Kiiremini kui brauser!Sarnasusi 29. Kaitsepataljon ja Eesti kaitsepataljonid
29. Kaitsepataljon ja Eesti kaitsepataljonid on 15 ühist asja (Unioonpeedia): Jalavägi, Kaitsepataljonid, Omakaitse, Pataljon, Punaarmee, Saksa Korrapolitsei, Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944), Suursaksa Riik, Teine maailmasõda, Wehrmacht, 29. Kaitsepataljon, 30. Eesti Politseipataljon, 37. Kaitsepataljon, 38. Kaitsepataljon, 40. Kaitsepataljon.
Jalavägi
Jalaväe taktikaline üld-tingmärk Jalavägi ehk infanteeria on maaväe põhiline esmane ja traditsiooniline väeliik (relvaliik), mille põhiülesanded lahinguväljal on võitlus vaenlase lahinguüksustega, maa-alade ja objektide enda kontrolli all (valduses) hoidmine või kontrolli alla võtmine (vallutamine) ning lahinguluure.
29. Kaitsepataljon ja Jalavägi · Eesti kaitsepataljonid ja Jalavägi ·
Kaitsepataljonid
Kaitsepataljonid (saksa keeles Schutzmannschaft, lühendatult Schuma) olid Teise maailmasõja käigus Saksamaa relvajõudude juurde okupeeritud territooriumite Generalbezirk Estland, Generalbezirk Lettand, Generalbezirk Litauen, Generalbezirk Weißruthenien, Reichskommissariat Ostland, Reichskommissariat Ukraine elanikest lepingulisel alusel vabatahtlikest moodustatud ja 1943.–1944.
29. Kaitsepataljon ja Kaitsepataljonid · Eesti kaitsepataljonid ja Kaitsepataljonid ·
Omakaitse
Mõniste Omakaitse rühm algpäevil. Teises reas vasakult 4. metsavendade grupi juht ja kohaliku omakaitse esimene ülemus nooremseersant Johannes Lepp. Omakaitse (lühend OK; okupatsioonivõimude kasutatud saksakeelne termin Selbstschutz) oli vabatahtlik relvastatud organisatsioon, mis tegutses Saksa okupatsiooni eel ja ajal 1941–1944.
29. Kaitsepataljon ja Omakaitse · Eesti kaitsepataljonid ja Omakaitse ·
Pataljon
NATO tingmärk sõbralik pataljon Pataljon on sõjaväeline üksus või allüksus, mis koosneb staabist ja harilikult 3...8 kompaniist või roodust, millele võib lisanduda mõni eriotstarbeline üksik rühm.
29. Kaitsepataljon ja Pataljon · Eesti kaitsepataljonid ja Pataljon ·
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
29. Kaitsepataljon ja Punaarmee · Eesti kaitsepataljonid ja Punaarmee ·
Saksa Korrapolitsei
Saksa korrapolitsei (saksa keeles Deutsche Ordnungspolizei) oli Saksamaal ajalooliselt välja kujunenud vormiriietust kandev korrakaitsepolitsei.
29. Kaitsepataljon ja Saksa Korrapolitsei · Eesti kaitsepataljonid ja Saksa Korrapolitsei ·
Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)
Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt teise maailmasõja käigus.
29. Kaitsepataljon ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · Eesti kaitsepataljonid ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
Suursaksa Riik
Suursaksa RiikGroßdeutsches Reich 100px110px LippVapp 300pxSuursaksa riik (1944) Riigikeelsaksa PealinnBerliin Riigipeajuht Adolf Hitler (26. juuni 1943 – 30. aprill 1945), riigipresident Karl Dönitz (1.–23. mai 1945) Pindala? Rahvaarv1944 ligi 128,5 miljonit.
29. Kaitsepataljon ja Suursaksa Riik · Eesti kaitsepataljonid ja Suursaksa Riik ·
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
29. Kaitsepataljon ja Teine maailmasõda · Eesti kaitsepataljonid ja Teine maailmasõda ·
Wehrmacht
Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu. Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasõja lõpus. Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude Reichswehriks.
29. Kaitsepataljon ja Wehrmacht · Eesti kaitsepataljonid ja Wehrmacht ·
29. Kaitsepataljon
29.
29. Kaitsepataljon ja 29. Kaitsepataljon · 29. Kaitsepataljon ja Eesti kaitsepataljonid ·
30. Eesti Politseipataljon
30.
29. Kaitsepataljon ja 30. Eesti Politseipataljon · 30. Eesti Politseipataljon ja Eesti kaitsepataljonid ·
37. Kaitsepataljon
37. Kaitsepataljon (Schutzmannschaft Wacht Bataillon 37) oli Teise maailmasõja ajal Saksa okupatsioonivõimude poolt Eestis vabatahtlikest 1941. aastal moodustatud sõjaväeüksus.
29. Kaitsepataljon ja 37. Kaitsepataljon · 37. Kaitsepataljon ja Eesti kaitsepataljonid ·
38. Kaitsepataljon
38.
29. Kaitsepataljon ja 38. Kaitsepataljon · 38. Kaitsepataljon ja Eesti kaitsepataljonid ·
40. Kaitsepataljon
40. Kaitsepataljon (valveteenistus) ehk 40. Kaitsepataljon (valveteenistus) Pleskau (Schutzmannschaft Wacht Bataillon 40 ehk Schutzmannschaft Wacht Bataillon 40 Pleskau) formeeriti vabatahtlikest 1941 aasta augustis Võrus, Valgas ja Petseris. Vabatahtlik kaitsepataljon värvati väegruppi Nord tagalaülemjuhataja Franz von Roquesi ja Rusland-Nordi kõrgema SS-i ja politseijuhi korraldusel. Pataljoni suurus oli neli kompaniid. Pataljon formeeriti valve ja julgestusteenistuseks Pihkvas.
29. Kaitsepataljon ja 40. Kaitsepataljon · 40. Kaitsepataljon ja Eesti kaitsepataljonid ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis 29. Kaitsepataljon ja Eesti kaitsepataljonid ühist
- Millised on sarnasused 29. Kaitsepataljon ja Eesti kaitsepataljonid
Võrdlus 29. Kaitsepataljon ja Eesti kaitsepataljonid
29. Kaitsepataljon on 43 suhted, samas Eesti kaitsepataljonid 56. Kuna neil ühist 15, Jaccard indeks on 15.15% = 15 / (43 + 56).
Viiteid
See artikkel näitab suhet 29. Kaitsepataljon ja Eesti kaitsepataljonid. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
