Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Aristoteles ja Keskaja filosoofia
Aristoteles ja Keskaja filosoofia on 31 ühist asja (Unioonpeedia): Antiikfilosoofia, Aquino Thomas, Averroes, Boëthius, Dialektika, Füüsika, Filosoofia, Immanuel Kant, Johannes Duns Scotus, Jumal, Kogemus, Ladina keel, Maimonides, Mõistus, Metafüüsika, Muusika, Nominalism, Organon, Pariisi Ülikool, Platon, Platonism, René Descartes, Retoorika, Skolastika, Teadmine, Teadus, Tegelikkus, Teoloogia, Universaalid, Uusplatonism, ..., 19. sajand. Laienda indeks (1 rohkem) »
Antiikfilosoofia
Antiikfilosoofiaks nimetatakse õhtumaist filosoofiat selle algusest kuni uusplatonismi lõpuni.
Antiikfilosoofia ja Aristoteles · Antiikfilosoofia ja Keskaja filosoofia ·
Aquino Thomas
Aquino Thomas ehk Thomas Aquinost (itaaliapäraselt Tommaso d'Aquino; arvatavasti 1225 Roccasecca – 7. märts 1274 Fossanova) oli Itaalia päritolu dominikaani munk, katoliku vaimulik ja pühak ning kirikudoktor.
Aquino Thomas ja Aristoteles · Aquino Thomas ja Keskaja filosoofia ·
Averroes
Ibn Rushd. Fragment Andrea Bonaiuto maalist. 14. sajand. Ibn Rushd (ladina keeles Averroës või Averroes; täisnimi araabia keeles أبو الوليد محمد ابن احمد ابن رشد ʾAbū l-Walīd Muḥammad ibn ʾAḥmad ibn Rušd; lühemalt ابن رشد Ibn Rušd; Córdoba – 10. detsember 1198 Marrakech) oli hispaania-araabia filosoof ja arst.
Aristoteles ja Averroes · Averroes ja Keskaja filosoofia ·
Boëthius
Boëthius oma õpilasi õpetamas Anicius Manlius Severinus Boëthius (480 Rooma – 524 või 525 Pavia) oli kristlik filosoof.
Aristoteles ja Boëthius · Boëthius ja Keskaja filosoofia ·
Dialektika
Dialektika (vanakreeka sõnast dialektikē, mis on tuletatud sõnast dialegesthai 'läbi või lahti rääkima') on filosoofia mõiste, mille tähendus on aegade jooksul muutunud ning mida tänapäeval ei mõisteta üheselt, kuid mida sageli seostatakse dialoogiga või vasturääkivusega või teesilt ja antiteesilt sünteesini jõudmisega.
Aristoteles ja Dialektika · Dialektika ja Keskaja filosoofia ·
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Aristoteles ja Füüsika · Füüsika ja Keskaja filosoofia ·
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Aristoteles ja Filosoofia · Filosoofia ja Keskaja filosoofia ·
Immanuel Kant
Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.
Aristoteles ja Immanuel Kant · Immanuel Kant ja Keskaja filosoofia ·
Johannes Duns Scotus
Johannes Duns Scotus (umbes 1266 – 8. detsember 1308) oli kõrgkeskaja teoloog ja filosoof, keda peetakse koos William Ockhami ja Aquino Thomasega üheks oma ajastu prominentseimateks mõtlejaks.
Aristoteles ja Johannes Duns Scotus · Johannes Duns Scotus ja Keskaja filosoofia ·
Jumal
Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).
Aristoteles ja Jumal · Jumal ja Keskaja filosoofia ·
Kogemus
Kogemus (vanakreeka keeles empeiria, saksa keeles Erfahrung, inglise keeles experience) on filosoofia mõistestikus välismaailma meelelis-empiiriline peegeldus.
Aristoteles ja Kogemus · Keskaja filosoofia ja Kogemus ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Aristoteles ja Ladina keel · Keskaja filosoofia ja Ladina keel ·
Maimonides
Blaisio Ugolino joonistus Maimonidesest, 1744 Maimonides ehk rabi Moše ben Maimon (רבי משה בן מימון; tuntud ka akronüümi Rambam järgi; 1135 (või 1138) Córdoba, Almoraviidide riik (tänapäeva Hispaania) – 1204 Fostat, Aijubiidide sultanaat (tänapäeva Egiptus)) oli sefaradi juudi õpetlane, arst, astronoom, teoloog ja filosoof, keskaja üks tuntumaid Toora kommentaatoreid.
Aristoteles ja Maimonides · Keskaja filosoofia ja Maimonides ·
Mõistus
Kuu peal elunevate mõistuste tants Saltatriculi lavastuses "Raevunud Orlando" põhineb renessansiaegsetel kujutlustel, mille kohaselt arukaotuse korral lahkub mõistus inimesest ja lendab Kuu peale. Mõistuse (saksa keeles Vernunft, vene keeles разум) all kitsamas mõttes mõeldakse filosoofias arust kõrgemat vaimset võimet, mis seostab aru tulemused terviklikeks ja seesmiselt seostatud mõteteks või tegudeks.
Aristoteles ja Mõistus · Keskaja filosoofia ja Mõistus ·
Metafüüsika
Metafüüsika (kreeka keeles μετά, meta, 'pärast', 'peale üle' + φυσικά, füüsika, 'loodus') on filosoofia haru, mis püüab selgitada olemise põhialuseid ning algupära, reaalsuse kogemuse piire ületavaid probleeme ja algmõisteid.
Aristoteles ja Metafüüsika · Keskaja filosoofia ja Metafüüsika ·
Muusika
Muusika (vanakreeka sõnast μουσική (τέχνη) 'muusade kunst' ladinakeelse sõna (ars) musica kaudu) ehk helikunst (saksa keeles Tonkunst) on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla helid: muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus- või inimkeskkonna helid.
Aristoteles ja Muusika · Keskaja filosoofia ja Muusika ·
Nominalism
Nominalism on keskajal tekkinud filosoofiasuund, mis pidas üldmõisteid vaid üksikesemete nimedeks.
Aristoteles ja Nominalism · Keskaja filosoofia ja Nominalism ·
Organon
Organon (kreeka όργανον – 'tööriist', 'organ') on Aristotelese peripateetikutest järgijate antud koondnimi ta kuuele loogikaalasele tööle.
Aristoteles ja Organon · Keskaja filosoofia ja Organon ·
Pariisi Ülikool
Pariisi Ülikool, tuntud ka nimega La Sorbonne (sellest ka varasem nimi Sorbonne'i ülikool), loodi juba 12.
Aristoteles ja Pariisi Ülikool · Keskaja filosoofia ja Pariisi Ülikool ·
Platon
Platoni büst (Silanioni tehtud koopia originaalist, ''ca'' 370) Platon (kreeka keeles Πλάτων; umbes 428 või 427 eKr Ateena – umbes 348 või 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.
Aristoteles ja Platon · Keskaja filosoofia ja Platon ·
Platonism
Platoni Akadeemia kunagine asupaik Ateenas, 2008. Platonism on mõni filosoofia suund, mis lähtub antiikfilosoof Platoni filosoofia tõlgendustest.
Aristoteles ja Platonism · Keskaja filosoofia ja Platonism ·
René Descartes
René Descartes (ladinapäraselt Renatus Cartesius; 31. märts 1596 La Haye en Touraine, Prantsusmaa – 11. veebruar 1650 Stockholm, Rootsi) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane.
Aristoteles ja René Descartes · Keskaja filosoofia ja René Descartes ·
Retoorika
Retoorika hõlmab suulise kõne oskusliku ja tõhusa loomise ja edastamise teooriat, tehnikat ja kunsti.
Aristoteles ja Retoorika · Keskaja filosoofia ja Retoorika ·
Skolastika
Skolastika on keskaja filosoofias õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil.
Aristoteles ja Skolastika · Keskaja filosoofia ja Skolastika ·
Teadmine
Teadmine (ing: knowledge) on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi.
Aristoteles ja Teadmine · Keskaja filosoofia ja Teadmine ·
Teadus
Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Aristoteles ja Teadus · Keskaja filosoofia ja Teadus ·
Tegelikkus
Tegelikkus ehk aktuaalsus (kreeka keeles energeia, ladina keeles actualitas, saksa keeles Wirklichkeit) on 1) millegi omadus olla mitte ainult võimalik, vaid olla ka päriselt, 2) kõige tegeliku kogusumma. Tegelikkus on 1) puhta võimalikkuse vastand (gegenüber der bloßen Möglichkeit): aktuaalsus (die Aktualität), praegune olemine (das gegenwärtige Sein), tegu (Wirken), mõjutatu (Ausgewirkte), teokstehtu (Verwirklichte); 2) näiva (Schein), kujuteldava (Eingebildete), pelgalt ettekujutatava (Vorgestellte), pildilise (Bildlichen), mõeldu (Vermeinten) vastand: kehastades keeruliselt määratletavaid (zuständlich Beurteilten) omadusi nagu olemasolev (seiend), olemuslik (wesenhaft), asjane (dinglich), omaduslik (eigenschaftlich) või ka tõeliselt oleva kogusumma (den Inbegriff des wahrhaft Seienden selbst). Algselt on kõik (implitsiitne) tõeline (Ursprünglich gilt alles (implizite) als wirklich), tõelisuse mõiste aga tekib alles tõese ja väljamõeldu, näiliselt oleva, vastandumisel (der Begriff der Wirklichkeit wird aber erst gebildet durch die Gegenüberstellung des wahrhaft und des vermeintlich, scheinbar Seienden). "Tegelik" ("wirklich") on kõik tegutsemisvõimeline (Wirkungsfähige), (võimalikule) kogemusele sisu loov (den Inhalt einer (möglichen) Erfahrung bildende) või olevana mõeldu (als seiend denkend Gesetzte). Kuigi objektid on oma loomu poolest subjektiivselt tingitud (Indem man erkennt, daß die Objekte in ihrer Beschaffenheit subjektiv bedingt sind), muutub nende tegelikkus siiski kaudselt, relatiivselt, (verwandelt sich deren Wirklichkeit in eine bloß mittelbare, relative), samas kui Mina kui sellise vahetu tegelikkus püsib ja on ette kirjutatud "transtsendentsete faktorite" absoluutse tegelikkuse poolt (während das Ich als solches unmittelbare Wirklichkeit behält und eine absolute Wirklichkeit den "transzendenten Faktoren" zugeschrieben wird). Isiklike üleelamiste subjektiivsest tegelikkusest (von der subjektiven Wirklichkeit der individuellen Erlebnisse) eristuvad nende objektiivse tegelikkuse poolest võimalike (väliste) tunnetussisude reeglipärased seosed (gesetzmäßigen Zusammenhänge möglicher (äußerer) Erfahrungsinhalte durch ihre objektive Wirklichkeit), vt reaalsus (Realität).
Aristoteles ja Tegelikkus · Keskaja filosoofia ja Tegelikkus ·
Teoloogia
Teoloogia (vanakreeka keelest θεος theos 'Jumal' ja λογος logos 'õpetus, sõna') on sõnasõnaliselt 'õpetus Jumalast'.
Aristoteles ja Teoloogia · Keskaja filosoofia ja Teoloogia ·
Universaalid
Universaalid on filosoofias üldised ideed.
Aristoteles ja Universaalid · Keskaja filosoofia ja Universaalid ·
Uusplatonism
Uusplatonism ehk neoplatonism on 3.
Aristoteles ja Uusplatonism · Keskaja filosoofia ja Uusplatonism ·
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
19. sajand ja Aristoteles · 19. sajand ja Keskaja filosoofia ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Aristoteles ja Keskaja filosoofia ühist
- Millised on sarnasused Aristoteles ja Keskaja filosoofia
Võrdlus Aristoteles ja Keskaja filosoofia
Aristoteles on 383 suhted, samas Keskaja filosoofia 127. Kuna neil ühist 31, Jaccard indeks on 6.08% = 31 / (383 + 127).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Aristoteles ja Keskaja filosoofia. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
