa Asjade Justiitskolleegium · Näe rohkem »
Liivimaa maanõunik
Liivimaa maanõunik (saksa keeles Livländische Landrat ja Landrat von Livland) oli Liivimaa omavalitsusliku institutsiooni Liivimaa maanõunike kolleegiumi (1643−1920) liige, kes valiti Liivimaa rüütelkonna maapäeval aadliseisusest mõisaomanike seast − alates XVIII sajandist matrikliaadli hulgast − eluajaks ja kelle kinnitas ametisse kindralkuberner (hiljem Venemaa siseminister).
Uus!!: Wolff ja Liivimaa maanõunik · Näe rohkem »
Liivimaa rüütelkond
Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.
Uus!!: Wolff ja Liivimaa rüütelkond · Näe rohkem »
Linnamõis
Linnamõis (saksa keeles Stadtgut) oli linnale kuuluv mõis.
Uus!!: Wolff ja Linnamõis · Näe rohkem »
Litene mõis
Litene mõis (saksa keeles Lettin, läti keeles Litenes muiža, eesti keeles ka Liitina mõis) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Gulbene kihelkonnas.
Uus!!: Wolff ja Litene mõis · Näe rohkem »
Lizumsi mõis
Lizumsi mõis (saksa keeles Lysohn, läti keeles Lizuma muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Velēna kihelkonnas.
Uus!!: Wolff ja Lizumsi mõis · Näe rohkem »
Lubāna kihelkond
Lubāna kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Lubahn, läti keeles Lubānas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu kreisis.
Uus!!: Wolff ja Lubāna kihelkond · Näe rohkem »
Lubāna mõis
Lubāna mõis (saksa keeles Schloß Lubahn, läti keeles Lubānas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Lubāna kihelkonnas.
Uus!!: Wolff ja Lubāna mõis · Näe rohkem »
Lustivere mõis
Lustivere mõis (saksa keeles Lustifer) oli rüütlimõis Viljandimaal Põltsamaa kihelkonnas.
Uus!!: Wolff ja Lustivere mõis · Näe rohkem »
Mālupe mõis
Mālupe mõis (saksa keeles Malup, läti keeles Mālupes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Aluliina kihelkonnas.
Uus!!: Wolff ja Mālupe mõis · Näe rohkem »
Māriņkalnsi mõis
Māriņkalnsi mõis (saksa keeles Marienstein, läti keeles Māriņkalna muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Apekalnsi kihelkonnas.
Uus!!: Wolff ja Māriņkalnsi mõis · Näe rohkem »
Mädapea mõis
Mädapea mõis (saksa keeles Mettapäh) oli Rakvere kihelkonnas Virumaal asunud rüütlimõis.
Uus!!: Wolff ja Mädapea mõis · Näe rohkem »
Mõisamaa
Mõisamaa oli mõisa maa-ala osa, mida mõisapidaja ise majandas.
Uus!!: Wolff ja Mõisamaa · Näe rohkem »
Meirāni mõis
Meirāni mõis (saksa keeles Meiran, varem Sophienhöh, läti keeles Meirānu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Lubāna kihelkonnas.
Uus!!: Wolff ja Meirāni mõis · Näe rohkem »
Narva rae liikmete loend
Narva rae liikmete loend sisaldab praegu nimed kuni 1558.
Uus!!: Wolff ja Narva rae liikmete loend · Näe rohkem »
Ontika mõis
Ontika mõisa härrastemaja Ontika mõis (saksa keeles Ontika) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Wolff ja Ontika mõis · Näe rohkem »
Paslepa mõis
Paslepa mõis oli mõis Noarootsi kihelkonnas, nüüdse haldusjaotuse järgi Lääne-Nigula vallas Lääne maakonnas.
Uus!!: Wolff ja Paslepa mõis · Näe rohkem »
Plānupe mõis
Plānupe mõis (saksa keeles Planup, läti keeles Plānupes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Allaži kihelkonnas.
Uus!!: Wolff ja Plānupe mõis · Näe rohkem »
Pociemsi mõis
Pociemsi mõis (saksa keeles Posendorf, varem Hof zu Pahl, läti keeles Pociema muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Umurga kihelkonnas.
Uus!!: Wolff ja Pociemsi mõis · Näe rohkem »
Rama mõis
Rama mõis (saksa keeles Rammenhof, läti keeles Ramas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Sigulda kihelkonnas.
Uus!!: Wolff ja Rama mõis · Näe rohkem »
Repjekalnsi mõis
Repjekalnsi mõis (saksa keeles Reppekaln, läti keeles Repjekalna muiža) oli rüütlimõis, hiljem Vastse-Laitsna kõrvalmõis (fideikomiss) Liivimaal Valga kreisis Apekalnsi kihelkonnas.
Uus!!: Wolff ja Repjekalnsi mõis · Näe rohkem »
Riigiduuma (Venemaa keisririik)
Riigiduuma oli Venemaa keisririigi riigiorgan.
Uus!!: Wolff ja Riigiduuma (Venemaa keisririik) · Näe rohkem »
Riigimõis
Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.
Uus!!: Wolff ja Riigimõis · Näe rohkem »
Ropaži mõis
Ropaži mõis (saksa keeles Schloẞ Rodenpois, läti keeles Ropažu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Ropaži kihelkonnas.
Uus!!: Wolff ja Ropaži mõis · Näe rohkem »
Saare mõis (Noarootsi)
Saare mõisa härrastemaja, 2009 Saare mõis oli rüütlimõis Noarootsi kihelkonnas.
Uus!!: Wolff ja Saare mõis (Noarootsi) · Näe rohkem »
Saikava mõis
Saikava mõis (saksa keeles Friedrichswald, läti keeles Saikavas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Ļaudona kihelkonnas.
Uus!!: Wolff ja Saikava mõis · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Wolff ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Uus!!: Wolff ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »
Stāmeriena mõis
Stāmeriena mõis (saksa keeles Stomersee, läti keeles Stāmerienas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Gulbene kihelkonnas.
Uus!!: Wolff ja Stāmeriena mõis · Näe rohkem »
Tapiku mõis
Tapiku mõisa härrastemaja, 2014 Tapiku mõisa härrastemaja tagantvaade, 2014 Tapiku mõis (saksa keeles Tappik) oli rüütlimõis Põltsamaa kihelkonnas Viljandimaal.
Uus!!: Wolff ja Tapiku mõis · Näe rohkem »
Taurupe mõis
Taurupe mõis (saksa keeles Taurup, Trauen, Tauren, varem Astrau ja Asterow, läti keeles Taurupes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Madliena kihelkonnas.
Uus!!: Wolff ja Taurupe mõis · Näe rohkem »
Vabahärra
Vabahärra kroon heraldikas. Vabahärra (saksa keeles Freiherr, rootsi keeles friherre) oli Saksamaal läänindusajastul maahärra teenistusest vaba aadliku tiitel; hiljem auastmelt krahvile allpool järgnev aadlik (1561. aastast ka Rootsis).
Uus!!: Wolff ja Vabahärra · Näe rohkem »
Valme mõis
Valme mõis (saksa keeles Walmeshof, varem Taubenhof) oli rüütlimõis, hiljem Vana-Gulbene kõrvalmõis Liivimaal Valga kreisis Gulbene kihelkonnas.
Uus!!: Wolff ja Valme mõis · Näe rohkem »
Vana-Gulbene mõis
Vana-Gulbene mõisa Valge loss Vana-Gulbene mõis ehk Vecgulbene mõis (saksa keeles Alt-Schwanenburg, läti keeles Vecgulbenes muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Valga kreisis Gulbene kihelkonnas.
Uus!!: Wolff ja Vana-Gulbene mõis · Näe rohkem »
Vana-Laitsna mõis
Vana-Laitsna mõis ehk Veclaicene mõis (saksa keeles Alt-Laitzen) oli rüütlimõis Liivimaa Valga kreisis Apekalnsi kihelkonnas.
Uus!!: Wolff ja Vana-Laitsna mõis · Näe rohkem »
Vastse-Laitsna mõis
Mõisa häärber 1911. aastal Vastse-Laitsna mõis ehk Jaunlaicene mõis (saksa keeles Neu-Laitzen) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Apekalnsi kihelkonnas.
Uus!!: Wolff ja Vastse-Laitsna mõis · Näe rohkem »
Vastse-Nõo mõis
Vastse-Nõo mõis (saksa keeles Neu-Nüggen) oli rüütlimõis Nõo kihelkonnas Tartumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016).
Uus!!: Wolff ja Vastse-Nõo mõis · Näe rohkem »
Vatrāne mõis
Vatrāne mõis (saksa keeles Wattram, läti keeles Vatrānes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Suntaži kihelkonnas.
Uus!!: Wolff ja Vatrāne mõis · Näe rohkem »
Võnnu mõis (Võnnu kihelkond)
Võnnu mõis (saksa keeles Schloß Wenden, läti keeles Cēsu pilsmuiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Võnnu kihelkonnas.
Uus!!: Wolff ja Võnnu mõis (Võnnu kihelkond) · Näe rohkem »
Vecsaliena mõis
Vecsaliena mõisa peahoone Vecsaliena mõis (läti keeles Vecsalienas muiža, ka Červonkas muiža, saksa keeles Alt-Sallensee, poola keeles Czerwony dwór) oli mõis Kuramaal Aizlauce kihelkonnas.
Uus!!: Wolff ja Vecsaliena mõis · Näe rohkem »
Vedu mõis
Vedu mõis (varem Marivere) (saksa keeles Fehtenhof või Fetenhof, varem Marifer) oli rüütlimõis Äksi kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Wolff ja Vedu mõis · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Wolff ja Vene keel · Näe rohkem »
Wulfsdorff
Wulf(f)sdorff (varasema nimega Wolff) oli aadlisuguvõsa Damier, P. E. & Ando Pajus, 2007.
Uus!!: Wolff ja Wulfsdorff · Näe rohkem »
Zekleri mõis
Zekleri mõis (saksa keeles Secklershof, läti keeles Zeklera muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Võnnu kihelkonnas.
Uus!!: Wolff ja Zekleri mõis · Näe rohkem »
Ziemeri mõis
Ziemeri mõis (saksa keeles Semershof, läti keeles Ziemera muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Aluliina kihelkonnas.
Uus!!: Wolff ja Ziemeri mõis · Näe rohkem »
1427
1427.
Uus!!: Wolff ja 1427 · Näe rohkem »
