Sarnasusi Bütsantsi ajalugu ja Idagoodid
Bütsantsi ajalugu ja Idagoodid on 43 ühist asja (Unioonpeedia): Attila, Balkani poolsaar, Bütsants, Daakia, Doonau, Frangid, Früügia, Gallia, Germaanlased, Gooti sõda, Hunnid, Hunnide impeerium, Idagootide kuningriik, Itaalia, Itaalia kuningas, Justinianus I, Katalaunia lahing, Katoliku kirik, Konstantinoopol, Langobardid, Langobardide kuningriik, Läänegoodid, Möösia, Moldova, Must meri, Narses, Odoaker, Paavst, Pannoonia, Poola, ..., Ravenna, Rooma, Rooma keiser, Rooma riik, Rumeenia, Sarmaadid, Sassaniidid, Sitsiilia, Slaavlased, Suur rahvasterändamine, Theoderich Suur, Volga, Zeno. Laienda indeks (13 rohkem) »
Attila
Eugène Delacroix' maal (1843–1847) Attila (gooti keeles tähendab isakest, saksa Etzel, vanapõhja Atli või Atle, kutsutud ka Jumala vitsaks; umbes 406–453) oli hunnide hõimuliidu juht 434–453 (algul koos vend Bledaga, aastast 445, pärast venna tapmist, üksi).
Attila ja Bütsantsi ajalugu · Attila ja Idagoodid ·
Balkani poolsaar
Balkani poolsaare geograafiline piiritlus Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Väike-Aasia poolsaare ja Apenniini poolsaare vahel.
Bütsantsi ajalugu ja Balkani poolsaar · Balkani poolsaar ja Idagoodid ·
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Bütsants ja Bütsantsi ajalugu · Bütsants ja Idagoodid ·
Daakia
Daakia (ladina keeles Dacia) oli vanaaja maa, mis Rooma keisririigi ajal piirnes Tisza jõega läänes, Doonau alamjooksuga lõunas, Dnestri (või Pruti) jõega idas ning Karpaatidega põhjas.
Bütsantsi ajalugu ja Daakia · Daakia ja Idagoodid ·
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Bütsantsi ajalugu ja Doonau · Doonau ja Idagoodid ·
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Bütsantsi ajalugu ja Frangid · Frangid ja Idagoodid ·
Früügia
Früügia oli vanaaja maakond ja kuningriik Väike-Aasia loodeosas.
Bütsantsi ajalugu ja Früügia · Früügia ja Idagoodid ·
Gallia
Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.
Bütsantsi ajalugu ja Gallia · Gallia ja Idagoodid ·
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Bütsantsi ajalugu ja Germaanlased · Germaanlased ja Idagoodid ·
Gooti sõda
Gooti sõda Ida-Rooma riigi ja Idagootide kuningriigi vahel peeti aastatel 535–554 Itaalias, Dalmaatsias, Sardiinias, Sitsiilias ja Korsikal.
Bütsantsi ajalugu ja Gooti sõda · Gooti sõda ja Idagoodid ·
Hunnid
Hunnid olid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.
Bütsantsi ajalugu ja Hunnid · Hunnid ja Idagoodid ·
Hunnide impeerium
Hunnide impeerium oli hunnide hõimuliidu juhi Attila poolt aastatel 434–453 loodud riik.
Bütsantsi ajalugu ja Hunnide impeerium · Hunnide impeerium ja Idagoodid ·
Idagootide kuningriik
Idagootide kuningriik Itaalias ja naaberaladel kestis aastastatel 493–553.
Bütsantsi ajalugu ja Idagootide kuningriik · Idagoodid ja Idagootide kuningriik ·
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Bütsantsi ajalugu ja Itaalia · Idagoodid ja Itaalia ·
Itaalia kuningas
Lombardia raudkroon Itaalia kuningas (ladina: Rex Italiae; itaalia: Re d'Italia) oli tiitel, mis anti valitsejale, kes valitses osa või kogu Apenniini poolsaart pärast Lääne-Rooma keisririigi langust.
Bütsantsi ajalugu ja Itaalia kuningas · Idagoodid ja Itaalia kuningas ·
Justinianus I
Justinianus I (Imperator Caesar Sabbatii Flavius Petrus Sabbatius Iustinianus Augustus; kreeka keeles: Ἰουστινιανός (Ioustinianós); umbes 482 – 14. november 565), tuntud kui Justinianus Suur, oli Ida-Rooma keiser 1. aprillist 527 – 14. novembrini 565, valitsedes seega 38 aastat, 7 kuud ja 13 päeva.
Bütsantsi ajalugu ja Justinianus I · Idagoodid ja Justinianus I ·
Katalaunia lahing
Katalaunia lahing ehk lahing Katalaunia väljadel toimus 451.
Bütsantsi ajalugu ja Katalaunia lahing · Idagoodid ja Katalaunia lahing ·
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Bütsantsi ajalugu ja Katoliku kirik · Idagoodid ja Katoliku kirik ·
Konstantinoopol
Kostantiniyye'i kesklinna (''Stamboul'') siluett 1896. aasta postkaardil Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.
Bütsantsi ajalugu ja Konstantinoopol · Idagoodid ja Konstantinoopol ·
Langobardid
Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.
Bütsantsi ajalugu ja Langobardid · Idagoodid ja Langobardid ·
Langobardide kuningriik
Langobardide kuningriik (ladina keeles Regnum Langobardorum) oli varakeskaegne germaani riik pealinnaga Pavias, mille rajasid langobardid 568.-569.
Bütsantsi ajalugu ja Langobardide kuningriik · Idagoodid ja Langobardide kuningriik ·
Läänegoodid
Hispaania Riiklik Arheoloogiamuuseum). Läänegoodid (või) olid üks kahest gooti rahvuse põhiharust idagootide kõrval.
Bütsantsi ajalugu ja Läänegoodid · Idagoodid ja Läänegoodid ·
Möösia
Provintsid ''Moesia Inferior'' (paremal) ja ''Moesia Superior'' (vasakul) esile tõstetud ''Moesia Inferior'' (esile tõstetud) ''Moesia Superior'' (esile tõstetud) hilisantiikajal Olbia Möösia (ladina: Moesia, Mœsia, kreeka; Μοισία) oli antiikne piirkond ja hiljem Rooma provints, mis paiknes Balkanil Doonaust lõunas.
Bütsantsi ajalugu ja Möösia · Idagoodid ja Möösia ·
Moldova
Moldova (ametlik nimi Moldova Vabariik, rumeenia keeles Republica Moldova, vanemas kirjapildis ka Moldaavia) on merepiirita riik Ida-Euroopas.
Bütsantsi ajalugu ja Moldova · Idagoodid ja Moldova ·
Must meri
Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.
Bütsantsi ajalugu ja Must meri · Idagoodid ja Must meri ·
Narses
Arvatav Narsese kujutis Ravenna San Vitale kiriku mosaiigil Narses (kreeka Ναρσής; 5. sajandi lõpp – hiljemalt 574) oli Ida-Rooma riigi väejuht ja eunuhh keiser Justinianus I valitsemisajal.
Bütsantsi ajalugu ja Narses · Idagoodid ja Narses ·
Odoaker
Odoaker 477. aastal Ravennas löödud mündil Odoaker (ka Odowaker; umbes 435 – 493) oli germaani väepealik ja Itaalia kuningas alates 476.
Bütsantsi ajalugu ja Odoaker · Idagoodid ja Odoaker ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Bütsantsi ajalugu ja Paavst · Idagoodid ja Paavst ·
Pannoonia
Pannoonia oli piirkond Kesk-Euroopas, kus elas illüürlaste hõim pannoonlased.
Bütsantsi ajalugu ja Pannoonia · Idagoodid ja Pannoonia ·
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Bütsantsi ajalugu ja Poola · Idagoodid ja Poola ·
Ravenna
Ravenna on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Ravenna provintsi halduskeskus.
Bütsantsi ajalugu ja Ravenna · Idagoodid ja Ravenna ·
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Bütsantsi ajalugu ja Rooma · Idagoodid ja Rooma ·
Rooma keiser
Rooma keisriks (ka Vana-Rooma keisriks) nimetatakse Rooma riigi valitsejat keisririigi perioodil, mille alguseks loetakse traditsiooniliselt aastat 27 eKr.
Bütsantsi ajalugu ja Rooma keiser · Idagoodid ja Rooma keiser ·
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Bütsantsi ajalugu ja Rooma riik · Idagoodid ja Rooma riik ·
Rumeenia
Rumeenia on riik Kagu-Euroopas Musta mere läänerannikul, lõunapiiriks on Doonau jõgi.
Bütsantsi ajalugu ja Rumeenia · Idagoodid ja Rumeenia ·
Sarmaadid
Sarmaadid (vanairaani keeles sarumatah 'vibukütt') olid iraani keelte hulka kuulunud keelt või keeli kõnelnud rändhõimud, kes liikusid Kesk-Aasiast Uurali mägede piirkonda umbes 5. sajandil eKr ning asustasid alasid Lõuna-Venemaal, Ukrainas ja Ida-Balkanil kuni nende kultuur hunnide vallutuste mõjul 4. sajandi paiku m.a.j. taandus või sulandus.
Bütsantsi ajalugu ja Sarmaadid · Idagoodid ja Sarmaadid ·
Sassaniidid
Sassaniidid oli Iraani valitsejate suguvõsa 3.–7. sajandil Sassaniidide riigis.
Bütsantsi ajalugu ja Sassaniidid · Idagoodid ja Sassaniidid ·
Sitsiilia
Sitsiilia on Vahemeres asuv saar, Itaalia suurim saar.
Bütsantsi ajalugu ja Sitsiilia · Idagoodid ja Sitsiilia ·
Slaavlased
Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.
Bütsantsi ajalugu ja Slaavlased · Idagoodid ja Slaavlased ·
Suur rahvasterändamine
II–V sajandi rändeteed Euroopa rändeteed Suur rahvasteränne ("rahvasteränne") oli intensiivne rändeperiood Euroopas umbes aastatel 400–800 pKr.
Bütsantsi ajalugu ja Suur rahvasterändamine · Idagoodid ja Suur rahvasterändamine ·
Theoderich Suur
Münt, mis kujutab Theoderich Suurt Münt, millel on kujutatud Theoderich Suurt Theoderich Suur (454 – 30. august 526) oli idagootide kuningas alates 488.
Bütsantsi ajalugu ja Theoderich Suur · Idagoodid ja Theoderich Suur ·
Volga
Volga jõe vesikond Volga on Euroopa pikim ja suurima vesikonnaga jõgi.
Bütsantsi ajalugu ja Volga · Idagoodid ja Volga ·
Zeno
Flavius Zeno, kreekapäraselt Zenon (Imperator Caesar Flavius Zeno Augustus; kreeka keeles:Ζήνων; umbes 425 – 9. aprill 491), oli Ida-Rooma keiser 29. jaanuarist 474 kuni 9. jaanuarini 475 ja teist korda augustist 476 kuni 9. aprillini 491.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Bütsantsi ajalugu ja Idagoodid ühist
- Millised on sarnasused Bütsantsi ajalugu ja Idagoodid
Võrdlus Bütsantsi ajalugu ja Idagoodid
Bütsantsi ajalugu on 558 suhted, samas Idagoodid 82. Kuna neil ühist 43, Jaccard indeks on 6.72% = 43 / (558 + 82).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Bütsantsi ajalugu ja Idagoodid. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: