Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Eesti ajalugu ja Vana-Liivimaa

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Eesti ajalugu ja Vana-Liivimaa

Eesti ajalugu vs. Vana-Liivimaa

pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal. Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.

Sarnasusi Eesti ajalugu ja Vana-Liivimaa

Eesti ajalugu ja Vana-Liivimaa on 60 ühist asja (Unioonpeedia): Albert (Riia piiskop), Baltlased, Eesti, Eesti keskaeg, Eestimaa hertsogkond, Eestimaa rüütelkond, Gotthard Kettler, Hansa Liit, Järvamaa, Karksi foogtkond, Kuramaa, Kuramaa hertsog, Kuramaa hertsogiriik, Kuramaa piiskop, Läti, Liivi sõda, Liivimaa hertsogkond, Liivimaa konföderatsioon, Liivimaa maapäev, Liivimaa ordu, Liivimaa ordu maameister, Liivimaa rüütelkond, Luterlus, Maasilinna foogtkond, Magnus, Mõõgavendade ordu, Narva, Pärnu, Piiskopkond, Poola aeg, ..., Rüütelkond, Riia, Riia peapiiskop, Riia peapiiskopkond, Riigivürst, Rootsi, Rootsi aeg, Rzeczpospolita, Saare-Lääne piiskop, Saare-Lääne piiskopkond, Saaremaa, Saksa ordu, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Taani, Taani kuningas, Tallinn, Tartu, Tartu piiskopkond, Valmiera, Viljandi, Vilno leping (1561), Virumaa, Vojevoodkond, Zygmunt II August, 13. sajand, 13. sajand Eestis, 1420. aastad, 15. sajand, 16. sajand. Laienda indeks (30 rohkem) »

Albert (Riia piiskop)

Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.

Albert (Riia piiskop) ja Eesti ajalugu · Albert (Riia piiskop) ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Baltlased

Balti hõimude asuala umbes aastal 1200 Baltlased ehk balti rahvad on rühm Läänemere-äärseid rahvaid, kes kõnelevad balti keeli, mis on indoeuroopa keelkonda kuuluv keelerühm.

Baltlased ja Eesti ajalugu · Baltlased ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Eesti ja Eesti ajalugu · Eesti ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Eesti keskaeg

Euroopa poliitiline kaart 1328. aastal Kesk-Euroopa 14. sajandi esimesel kolmandikul Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks.

Eesti ajalugu ja Eesti keskaeg · Eesti keskaeg ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Eestimaa hertsogkond

Eestimaa hertsogkond (taani keeles Hertugdømme Estland, ladina keeles Ducatus Estonie) oli Taani kuninga valdus (ladina keeles dominium directum), mille moodustas Taani vallutatud osa Eestist (Taani valdused Eestis).

Eesti ajalugu ja Eestimaa hertsogkond · Eestimaa hertsogkond ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Eestimaa rüütelkond

Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.

Eesti ajalugu ja Eestimaa rüütelkond · Eestimaa rüütelkond ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Gotthard Kettler

Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.

Eesti ajalugu ja Gotthard Kettler · Gotthard Kettler ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Hansa Liit

Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.

Eesti ajalugu ja Hansa Liit · Hansa Liit ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Järvamaa

Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.

Eesti ajalugu ja Järvamaa · Järvamaa ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Karksi foogtkond

Karksi foogtkond oli Liivi ordu territoorium (saksa keeles Gebiet) Eestis, mida valitses Karksi foogt.

Eesti ajalugu ja Karksi foogtkond · Karksi foogtkond ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Kuramaa

Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.

Eesti ajalugu ja Kuramaa · Kuramaa ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Kuramaa hertsog

Kuramaa hertsog (ametlikult Kuramaa ja Zemgale hertsog; saksa Herzog von Kurland und Semgallen) oli Kuramaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.

Eesti ajalugu ja Kuramaa hertsog · Kuramaa hertsog ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Kuramaa hertsogiriik

Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.

Eesti ajalugu ja Kuramaa hertsogiriik · Kuramaa hertsogiriik ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Kuramaa piiskop

Kuramaa piiskop oli Kuramaa piiskopkonna vaimulik ja ilmalik valitseja 13.–16. sajandil.

Eesti ajalugu ja Kuramaa piiskop · Kuramaa piiskop ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Eesti ajalugu ja Läti · Läti ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Eesti ajalugu ja Liivi sõda · Liivi sõda ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Liivimaa hertsogkond

Liivimaa hertsogkonna vojevoodkondade vapp Kuramaa piiskopkonna territooriumid Liivimaa hertsogkond (ladina Ducatus Ultradunensis, poola Księstwo Inflanckie) oli haldusterritoorium 16.

Eesti ajalugu ja Liivimaa hertsogkond · Liivimaa hertsogkond ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Liivimaa konföderatsioon

Liivimaa konföderatsioon oli Vana-Liivimaa piiskopkondade, ordu ja linnade tihedama koostöö periood aastatel 1435–1561.

Eesti ajalugu ja Liivimaa konföderatsioon · Liivimaa konföderatsioon ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Liivimaa maapäev

Liivimaa maapäev (saksa keeles Livländische Landtag, inglise keeles Livonian Diet) oli Vana-Liivimaa maaisandate (Riia peapiiskopi, Liivi ordu, Tartu piiskopi, Saare-Lääne piiskopi, Kuramaa piiskopi ning formaalselt ka Tallinna piiskopi) ja nende seisuste (linnade ja vasallide) nõupidamine, mis oli ühtlasi Liivimaa kõrgeim seadusandlik ja kohtulik võim.

Eesti ajalugu ja Liivimaa maapäev · Liivimaa maapäev ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Eesti ajalugu ja Liivimaa ordu · Liivimaa ordu ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Liivimaa ordu maameister

Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.

Eesti ajalugu ja Liivimaa ordu maameister · Liivimaa ordu maameister ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Liivimaa rüütelkond

Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.

Eesti ajalugu ja Liivimaa rüütelkond · Liivimaa rüütelkond ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Luterlus

Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.

Eesti ajalugu ja Luterlus · Luterlus ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Maasilinna foogtkond

Maasilinna foogtkonna asend Maasilinna foogtkond oli Liivi ordu territoorium (saksa keeles Gebiet), mida valitses Maasilinna foogt.

Eesti ajalugu ja Maasilinna foogtkond · Maasilinna foogtkond ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Magnus

Hertsog Magnus 1563. aastal Saare-Lääne piiskopi pitsat Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.

Eesti ajalugu ja Magnus · Magnus ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Mõõgavendade ordu

Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.

Eesti ajalugu ja Mõõgavendade ordu · Mõõgavendade ordu ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Narva

Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.

Eesti ajalugu ja Narva · Narva ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Pärnu

Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.

Eesti ajalugu ja Pärnu · Pärnu ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Piiskopkond

Piiskopkond ehk diötsees (ladina keeles diœcesis, kreeka keeles dioikesis) on kiriku haldusüksus, ühe piiskopi jurisdiktsiooni all olev territoorium ja kogudused.

Eesti ajalugu ja Piiskopkond · Piiskopkond ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Poola aeg

Poola aeg on ajavahemik, millal Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ehk Liivimaa territoorium kuulus Poola-Leedu ühisriigi Rzeczpospolita koosseisu.

Eesti ajalugu ja Poola aeg · Poola aeg ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Rüütelkond

Rüütelkond on mitmetähenduslik sõna, mille all tavaliselt mõistetakse teatud piirkonna aadelkonna seisuslikku ühendust.

Eesti ajalugu ja Rüütelkond · Rüütelkond ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Riia

Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.

Eesti ajalugu ja Riia · Riia ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Riia peapiiskop

Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.

Eesti ajalugu ja Riia peapiiskop · Riia peapiiskop ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Riia peapiiskopkond

Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.

Eesti ajalugu ja Riia peapiiskopkond · Riia peapiiskopkond ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Riigivürst

Riigivürst (saksa keeles Reichsfürst, ladina keeles princeps regni või princeps imperii) oli Saksa-Rooma riigi kõrgaadlik (hertsog, vürst ja mitme suurema valduse krahv) või ilmaliku võimuga vaimulik isand (peapiiskop, piiskop ja mõne kloostri abt või abtiss), kes oli Saksa-Rooma valitseja (Saksa kuninga või Saksa-Rooma keisri) otsene vasall.

Eesti ajalugu ja Riigivürst · Riigivürst ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Eesti ajalugu ja Rootsi · Rootsi ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Rootsi aeg

Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.

Eesti ajalugu ja Rootsi aeg · Rootsi aeg ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Rzeczpospolita

Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.

Eesti ajalugu ja Rzeczpospolita · Rzeczpospolita ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Saare-Lääne piiskop

Saare-Lääne piiskoppide loend Kuressaare piiskopilinnuses Saare-Lääne piiskop (keskajal tegelikult Saaremaa piiskop, ladina episcopus Osiliensis) oli Saare-Lääne piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja 13.–16. sajandil.

Eesti ajalugu ja Saare-Lääne piiskop · Saare-Lääne piiskop ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Saare-Lääne piiskopkond

Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.

Eesti ajalugu ja Saare-Lääne piiskopkond · Saare-Lääne piiskopkond ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Saaremaa

Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.

Eesti ajalugu ja Saaremaa · Saaremaa ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Saksa ordu

Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.

Eesti ajalugu ja Saksa ordu · Saksa ordu ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Saksa-Rooma keiser

Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.

Eesti ajalugu ja Saksa-Rooma keiser · Saksa-Rooma keiser ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.

Eesti ajalugu ja Saksa-Rooma riik · Saksa-Rooma riik ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Eesti ajalugu ja Taani · Taani ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Taani kuningas

Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).

Eesti ajalugu ja Taani kuningas · Taani kuningas ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Eesti ajalugu ja Tallinn · Tallinn ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Tartu

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.

Eesti ajalugu ja Tartu · Tartu ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Tartu piiskopkond

Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.

Eesti ajalugu ja Tartu piiskopkond · Tartu piiskopkond ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Valmiera

Valmiera (eesti keeles Volmari, saksa keeles Wolmar) on linn Lätis Vidzemes, Valmiera piirkonna keskus.

Eesti ajalugu ja Valmiera · Valmiera ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Viljandi

Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus.

Eesti ajalugu ja Viljandi · Vana-Liivimaa ja Viljandi · Näe rohkem »

Vilno leping (1561)

Vilno leping (ajalookirjanduses ka Vilno pakt, Vilniuse leping (pakt)) oli 28. novembril 1561 (ukj) Liivi sõja ajal Vilniuses Liivimaa konföderatsiooni ja Rzeczpospolita vahel sõlmitud leping.

Eesti ajalugu ja Vilno leping (1561) · Vana-Liivimaa ja Vilno leping (1561) · Näe rohkem »

Virumaa

kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.

Eesti ajalugu ja Virumaa · Vana-Liivimaa ja Virumaa · Näe rohkem »

Vojevoodkond

Poola vojevoodkonnad Vojevoodkond (poola keeles województwo) on haldusüksus Poolas ning oli ajalooline haldusüksus Rzeczpospolitas.

Eesti ajalugu ja Vojevoodkond · Vana-Liivimaa ja Vojevoodkond · Näe rohkem »

Zygmunt II August

Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.

Eesti ajalugu ja Zygmunt II August · Vana-Liivimaa ja Zygmunt II August · Näe rohkem »

13. sajand

13.

13. sajand ja Eesti ajalugu · 13. sajand ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

13. sajand Eestis

13.

13. sajand Eestis ja Eesti ajalugu · 13. sajand Eestis ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

1420. aastad

1420.

1420. aastad ja Eesti ajalugu · 1420. aastad ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

15. sajand

15.

15. sajand ja Eesti ajalugu · 15. sajand ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

16. sajand

16.

16. sajand ja Eesti ajalugu · 16. sajand ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Eesti ajalugu ja Vana-Liivimaa

Eesti ajalugu on 1074 suhted, samas Vana-Liivimaa 148. Kuna neil ühist 60, Jaccard indeks on 4.91% = 60 / (1074 + 148).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Eesti ajalugu ja Vana-Liivimaa. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: