Sarnasusi Frangi riik ja Karolingide impeerium
Frangi riik ja Karolingide impeerium on 44 ühist asja (Unioonpeedia): Aachen, Akvitaania, Arnulf (Frangi keiser), Ülem-Burgundia, Baieri, Berengar Frioolist, Burgundia, Charles II Paljaspea, Elbe, Frangi kuningate loend, Germaanlased, Ida-Frangi riik, Itaalia, Itaalia kuningriik (keskaegne), Karl Martell, Karl Paks, Karl Suur, Karolingid, Kärnteni liidumaa, Kesk-Frangi riik, Lääne-Frangi riik, Leo III (paavst), Lothar I (Frangi keiser), Lothar II (Lotring), Lotharingia, Louis II (Lääne-Frangi kuningas), Louis III (Lääne-Frangi kuningas), Louis III Pime, Ludwig II (Frangi keiser), Ludwig Sakslane, ..., Ludwig Vaga, Neustria, Pariis, Püreneed, Pippin Lühike, Prantsusmaa, Provence, Rein, Rhône, Rudolf I (Burgundia), Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Varakeskaeg, Verduni leping. Laienda indeks (14 rohkem) »
Aachen
pisi Aachen (prantsuse Aix-la-Chapelle, hollandi Aken) on kreisivaba linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal Kölni ringkonnas.
Aachen ja Frangi riik · Aachen ja Karolingide impeerium ·
Akvitaania
Akvitaania oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa edelaosas Biskaia lahe kaldal.
Akvitaania ja Frangi riik · Akvitaania ja Karolingide impeerium ·
Arnulf (Frangi keiser)
Arnulf romantismiajastu pildil Arnulf Kärntenist (Arnulf von Kärnten; umbes 850 – 8. detsember 899) oli viimane tugev Karolingidest valitseja.
Arnulf (Frangi keiser) ja Frangi riik · Arnulf (Frangi keiser) ja Karolingide impeerium ·
Ülem-Burgundia
Richard Justiciariuse Burgundia hertsogkond Lääne-Frangi riigis hõimuhertsogkond Ülem-Burgundia (ka Transjuraania Burgundia (prantsuse Bourgogne transjurane), ka Transjuraania) on Burgundia osa ida pool Juura mägesid, mis koos läänepoolse Burgundia krahvkonnaga moodustasid aastast 868 Ülem-Burgundia kuningriigi, hõlmates Juura mäeaheliku mõlemad küljed.
Ülem-Burgundia ja Frangi riik · Ülem-Burgundia ja Karolingide impeerium ·
Baieri
Liidumaa lipp (triipudega variant) Baieri (saksa keeles Bayern, baieri keeles Baiern või Boarn) on Saksamaa liidumaa, mille pindala on 70 548 km².
Baieri ja Frangi riik · Baieri ja Karolingide impeerium ·
Berengar Frioolist
Berengar Frioolist (Berengario I; umbes 845 – 16. aprill 924) oli Friuli markkrahv, Itaalia kuningas ja Frangi keiser.
Berengar Frioolist ja Frangi riik · Berengar Frioolist ja Karolingide impeerium ·
Burgundia
Burgundia piirkonna kaart Burgundia (prantsuse keeles Bourgogne) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa keskosas.
Burgundia ja Frangi riik · Burgundia ja Karolingide impeerium ·
Charles II Paljaspea
Charles II Paljaspea ehk Charles Paljaspea (saksapäraselt Karl der Kahle; 13. juuni 823 Frankfurt – 6. oktoober 877 Avrieux) oli Lääne-Frangi riigi esimene kuningas alates 843 (isa Ludwig Vaga süseräniteedi all valitses ta Alemanniat 829–840) ning Frangi keiser alates 875 kuni surmani.
Charles II Paljaspea ja Frangi riik · Charles II Paljaspea ja Karolingide impeerium ·
Elbe
Elbe (alamsaksa keeles Elv, tšehhi keeles Labe) on jõgi Euroopas.
Elbe ja Frangi riik · Elbe ja Karolingide impeerium ·
Frangi kuningate loend
Frangi kuningate loend loetleb teadaolevaid Frangi riigi ja frankide kuningaid kuni Verduni leppeni.
Frangi kuningate loend ja Frangi riik · Frangi kuningate loend ja Karolingide impeerium ·
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Frangi riik ja Germaanlased · Germaanlased ja Karolingide impeerium ·
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
Frangi riik ja Ida-Frangi riik · Ida-Frangi riik ja Karolingide impeerium ·
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Frangi riik ja Itaalia · Itaalia ja Karolingide impeerium ·
Itaalia kuningriik (keskaegne)
Itaalia kuningriik (ladina keeles Regnum Italiæ või Regnum Italicum) oli poliitiline üksus, mis läks Karolingide Frangi riigi kontrolli alla pärast langobardide kaotust aastal 774.
Frangi riik ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Karolingide impeerium ·
Karl Martell
Karl Martell Poitiers' lahingus Karl Martelli sark Saint Denis' basiilikas Karl Martell (ladina Carolus Martellus, prantsuse Charles Martel; umbes 688 – 22. oktoober 741) oli Frangi riigi majordoomus aastatel 717–741.
Frangi riik ja Karl Martell · Karl Martell ja Karolingide impeerium ·
Karl Paks
Karl Paks prantsuse käsikirja pildil Karl III Paks (umbes 830 – 13. jaanuar 888) oli 876–887 Alemannia ja Reetia kuningas, 882–887 Ida-Frangi kuningas (Karl der Dicke), Frangi keiser 879–887 (Karl III) ja Lääne-Frangi kuningas 884–887 (Charles le Gros).
Frangi riik ja Karl Paks · Karl Paks ja Karolingide impeerium ·
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Frangi riik ja Karl Suur · Karl Suur ja Karolingide impeerium ·
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Frangi riik ja Karolingid · Karolingid ja Karolingide impeerium ·
Kärnteni liidumaa
Kärnten (saksa keeles Kärnten; sloveeni keeles Koroška) on lõunapoolseim Austria liidumaa.
Frangi riik ja Kärnteni liidumaa · Kärnteni liidumaa ja Karolingide impeerium ·
Kesk-Frangi riik
Kesk-Frangi riik (ladina keeles Francia media) oli üürike Frangi riik, mis loodi aastal 843 Verduni lepinguga, mis jagas Karolingide impeeriumi Ludwig Vaga poegade vahel.
Frangi riik ja Kesk-Frangi riik · Karolingide impeerium ja Kesk-Frangi riik ·
Lääne-Frangi riik
Lääne-Frangi riik (ladina keeles Francia Occidentalis) oli lühiealine kuningriik, mis hõlmas Karolingide impeeriumi lääneosa maad, mis läksid 843.
Frangi riik ja Lääne-Frangi riik · Karolingide impeerium ja Lääne-Frangi riik ·
Leo III (paavst)
Leo III oli paavst 795–816.
Frangi riik ja Leo III (paavst) · Karolingide impeerium ja Leo III (paavst) ·
Lothar I (Frangi keiser)
Keiser Lothar I (849–851) Lothar I (umbes 795 – 29. september 855) oli Frangi keiser 840–855 ja Kesk-Frangi kuningas 843–855.
Frangi riik ja Lothar I (Frangi keiser) · Karolingide impeerium ja Lothar I (Frangi keiser) ·
Lothar II (Lotring)
Lothar II Lothar II (u. 835 – 8. august 869) oli Frangi keisri Lothar I poeg ja Lotharingia ehk Lotringi kuningas aastatel 855–869.
Frangi riik ja Lothar II (Lotring) · Karolingide impeerium ja Lothar II (Lotring) ·
Lotharingia
Frangi riigi kolmeks jagamine Verduni lepinguga aastal 843: Lääne-Frangi riik (roosa), Kesk-Frangi riik (roheline) ja Ida-Frangi riik (kollane) Lotharingia oli keskaegne Karolingide impeeriumi järglaskuningriik, koosnedes Madalmaadest, Lääne-Reinimaast, tänapäeva Prantsusmaa ja Saksamaa piirialadest ja Lääne-Šveitsist.
Frangi riik ja Lotharingia · Karolingide impeerium ja Lotharingia ·
Louis II (Lääne-Frangi kuningas)
Louis II (Lääne-Frangi kuningas) Louis II Kogeleja (prantsuse Louis le Bégue, germaani- ja saksapäraselt Ludwig II Stammler; 1. november 846 – 10. aprill 879) oli Lääne-Frangi kuningas 877–879.
Frangi riik ja Louis II (Lääne-Frangi kuningas) · Karolingide impeerium ja Louis II (Lääne-Frangi kuningas) ·
Louis III (Lääne-Frangi kuningas)
Louis III (Lääne-Frangi kuningas) Louis III (germaani- ja saksapäraselt Ludwig III; u 865 – 5. august 882) oli koos oma venna Karlmanniga Lääne-Frangi kuningas.
Frangi riik ja Louis III (Lääne-Frangi kuningas) · Karolingide impeerium ja Louis III (Lääne-Frangi kuningas) ·
Louis III Pime
Louis III Pime ehk Ludwig Pime (umbes 880 – 928) oli Provence'i ehk Alam-Burgundia kuningas 887–928, Itaalia kuningas 900–905 ja Frangi riigi keiser 901–905 (Louis III ehk Ludwig III).
Frangi riik ja Louis III Pime · Karolingide impeerium ja Louis III Pime ·
Ludwig II (Frangi keiser)
Ludwig II (umbes 825 – 12. august 875) oli Frangi keiser 855–875 ja Itaalia kuningas 844–875.
Frangi riik ja Ludwig II (Frangi keiser) · Karolingide impeerium ja Ludwig II (Frangi keiser) ·
Ludwig Sakslane
Ludwig Sakslase kujutisega pitser Ludwig Sakslane (ka Ludwig II; u 806 – 28. august 876 Frankfurt) oli Ludwig Vaga poeg ning esimene Ida-Frangi riigi kuningas 843–876, Karolingide dünastiast.
Frangi riik ja Ludwig Sakslane · Karolingide impeerium ja Ludwig Sakslane ·
Ludwig Vaga
Ludwig Vaga 1888. aasta Saksa kujutisel Ludwig Vaga (sakslastele Ludwig I ja prantslastele Louis I) (778–840) oli Frangi riigi keiser aastail 814–840.
Frangi riik ja Ludwig Vaga · Karolingide impeerium ja Ludwig Vaga ·
Neustria
* Loode-Itaalia kohta varakeskajal vaata Neustria (langobardide) Neustria (Syagriuse kuningriik, piiratud oranži joonega), frankide kontekstis Neustria või Neustraasia (tähendades 'uut, läänepoolset maad', vastandina Austraasiale) oli frankide kuningriigi lääneosa, mis loodi aastal 511 seoses frankide kuninga (481–511) Chlodowech I Merovingide kuningriigi jagunemisega tema nelja poja vahel pärast tema surma.
Frangi riik ja Neustria · Karolingide impeerium ja Neustria ·
Pariis
Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.
Frangi riik ja Pariis · Karolingide impeerium ja Pariis ·
Püreneed
Püreneede topograafiline kaart Püreneed on mäestik Euroopas (täiendina on pärisnimi ainsuses: Pürenee mäestik).
Frangi riik ja Püreneed · Karolingide impeerium ja Püreneed ·
Pippin Lühike
Kuningas Pippin Lühike Pippin Lühike ehk Pippin Noorem ehk Pippin III (714–768) oli Frangi riigi kuningas.
Frangi riik ja Pippin Lühike · Karolingide impeerium ja Pippin Lühike ·
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Frangi riik ja Prantsusmaa · Karolingide impeerium ja Prantsusmaa ·
Provence
Tänapäevane piirkond Provence-Alpes-Côte d'Azur Kagu-Prantsusmaal Moustiers-Sainte-Marie Ülem-Provence'is Tüüpiline Provence'i kõrvaltee, ääristatud plaatanidega Provence (provansi: Provença klassikalise normi järgi või Prouvènço Mistrali normi järgi) on piirkond Kagu-Prantsusmaal Vahemere ääres, mis külgneb Itaaliaga.
Frangi riik ja Provence · Karolingide impeerium ja Provence ·
Rein
Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.
Frangi riik ja Rein · Karolingide impeerium ja Rein ·
Rhône
Rhône Steinhausi juures Šveitsis Rhône (prantsuse Le Rhône; saksa (die) Rhone (varem (der) Rotten); valsi Rotten; itaalia Rodano; arpitani Rôno, oksitaani Ròse; ladina Rhodanus; vanakreeka Ῥοδανός) on jõgi Šveitsi lääneosas ja Prantsusmaa kaguosas.
Frangi riik ja Rhône · Karolingide impeerium ja Rhône ·
Rudolf I (Burgundia)
Rudolf I (859 – 25. oktoober 912) oli Ülem-Burgundia kuningas 888.
Frangi riik ja Rudolf I (Burgundia) · Karolingide impeerium ja Rudolf I (Burgundia) ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Frangi riik ja Saksa-Rooma riik · Karolingide impeerium ja Saksa-Rooma riik ·
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Frangi riik ja Saksamaa · Karolingide impeerium ja Saksamaa ·
Varakeskaeg
Euroopa 814. aastalVarakeskaeg oli Lääne-Euroopas (laiemalt kogu Euroopas ja Vahemere maades) hilisantiigi ja kõrgkeskaja vaheline periood, mis kestis Lääne-Rooma riigi langusest 5. sajandil umbes 1000.
Frangi riik ja Varakeskaeg · Karolingide impeerium ja Varakeskaeg ·
Verduni leping
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.
Frangi riik ja Verduni leping · Karolingide impeerium ja Verduni leping ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Frangi riik ja Karolingide impeerium ühist
- Millised on sarnasused Frangi riik ja Karolingide impeerium
Võrdlus Frangi riik ja Karolingide impeerium
Frangi riik on 292 suhted, samas Karolingide impeerium 63. Kuna neil ühist 44, Jaccard indeks on 12.39% = 44 / (292 + 63).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Frangi riik ja Karolingide impeerium. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: