Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Eesti ajalugu ja Jüriöö ülestõus
Eesti ajalugu ja Jüriöö ülestõus on 78 ühist asja (Unioonpeedia): Adolf Hitler, Ajalooline Ajakiri, Anti Selart, Autonoomia, Balthasar Russow, Bartholomäus Hoeneke, Christian Kelch, Eesti, Eesti keel, Eesti NSV, Eestimaa hertsogkond, Eestlased, Eestlaste muistne vabadusvõitlus, Enn Tarvel, Hans Kruus, Harri Moora, Herbert Ligi, Ivar Leimus, Järva foogt, Johann Renner, Johannes Vares, Keskaeg, Kuralased, Latgalid, Läänemaa, Leedulased, Leetopiss, Lihula linnus, Liivimaa ordu, Liivimaa ordu maameister, ..., Liivlased, Linnus, Madisepäeva lahing, Mahtra sõda, Marksism, Nõukogude Liit, Nikolai Karotamm, Paavst, Paide, Pärisorjus, Pärnu, Pihkva, Poola, Postimees, Rahvuslus, Rahvusromantism, Rakvere, Revala, Riia, Rootsi, Saare-Lääne piiskop, Saare-Lääne piiskopkond, Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944), Saksa ordu, Saksa-Rooma keiser, Semgalid, Soome, Stensby leping, Sulev Vahtre, Taani, Taani kuningas, Tallinn, Tartu Ülikool, Tartu piiskop, Tartu piiskopkond, Teine maailmasõda, Teoorjus, Tuna, Turu, Vabadussõda, Vana-Liivimaa, Vanem, Vasall, Vastseliina, Võnnu lahing, Viljandi komtuur, Villem Reiman, Virumaa. Laienda indeks (48 rohkem) »
Adolf Hitler
Adolf Hitler (20. aprill 1889 Braunau Inni ääres, Austria-Ungari – 30. aprill 1945 Berliin, Kolmas Reich) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (1921–1945).
Adolf Hitler ja Eesti ajalugu · Adolf Hitler ja Jüriöö ülestõus ·
Ajalooline Ajakiri
Ajalooline Ajakiri on Eestis ilmuv eelretsenseeritav akadeemiline ajakiri, mis ilmub Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi juures.
Ajalooline Ajakiri ja Eesti ajalugu · Ajalooline Ajakiri ja Jüriöö ülestõus ·
Anti Selart
Anti Selart (sündinud 11. augustil 1973 Tallinnas) on eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 2002 filosoofiadoktor.
Anti Selart ja Eesti ajalugu · Anti Selart ja Jüriöö ülestõus ·
Autonoomia
Maarianhamina Autonoomia (kreeka keeles autos 'ise', nomos 'seadus') on osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist, näiteks ühele rahvusele.
Autonoomia ja Eesti ajalugu · Autonoomia ja Jüriöö ülestõus ·
Balthasar Russow
Balthasar Rüssow (ka Russow, Rissowe või Ryssaw; umbes 1536 – 24. november 1600) oli Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik.
Balthasar Russow ja Eesti ajalugu · Balthasar Russow ja Jüriöö ülestõus ·
Bartholomäus Hoeneke
Bartholomäus Hoeneke (vahel ka Bartholomeus Hoeneke) oli 14. sajandil elanud preester ja Liivimaa noorema riimkroonika autor.
Bartholomäus Hoeneke ja Eesti ajalugu · Bartholomäus Hoeneke ja Jüriöö ülestõus ·
Christian Kelch
Christian Kelch (15. detsember (vkj 5. detsember) 1657 Greifenhagen, Pommeri – 2. detsember 1710 Tallinn) oli saksa päritolu Eestimaa pastor ja kroonik.
Christian Kelch ja Eesti ajalugu · Christian Kelch ja Jüriöö ülestõus ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Eesti ajalugu · Eesti ja Jüriöö ülestõus ·
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Eesti ajalugu ja Eesti keel · Eesti keel ja Jüriöö ülestõus ·
Eesti NSV
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) okupeeritud Eestis.
Eesti NSV ja Eesti ajalugu · Eesti NSV ja Jüriöö ülestõus ·
Eestimaa hertsogkond
Eestimaa hertsogkond (taani keeles Hertugdømme Estland, ladina keeles Ducatus Estonie) oli Taani kuninga valdus (ladina keeles dominium directum), mille moodustas Taani vallutatud osa Eestist (Taani valdused Eestis).
Eesti ajalugu ja Eestimaa hertsogkond · Eestimaa hertsogkond ja Jüriöö ülestõus ·
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Eesti ajalugu ja Eestlased · Eestlased ja Jüriöö ülestõus ·
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206.
Eesti ajalugu ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Jüriöö ülestõus ·
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Eesti ajalugu ja Enn Tarvel · Enn Tarvel ja Jüriöö ülestõus ·
Hans Kruus
Hans Kruus Hans Johannes Kruus (22. oktoober 1891 Tartu – 30. juuni 1976 Tallinn) oli eesti ajaloolane ja Nõukogude riigi-, haridus- ja kultuuritegelane.
Eesti ajalugu ja Hans Kruus · Hans Kruus ja Jüriöö ülestõus ·
Harri Moora
Harri Moora (1930) Harri Moora (sündinud Harry Mora, 2. märts 1900 Ehavere küla, Kuremaa vald – 2. mai 1968 Tallinn) oli eesti arheoloog, ajaloodoktor (1938) ja ENSV Teaduste Akadeemia liige (alates 1957).
Eesti ajalugu ja Harri Moora · Harri Moora ja Jüriöö ülestõus ·
Herbert Ligi
Herbert Ligi (25. oktoober 1928 – 12. november 1990) oli eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud.
Eesti ajalugu ja Herbert Ligi · Herbert Ligi ja Jüriöö ülestõus ·
Ivar Leimus
Ivar Leimus, veebruar 2010 Ivar Leimus (sündinud 3. juunil 1953) on eesti ajaloolane ja tõlkija, kes peamiselt tegeleb numismaatikaga.
Eesti ajalugu ja Ivar Leimus · Ivar Leimus ja Jüriöö ülestõus ·
Järva foogt
Järva foogt (saksa keeles Vogt von Jerwen) oli Järvamaal valitsenud kõrgeim kohalik ametnik 13.–16. sajandil, 1237.
Eesti ajalugu ja Järva foogt · Järva foogt ja Jüriöö ülestõus ·
Johann Renner
Johann Renner (ka Johannes Renner; umbes 1525 Vestfaal, Tecklenburg – 1583 Bremen) oli saksa kroonik.
Eesti ajalugu ja Johann Renner · Jüriöö ülestõus ja Johann Renner ·
Johannes Vares
Johannes Vares (kirjanikunimega Barbarus, ka Johannes Vares-Barbarus; 12. jaanuar 1890 (vkj 31. detsember 1889) Kiisa küla, Heimtali vald, Paistu kihelkond, Viljandimaa – 29. november 1946 Kadriorg, Tallinn) oli Eesti luuletaja, günekoloog ja poliitik.
Eesti ajalugu ja Johannes Vares · Jüriöö ülestõus ja Johannes Vares ·
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Eesti ajalugu ja Keskaeg · Jüriöö ülestõus ja Keskaeg ·
Kuralased
Kuralased ehk kurelased ehk kuršid olid tänapäeva Läti Kuramaa lõunaosa ja Loode-Leedu aladel alates 1.
Eesti ajalugu ja Kuralased · Jüriöö ülestõus ja Kuralased ·
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Eesti ajalugu ja Latgalid · Jüriöö ülestõus ja Latgalid ·
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Eesti ajalugu ja Läänemaa · Jüriöö ülestõus ja Läänemaa ·
Leedulased
Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.
Eesti ajalugu ja Leedulased · Jüriöö ülestõus ja Leedulased ·
Leetopiss
Laurentiuse leetopiss (''Лаврентьевская летопись'') Leetopiss (ajalookirjanduses ka letopiss, ebakorrektselt le(e)topis; kirikuslaavi keeles ле́топись või летописание) on vanavene kroonika, mis sisaldab mingi ajaloolise sündmuse kirjeldust.
Eesti ajalugu ja Leetopiss · Jüriöö ülestõus ja Leetopiss ·
Lihula linnus
Lihula linnuse varemed Linnuse lõunamüür Linnuse väravamüürid 8. augustil 1220. aastal peetud Lihula lahingu mälestusmärk Lihula piiskopilinnus(saksa keeles Bischofsburg Leal) oli linnus ajaloolisel Läänemaal.
Eesti ajalugu ja Lihula linnus · Jüriöö ülestõus ja Lihula linnus ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Eesti ajalugu ja Liivimaa ordu · Jüriöö ülestõus ja Liivimaa ordu ·
Liivimaa ordu maameister
Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.
Eesti ajalugu ja Liivimaa ordu maameister · Jüriöö ülestõus ja Liivimaa ordu maameister ·
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Eesti ajalugu ja Liivlased · Jüriöö ülestõus ja Liivlased ·
Linnus
Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.
Eesti ajalugu ja Linnus · Jüriöö ülestõus ja Linnus ·
Madisepäeva lahing
Madisepäeva lahing (ka Pala või Paala lahing ehk Pa(a)la jõe lahing) oli madisepäeval, 21. septembril 1217 Sakalas, Viljandist umbes 11 kilomeetri kaugusel, oletatavasti praeguse Vanamõisa küla territooriumil toimunud Liivimaa ristisõja ja eestlaste muistse vabadusvõitluse lahing.
Eesti ajalugu ja Madisepäeva lahing · Jüriöö ülestõus ja Madisepäeva lahing ·
Mahtra sõda
Mahtra sõda oli Eestimaa talupoegade ja Vene karistussalklaste vaheline kokkupõrge 2./14. juunil 1858 Mahtra mõisas Juuru kihelkonnas Harjumaal.
Eesti ajalugu ja Mahtra sõda · Jüriöö ülestõus ja Mahtra sõda ·
Marksism
Marksism on sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjatööd.
Eesti ajalugu ja Marksism · Jüriöö ülestõus ja Marksism ·
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Eesti ajalugu ja Nõukogude Liit · Jüriöö ülestõus ja Nõukogude Liit ·
Nikolai Karotamm
Nikolai Karotamm (vene keeles Каротамм Николай Георгиевич) (23. oktoober 1901 Pärnu, Liivimaa kubermang – 21. september 1969 Moskva NSV Liit) oli Eesti NSV parteijuht ja majandusteadlane.
Eesti ajalugu ja Nikolai Karotamm · Jüriöö ülestõus ja Nikolai Karotamm ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Eesti ajalugu ja Paavst · Jüriöö ülestõus ja Paavst ·
Paide
Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus.
Eesti ajalugu ja Paide · Jüriöö ülestõus ja Paide ·
Pärisorjus
Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.
Eesti ajalugu ja Pärisorjus · Jüriöö ülestõus ja Pärisorjus ·
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Eesti ajalugu ja Pärnu · Jüriöö ülestõus ja Pärnu ·
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Eesti ajalugu ja Pihkva · Jüriöö ülestõus ja Pihkva ·
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Eesti ajalugu ja Poola · Jüriöö ülestõus ja Poola ·
Postimees
Postimees (aastatel 1857–1886 Perno Postimees, 1948–1990 Edasi) on eesti päevaleht.
Eesti ajalugu ja Postimees · Jüriöö ülestõus ja Postimees ·
Rahvuslus
Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia ja käitumisvorm, mille objektiks on rahvus.
Eesti ajalugu ja Rahvuslus · Jüriöö ülestõus ja Rahvuslus ·
Rahvusromantism
Rahvusromantismiks (ka rahvusromantikaks) on nimetatud rahva ajaloost ja mütoloogiast eeskuju ja ainest ammutavat kirjandus-, kunsti- ja arhitektuurisuunda.
Eesti ajalugu ja Rahvusromantism · Jüriöö ülestõus ja Rahvusromantism ·
Rakvere
Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.
Eesti ajalugu ja Rakvere · Jüriöö ülestõus ja Rakvere ·
Revala
Revala ehk Revälä (Läti Henrikul Revele, Taani hindamisraamatus Reuælæ, hilisematel autoritel ka Revelä, Rivälä, samuti Rävala ja Räbala; saksa Reval, ladina Revalia, vene Revel jne) oli ajalooline maakond Põhja-Eestis.
Eesti ajalugu ja Revala · Jüriöö ülestõus ja Revala ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Eesti ajalugu ja Riia · Jüriöö ülestõus ja Riia ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Eesti ajalugu ja Rootsi · Jüriöö ülestõus ja Rootsi ·
Saare-Lääne piiskop
Saare-Lääne piiskoppide loend Kuressaare piiskopilinnuses Saare-Lääne piiskop (keskajal tegelikult Saaremaa piiskop, ladina episcopus Osiliensis) oli Saare-Lääne piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja 13.–16. sajandil.
Eesti ajalugu ja Saare-Lääne piiskop · Jüriöö ülestõus ja Saare-Lääne piiskop ·
Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.
Eesti ajalugu ja Saare-Lääne piiskopkond · Jüriöö ülestõus ja Saare-Lääne piiskopkond ·
Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)
Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt teise maailmasõja käigus.
Eesti ajalugu ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · Jüriöö ülestõus ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Eesti ajalugu ja Saksa ordu · Jüriöö ülestõus ja Saksa ordu ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Eesti ajalugu ja Saksa-Rooma keiser · Jüriöö ülestõus ja Saksa-Rooma keiser ·
Semgalid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Semgalid (läti Zemgaļi) oli balti rahvas, mis elas tänapäeva Läti Zemgale regiooni territooriumil ning sellega piirnevatel aladel Vidzemes ja Põhja-Leedus.
Eesti ajalugu ja Semgalid · Jüriöö ülestõus ja Semgalid ·
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Eesti ajalugu ja Soome · Jüriöö ülestõus ja Soome ·
Stensby leping
Läänemere-äärsete paganate maade jaotus ristisõdijate riikide vahel, 1225–1250. Taani kuninga maad on märgitud kaardi ülaosas Stensby leping on 7. juunil 1238 Taanis Sjællandi saarel Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel sõlmitud kokkulepe eesmärgiga lõpetada 1220.
Eesti ajalugu ja Stensby leping · Jüriöö ülestõus ja Stensby leping ·
Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Sulev Vinkmann; 7. juuli 1926 Laiuse vald – 31. august 2007 Tartu) oli eesti ajaloolane.
Eesti ajalugu ja Sulev Vahtre · Jüriöö ülestõus ja Sulev Vahtre ·
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Eesti ajalugu ja Taani · Jüriöö ülestõus ja Taani ·
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Eesti ajalugu ja Taani kuningas · Jüriöö ülestõus ja Taani kuningas ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Eesti ajalugu ja Tallinn · Jüriöö ülestõus ja Tallinn ·
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Eesti ajalugu ja Tartu Ülikool · Jüriöö ülestõus ja Tartu Ülikool ·
Tartu piiskop
Tartu piiskop (ladina keeles Episcopus Tarbatensis) oli Tartu piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja aastatel 1224–1558.
Eesti ajalugu ja Tartu piiskop · Jüriöö ülestõus ja Tartu piiskop ·
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Eesti ajalugu ja Tartu piiskopkond · Jüriöö ülestõus ja Tartu piiskopkond ·
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Eesti ajalugu ja Teine maailmasõda · Jüriöö ülestõus ja Teine maailmasõda ·
Teoorjus
Teoorjus ehk teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema.
Eesti ajalugu ja Teoorjus · Jüriöö ülestõus ja Teoorjus ·
Tuna
Tuna on Eestis ilmuv ajalookultuuri ajakiri, mida annab välja Eesti Arhivaaride Ühing.
Eesti ajalugu ja Tuna · Jüriöö ülestõus ja Tuna ·
Turu
Turu (soome keeles Turku; rootsi keeles Åbo) on ajalooline linn Soome edelarannikul Aura jõe suudmes.
Eesti ajalugu ja Turu · Jüriöö ülestõus ja Turu ·
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Eesti ajalugu ja Vabadussõda · Jüriöö ülestõus ja Vabadussõda ·
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Eesti ajalugu ja Vana-Liivimaa · Jüriöö ülestõus ja Vana-Liivimaa ·
Vanem
Vanem tähistab kogukonna, seltsi või haldusüksuse juhti.
Eesti ajalugu ja Vanem · Jüriöö ülestõus ja Vanem ·
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Eesti ajalugu ja Vasall · Jüriöö ülestõus ja Vasall ·
Vastseliina
Vastseliina on alevik Võru maakonnas Võru vallas.
Eesti ajalugu ja Vastseliina · Jüriöö ülestõus ja Vastseliina ·
Võnnu lahing
Võnnu lahing (läti keeles Cēsu kaujas) toimus 19. kuni 23. juunini 1919 Cēsise (eesti keeles Võnnu) lähistel Põhja-Lätis eestlaste ja Saksa Landeswehri vahel, Landesveeri sõjas.
Eesti ajalugu ja Võnnu lahing · Jüriöö ülestõus ja Võnnu lahing ·
Viljandi komtuur
Viljandi komtuur (saksa keeles Komtur von Fellin) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Viljandi komtuurkonda.
Eesti ajalugu ja Viljandi komtuur · Jüriöö ülestõus ja Viljandi komtuur ·
Villem Reiman
Villem Reiman Villem Reiman (ka Willem Kreimann; 9. märts (vana kalendri järgi 25. veebruar) 1861 Tipu küla, Suure-Kõpu vald, Viljandimaa – 25. mai (12. mai) 1917 Kolga-Jaanis) oli eesti vaimulik (kirikuõpetaja) ja eesti rahvusliku liikumise üks olulisemaid juhte 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses.
Eesti ajalugu ja Villem Reiman · Jüriöö ülestõus ja Villem Reiman ·
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti ajalugu ja Jüriöö ülestõus ühist
- Millised on sarnasused Eesti ajalugu ja Jüriöö ülestõus
Võrdlus Eesti ajalugu ja Jüriöö ülestõus
Eesti ajalugu on 1074 suhted, samas Jüriöö ülestõus 362. Kuna neil ühist 78, Jaccard indeks on 5.43% = 78 / (1074 + 362).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti ajalugu ja Jüriöö ülestõus. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
