Sarnasusi Alkeenid ja Keemiline reaktsioon
Alkeenid ja Keemiline reaktsioon on 24 ühist asja (Unioonpeedia): Elektrofiilne liitumine, Elektron, Elimineerimisreaktsioon, Funktsionaalrühm, Gaas, Intermediaat, Karbokatioonid, Katalüüs, Katalüsaator, Kõrvalsaadus, Krakkimine, Kuivdestillatsioon, Liitumisreaktsioon, Markovnikovi reegel, Oksüdatsioon, Orgaaniline reaktsioon, Põlemine, Polümerisatsioon, Protoneerimine, Reaktsiooni mehhanism, Süsinik, Selektiivsus (keemia), Telomerisatsioon, Vedelik.
Elektrofiilne liitumine
Elektrofiilne liitumine ehk elektrofiilne liitumisreaktsioon (nimetatud ka katioonne liitumine ehk AdE reaktsioon) on orgaanilises keemias polaarse või polariseeritava molekuli Eδ+–Zδ– (reagent) liitumine küllastumata ühendi kaksik- või kolmiksidemele (EZ reaktsioonil aromaatsete ühenditega saadakse liitumise asemel elektrofiilse asenduse (SE) produktid).
Alkeenid ja Elektrofiilne liitumine · Elektrofiilne liitumine ja Keemiline reaktsioon ·
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Alkeenid ja Elektron · Elektron ja Keemiline reaktsioon ·
Elimineerimisreaktsioon
väävelhappe juuresolekul Elimineerimisreaktsioon on orgaaniline reaktsioon, mille käigus aine (substraadi) molekulist eralduvad (elimineeruvad) kõrvutiasetsevate süsinikuaatomite juurest kas mingi aatom või aatomite rühm ja tulemuseks on kaksiksideme moodustumine.
Alkeenid ja Elimineerimisreaktsioon · Elimineerimisreaktsioon ja Keemiline reaktsioon ·
Funktsionaalrühm
Orgaanilises keemias on funktsionaalrühm ehk funktsionaalne rühm spetsiifiline aatomite rühm molekulis, mis määrab molekuli peamised keemilised omadused.
Alkeenid ja Funktsionaalrühm · Funktsionaalrühm ja Keemiline reaktsioon ·
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Alkeenid ja Gaas · Gaas ja Keemiline reaktsioon ·
Intermediaat
Intermediaat on keemilises protsessis esinev vaheühend, mis ei ole lähteühend ega lõppsaadus (lõpp-produkt), kuid mida reaktsiooni teel iseloomustab teatud energia miinimum.
Alkeenid ja Intermediaat · Intermediaat ja Keemiline reaktsioon ·
Karbokatioonid
butüülkatioon (planaarne geomeetria) Karbokatioonid (R+) võivad olla assotsieerunud vastasiooniga (aniooniga X–): kovalentne side, ioonpaar, solvent-eraldatud ioonpaar ja vabad ioonid Karbokatioonid ehk karbkatioonid on orgaaniliste ühendite reaktsioonides esinevad lühiealised ebastabiilsed intermediaadid, millel on positiivne laeng süsiniku aatomil.
Alkeenid ja Karbokatioonid · Karbokatioonid ja Keemiline reaktsioon ·
Katalüüs
Tüüpiline neljas staadiumis kulgeva katalüütilise reaktsiooni (punane joon) energia diagramm võrreldes mittekatalüütilise reaktsiooniga (must joon). Siin Ea on aktivatsioonienergia ja ΔG on Gibbsi vabaenergia Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiirenemine tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile, mida nimetatakse katalüsaatoriks.
Alkeenid ja Katalüüs · Katalüüs ja Keemiline reaktsioon ·
Katalüsaator
Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.
Alkeenid ja Katalüsaator · Katalüsaator ja Keemiline reaktsioon ·
Kõrvalsaadus
Kõrvalsaadus ehk kõrvalprodukt (ingl. coproduct või by-product) on põhisaaduse valmistamise või tootmise käigus vältimatult moodustuv saadus.
Alkeenid ja Kõrvalsaadus · Kõrvalsaadus ja Keemiline reaktsioon ·
Krakkimine
Krakkimine on nafta või naftafraktsioonide destruktiivne töötlemine kõrgel temperatuuril kergete fraktsioonide saagise suurendamiseks või kvaliteedi parandamiseks.
Alkeenid ja Krakkimine · Keemiline reaktsioon ja Krakkimine ·
Kuivdestillatsioon
Kuivdestillatsioon ehk kuivdestilleerimine on tahke materjali kuumutamine, et saada vedelad ja/või gaasilised (võivad edasi kondenseeruda) saadused.
Alkeenid ja Kuivdestillatsioon · Keemiline reaktsioon ja Kuivdestillatsioon ·
Liitumisreaktsioon
Liitumisreaktsioon on orgaaniline reaktsioon, milles kaks või enam molekuli ühinevad üheks suuremaks molekuliks.
Alkeenid ja Liitumisreaktsioon · Keemiline reaktsioon ja Liitumisreaktsioon ·
Markovnikovi reegel
Markovnikovi reegli (ehk Markovnikovi seaduspärasuse) järgi toimub orgaanilises keemias polaarse või polariseeritava molekuli Eδ+–Zδ– liitumine alkeenidele või alküünidele.
Alkeenid ja Markovnikovi reegel · Keemiline reaktsioon ja Markovnikovi reegel ·
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Alkeenid ja Oksüdatsioon · Keemiline reaktsioon ja Oksüdatsioon ·
Orgaaniline reaktsioon
Orgaaniline reaktsioon on keemiline reaktsioon, milles osalevad orgaanilised ühendid, üks või enam.
Alkeenid ja Orgaaniline reaktsioon · Keemiline reaktsioon ja Orgaaniline reaktsioon ·
Põlemine
280px Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine, reaktsiooni produktide temperatuuri järsk tõus ja harilikult ka valgusnähtused (leek).
Alkeenid ja Põlemine · Keemiline reaktsioon ja Põlemine ·
Polümerisatsioon
Stüreeni polümerisatsioon Polümerisatsioon ehk polümeerumine ehk polümeriseerumine on keemiline protsess, milles madalmolekulaarse ühendi (monomeeri M) molekulid ühinevad üksteisega moodustades kõrgmolekulaarse (makromorekulaarse) ühendi, milles üksteisele järgnevalt (lineaarsete ahelatega polümeer) või hargnevalt (hargnevate ahelatega polümeer) on keemiliselt seotud väga suur arv monomeerile vastavaid elementaarlülisid: nM → (-M)n– Täielikus molekulaarvalemis esinevad lisaks polümeersele põhiahelale ka otsmised rühmad.
Alkeenid ja Polümerisatsioon · Keemiline reaktsioon ja Polümerisatsioon ·
Protoneerimine
Keemias tähendab protoneerimine (ka protoonimine) vesinikiooni ehk prootoni H+ liitumist mingi aatomi, molekuli või iooniga.
Alkeenid ja Protoneerimine · Keemiline reaktsioon ja Protoneerimine ·
Reaktsiooni mehhanism
Reaktsiooni mehhanism on kogu keemilise reaktsiooni (brutoreaktsiooni) olemuse kirjeldus kõikide üksteisele järgnevate elementaarreaktsioonide kaudu.
Alkeenid ja Reaktsiooni mehhanism · Keemiline reaktsioon ja Reaktsiooni mehhanism ·
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Alkeenid ja Süsinik · Keemiline reaktsioon ja Süsinik ·
Selektiivsus (keemia)
Selektiivsus keemias on seotud enamasti selektiivreaktsioonidega, see on valikuliselt toimuvate reaktsioonidega, milles saadakse põhiliselt üks produkt mitmest võimalikust.
Alkeenid ja Selektiivsus (keemia) · Keemiline reaktsioon ja Selektiivsus (keemia) ·
Telomerisatsioon
Telomerisatsioon on keemiline ahelreaktsioon, mille tulemusena moodustub segu erineva liitumisastmega produktidest, milles mitme monomeeri (M) molekuli kohta ühineb reeglina üks reaktsiooniahela kasvu piiramiseks lisatud komponendi (A-B) molekul.
Alkeenid ja Telomerisatsioon · Keemiline reaktsioon ja Telomerisatsioon ·
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Alkeenid ja Keemiline reaktsioon ühist
- Millised on sarnasused Alkeenid ja Keemiline reaktsioon
Võrdlus Alkeenid ja Keemiline reaktsioon
Alkeenid on 80 suhted, samas Keemiline reaktsioon 142. Kuna neil ühist 24, Jaccard indeks on 10.81% = 24 / (80 + 142).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Alkeenid ja Keemiline reaktsioon. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: