Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Baltisakslased ja Eesti ajalugu
Baltisakslased ja Eesti ajalugu on 59 ühist asja (Unioonpeedia): Alamsaksa keel, Albert (Riia piiskop), Aleksander I, Aleksander II, Ameerika Ühendriigid, Asutav Kogu, Balti erikord, Balti Hertsogiriik, Balti kubermangud, Christian Kelch, Eesti, Eestimaa kubermang, Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, Eestimaa rüütelkonna peameeste loend, Enn Tarvel, Esimene maailmasõda, Gert von Pistohlkors, Gotthard Kettler, Henriku Liivimaa kroonika, Jaan Tõnisson, Jakob Hurt, Johan Laidoner, Johann Reinhold von Patkul, Katariina II, Kuramaa, Kuramaa hertsogiriik, Läänemeri, Läti, Leonid Arbusow vanem, ..., Liivimaa kubermang, Molotovi-Ribbentropi pakt, Napoleon I, Napoleoni sõjad, Põhjasõda, Peeter I, Privileeg, Rüütelkond, Riia, Rootsi, Rootsi aeg, Rzeczpospolita, Saksamaa, Seisus, Soome, Suur reduktsioon, Tartu Ülikool, Umsiedlung, V Riigikogu, Vana-Liivimaa, Võnnu lahing, Veebruarirevolutsioon, Venemaa Keisririik, 18. sajand, 1812. aasta Prantsuse-Vene sõda, 1860. aastad, 19. sajand, 1930. aastad, 22. juuni. Laienda indeks (29 rohkem) »
Alamsaksa keel
Alamsaksa keel on põhjapoolsel Saksamaal ja Madalmaades kõneldav ja kirjutatav regionaalkeel.
Alamsaksa keel ja Baltisakslased · Alamsaksa keel ja Eesti ajalugu ·
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Albert (Riia piiskop) ja Baltisakslased · Albert (Riia piiskop) ja Eesti ajalugu ·
Aleksander I
Aleksander I Aleksander I (vene keeles Александр I (Aleksandr I), Александр Павлович (Aleksandr Pavlovitš)); 23. detsember (vkj 12. detsember) 1777 Peterburi – 1. detsember (vkj 19. november) 1825 Taganrog) oli Venemaa keiser 1801–1825. Tsareevitš Aleksander Pavlovitš oli Venemaa keisri Paul I ja keisrinna Maria Fjodorovna poeg ning saksa päritolu keisrinna Katariina II pojapoeg Venemaa valitsejate Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast. Venemaa keisrina tegi ta mõõdukaid reforme. 1816–1819 kehtestas ta Eesti- ja Liivimaal uue talurahvaseaduse. Tema valitsemisajal taasavati Tartu Ülikool.
Aleksander I ja Baltisakslased · Aleksander I ja Eesti ajalugu ·
Aleksander II
Aleksander II Aleksander II (Александр II Николаевич; 29. aprill (17. aprill vana kalendri järgi) 1818 Moskva – 13. märts (1. märts) 1881 Peterburi) oli Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast Venemaa keiser 2. märtsist 1855 kuni 1881.
Aleksander II ja Baltisakslased · Aleksander II ja Eesti ajalugu ·
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Ameerika Ühendriigid ja Baltisakslased · Ameerika Ühendriigid ja Eesti ajalugu ·
Asutav Kogu
Asutav Kogu (Eesti Asutav Kogu) oli Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ (parlament) 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920.
Asutav Kogu ja Baltisakslased · Asutav Kogu ja Eesti ajalugu ·
Balti erikord
Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere-äärsetes provintsides Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal.
Balti erikord ja Baltisakslased · Balti erikord ja Eesti ajalugu ·
Balti Hertsogiriik
Ühendatud Balti Hertsogiriik (saksa keeles Vereinigtes Baltisches Herzogtum, läti keeles Apvienotā Baltijas hercogiste) oli riik, mille Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa ja Kuramaa rüütelkonnad kavatsesid 1918 rajada praeguse Eesti ja Läti territooriumile.
Balti Hertsogiriik ja Baltisakslased · Balti Hertsogiriik ja Eesti ajalugu ·
Balti kubermangud
Venemaa keisririigi Läänemere kubermangud. Kaart Meyeri leksikonis Balti (kindral)kubermangud ehk Balti provintsid (vene keeles Прибалтийский край või Остзейский край) olid Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa valitsemiseks loodud Vene administratiivüksused 18. sajandist kuni Venemaa keisririigi lagunemiseni 1917.
Balti kubermangud ja Baltisakslased · Balti kubermangud ja Eesti ajalugu ·
Christian Kelch
Christian Kelch (15. detsember (vkj 5. detsember) 1657 Greifenhagen, Pommeri – 2. detsember 1710 Tallinn) oli saksa päritolu Eestimaa pastor ja kroonik.
Baltisakslased ja Christian Kelch · Christian Kelch ja Eesti ajalugu ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Baltisakslased ja Eesti · Eesti ja Eesti ajalugu ·
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Baltisakslased ja Eestimaa kubermang · Eesti ajalugu ja Eestimaa kubermang ·
Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu
Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, mitteametlikult tuntud ka kui (Ajutine) Maanõukogu, Eesti Maanõukogu, (Eesti) Maapäev, Eestimaa kubermangu ajutine semstvonõukogu, oli 1917.
Baltisakslased ja Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu · Eesti ajalugu ja Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu ·
Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee
Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee (vene keeles Исполнительный комитет Советов Эстляндии) oli 1917.
Baltisakslased ja Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee · Eesti ajalugu ja Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ·
Eestimaa rüütelkonna peameeste loend
Artiklis on loetletud Eestimaa rüütelkonna peamehi.
Baltisakslased ja Eestimaa rüütelkonna peameeste loend · Eesti ajalugu ja Eestimaa rüütelkonna peameeste loend ·
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Baltisakslased ja Enn Tarvel · Eesti ajalugu ja Enn Tarvel ·
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Baltisakslased ja Esimene maailmasõda · Eesti ajalugu ja Esimene maailmasõda ·
Gert von Pistohlkors
Gert Olof von Pistohlkors (sündinud 17. detsembril 1935 Narvas) on baltisaksa päritolu Saksamaa ajaloolane.
Baltisakslased ja Gert von Pistohlkors · Eesti ajalugu ja Gert von Pistohlkors ·
Gotthard Kettler
Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.
Baltisakslased ja Gotthard Kettler · Eesti ajalugu ja Gotthard Kettler ·
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.
Baltisakslased ja Henriku Liivimaa kroonika · Eesti ajalugu ja Henriku Liivimaa kroonika ·
Jaan Tõnisson
Jaan Tõnisson (10.vkj / 22. detsember 1868 Surva küla, Viljandi vald – ? Tallinn?) oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane.
Baltisakslased ja Jaan Tõnisson · Eesti ajalugu ja Jaan Tõnisson ·
Jakob Hurt
Jakob Hurt Jakob Hurt (22. juuli (vkj 10. juuli) 1839 Himmaste küla – 13. jaanuar 1907 (vkj 31. detsember 1906) Peterburi) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane.
Baltisakslased ja Jakob Hurt · Eesti ajalugu ja Jakob Hurt ·
Johan Laidoner
Johan Laidoner (12. veebruar 1884 Vardja, Viiratsi vald, Viljandimaa – 13. märts 1953 Vladimiri keskvangla, Vladimir, NSV Liit) oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik.
Baltisakslased ja Johan Laidoner · Eesti ajalugu ja Johan Laidoner ·
Johann Reinhold von Patkul
Johann Reinhold von Patkul Johann Reinhold von Patkul (24. juuli 1660 Stockholm – 10. oktoober 1707 Kazimierz, Poola) oli baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales tulihingeliselt Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda.
Baltisakslased ja Johann Reinhold von Patkul · Eesti ajalugu ja Johann Reinhold von Patkul ·
Katariina II
Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.
Baltisakslased ja Katariina II · Eesti ajalugu ja Katariina II ·
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Baltisakslased ja Kuramaa · Eesti ajalugu ja Kuramaa ·
Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.
Baltisakslased ja Kuramaa hertsogiriik · Eesti ajalugu ja Kuramaa hertsogiriik ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Baltisakslased ja Läänemeri · Eesti ajalugu ja Läänemeri ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Baltisakslased ja Läti · Eesti ajalugu ja Läti ·
Leonid Arbusow vanem
Leonid Arbusow vanem (7. jaanuar 1848 Jelgava – 1. jaanuar 1912 Zasulauks) oli baltisaksa ajaloolane, Leonid Arbusow noorema isa.
Baltisakslased ja Leonid Arbusow vanem · Eesti ajalugu ja Leonid Arbusow vanem ·
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Baltisakslased ja Liivimaa kubermang · Eesti ajalugu ja Liivimaa kubermang ·
Molotovi-Ribbentropi pakt
Pakti järgi plaanitud ja tegelikud piirid Ida-Euroopas aastatel 1939–1940 Pakti lisaprotokoll (saksakeelne versioon) Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel (vene Договор о ненападении между Германией и Советским Союзом) ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millega reguleeriti kahe riigi vahelisi suhteid ja mille lisaprotokolliga jagati mõjupiirkonnad Ida-Euroopas.
Baltisakslased ja Molotovi-Ribbentropi pakt · Eesti ajalugu ja Molotovi-Ribbentropi pakt ·
Napoleon I
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
Baltisakslased ja Napoleon I · Eesti ajalugu ja Napoleon I ·
Napoleoni sõjad
Napoleon I Napoleoni sõjad oli seeria järjestikuseid globaalseid konflikte Napoleon I juhitud Prantsuse keisririigi ja mitme muu Euroopa riigi vahel aastatel 1803–1815.
Baltisakslased ja Napoleoni sõjad · Eesti ajalugu ja Napoleoni sõjad ·
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Baltisakslased ja Põhjasõda · Eesti ajalugu ja Põhjasõda ·
Peeter I
Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist vkj) 1721.
Baltisakslased ja Peeter I · Eesti ajalugu ja Peeter I ·
Privileeg
Privileeg on ajalooline ürik, mis annab mingeid eesõiguseid.
Baltisakslased ja Privileeg · Eesti ajalugu ja Privileeg ·
Rüütelkond
Rüütelkond on mitmetähenduslik sõna, mille all tavaliselt mõistetakse teatud piirkonna aadelkonna seisuslikku ühendust.
Baltisakslased ja Rüütelkond · Eesti ajalugu ja Rüütelkond ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Baltisakslased ja Riia · Eesti ajalugu ja Riia ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Baltisakslased ja Rootsi · Eesti ajalugu ja Rootsi ·
Rootsi aeg
Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Baltisakslased ja Rootsi aeg · Eesti ajalugu ja Rootsi aeg ·
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Baltisakslased ja Rzeczpospolita · Eesti ajalugu ja Rzeczpospolita ·
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Baltisakslased ja Saksamaa · Eesti ajalugu ja Saksamaa ·
Seisus
Seisus on õiguslikult ja sotsiaalselt piiritletud inimrühm, kellel on kindlaks kujunenud päritav või elu jooksul omandatud roll ühiskondlikus tööjaotuses ja võimuhierarhias, nt aadel, vaimulikud, linnaelanikud ja talupojad.
Baltisakslased ja Seisus · Eesti ajalugu ja Seisus ·
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Baltisakslased ja Soome · Eesti ajalugu ja Soome ·
Suur reduktsioon
Rootsi impeerium. Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil Suur reduktsioon ehk mõisate riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess Eestis ja Liivimaal, mis toimus 17.
Baltisakslased ja Suur reduktsioon · Eesti ajalugu ja Suur reduktsioon ·
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Baltisakslased ja Tartu Ülikool · Eesti ajalugu ja Tartu Ülikool ·
Umsiedlung
''Umsiedlung'''it kujutav plakat 1939. aastast Umsiedlung (saksa keeles 'ümberasumine, ümberasustamine') ehk baltisakslaste ümberasumine oli aktsioon, mille käigus asustati 1939.
Baltisakslased ja Umsiedlung · Eesti ajalugu ja Umsiedlung ·
V Riigikogu
V Riigikogu volitused kestsid 15. juunist 1932 kuni 31.
Baltisakslased ja V Riigikogu · Eesti ajalugu ja V Riigikogu ·
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Baltisakslased ja Vana-Liivimaa · Eesti ajalugu ja Vana-Liivimaa ·
Võnnu lahing
Võnnu lahing (läti keeles Cēsu kaujas) toimus 19. kuni 23. juunini 1919 Cēsise (eesti keeles Võnnu) lähistel Põhja-Lätis eestlaste ja Saksa Landeswehri vahel, Landesveeri sõjas.
Baltisakslased ja Võnnu lahing · Eesti ajalugu ja Võnnu lahing ·
Veebruarirevolutsioon
Veebruarirevolutsioon oli esimene 1917. aasta revolutsioonidest Venemaal.
Baltisakslased ja Veebruarirevolutsioon · Eesti ajalugu ja Veebruarirevolutsioon ·
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Baltisakslased ja Venemaa Keisririik · Eesti ajalugu ja Venemaa Keisririik ·
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
18. sajand ja Baltisakslased · 18. sajand ja Eesti ajalugu ·
1812. aasta Prantsuse-Vene sõda
Prantsuse-Vene sõda (ka 1812. aasta isamaasõda, Napoleoni 1812. aasta sõjakäik Venemaale ja 1812. aasta Vene-Prantsuse sõda) oli 1812.
1812. aasta Prantsuse-Vene sõda ja Baltisakslased · 1812. aasta Prantsuse-Vene sõda ja Eesti ajalugu ·
1860. aastad
1860.
1860. aastad ja Baltisakslased · 1860. aastad ja Eesti ajalugu ·
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
19. sajand ja Baltisakslased · 19. sajand ja Eesti ajalugu ·
1930. aastad
1930.
1930. aastad ja Baltisakslased · 1930. aastad ja Eesti ajalugu ·
22. juuni
22.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Baltisakslased ja Eesti ajalugu ühist
- Millised on sarnasused Baltisakslased ja Eesti ajalugu
Võrdlus Baltisakslased ja Eesti ajalugu
Baltisakslased on 274 suhted, samas Eesti ajalugu 1074. Kuna neil ühist 59, Jaccard indeks on 4.38% = 59 / (274 + 1074).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Baltisakslased ja Eesti ajalugu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
