Sarnasusi Frangi riik ja Neustria
Frangi riik ja Neustria on 29 ühist asja (Unioonpeedia): Akvitaania, Austraasia, Burgundia, Charles II Paljaspea, Chlodovech I, Dagobert I, Frangid, Karl Martell, Karl Suur, Karlmann (majordoomus), Karolingid, Karolingide impeerium, Langobardid, Lääne-Frangi riik, Loire, Lothar I (Frangi keiser), Louis II (Lääne-Frangi kuningas), Ludwig Vaga, Majordoomus, Merovingid, Monarhia, Pariis, Pippin Heristalist, Pippin Lühike, Prantsusmaa, Soissons, Stephanus II, Verduni leping, Viikingid.
Akvitaania
Akvitaania oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa edelaosas Biskaia lahe kaldal.
Akvitaania ja Frangi riik · Akvitaania ja Neustria ·
Austraasia
Austraasia (511–751) moodustas Merovingide Frangi kuningriigi kirdeosa, hõlmates osi tänapäeva Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia, Luksemburgi ja Hollandi territooriumist.
Austraasia ja Frangi riik · Austraasia ja Neustria ·
Burgundia
Burgundia piirkonna kaart Burgundia (prantsuse keeles Bourgogne) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa keskosas.
Burgundia ja Frangi riik · Burgundia ja Neustria ·
Charles II Paljaspea
Charles II Paljaspea ehk Charles Paljaspea (saksapäraselt Karl der Kahle; 13. juuni 823 Frankfurt – 6. oktoober 877 Avrieux) oli Lääne-Frangi riigi esimene kuningas alates 843 (isa Ludwig Vaga süseräniteedi all valitses ta Alemanniat 829–840) ning Frangi keiser alates 875 kuni surmani.
Charles II Paljaspea ja Frangi riik · Charles II Paljaspea ja Neustria ·
Chlodovech I
Chlodovech I kunstniku François-Louis Dejuinne (1786–1844) kujutluses Chlodovech, ka Clovis (u 466 – 27. november 511) oli saali frankide kuningas.
Chlodovech I ja Frangi riik · Chlodovech I ja Neustria ·
Dagobert I
Dagobert I (umbes 603 – 19. jaanuar 639) oli Austraasia kuningas 623–634, kõigi frankide kuningas 629–634 ning Neustria ja Burgundia kuningas 629–639.
Dagobert I ja Frangi riik · Dagobert I ja Neustria ·
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Frangi riik ja Frangid · Frangid ja Neustria ·
Karl Martell
Karl Martell Poitiers' lahingus Karl Martelli sark Saint Denis' basiilikas Karl Martell (ladina Carolus Martellus, prantsuse Charles Martel; umbes 688 – 22. oktoober 741) oli Frangi riigi majordoomus aastatel 717–741.
Frangi riik ja Karl Martell · Karl Martell ja Neustria ·
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Frangi riik ja Karl Suur · Karl Suur ja Neustria ·
Karlmann (majordoomus)
Karlmann (706, 708, 714 või 716 – 17. juuli või 17. august 754) oli Frangi riigi hertsog ja Austraasia majordoomus aastatel 741–747.
Frangi riik ja Karlmann (majordoomus) · Karlmann (majordoomus) ja Neustria ·
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Frangi riik ja Karolingid · Karolingid ja Neustria ·
Karolingide impeerium
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.
Frangi riik ja Karolingide impeerium · Karolingide impeerium ja Neustria ·
Langobardid
Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.
Frangi riik ja Langobardid · Langobardid ja Neustria ·
Lääne-Frangi riik
Lääne-Frangi riik (ladina keeles Francia Occidentalis) oli lühiealine kuningriik, mis hõlmas Karolingide impeeriumi lääneosa maad, mis läksid 843.
Frangi riik ja Lääne-Frangi riik · Lääne-Frangi riik ja Neustria ·
Loire
Loire on Prantsusmaa pikim jõgi, kui selleks mitte pidada Reini, mille paremale kaldale Prantsusmaa ei ulatu.
Frangi riik ja Loire · Loire ja Neustria ·
Lothar I (Frangi keiser)
Keiser Lothar I (849–851) Lothar I (umbes 795 – 29. september 855) oli Frangi keiser 840–855 ja Kesk-Frangi kuningas 843–855.
Frangi riik ja Lothar I (Frangi keiser) · Lothar I (Frangi keiser) ja Neustria ·
Louis II (Lääne-Frangi kuningas)
Louis II (Lääne-Frangi kuningas) Louis II Kogeleja (prantsuse Louis le Bégue, germaani- ja saksapäraselt Ludwig II Stammler; 1. november 846 – 10. aprill 879) oli Lääne-Frangi kuningas 877–879.
Frangi riik ja Louis II (Lääne-Frangi kuningas) · Louis II (Lääne-Frangi kuningas) ja Neustria ·
Ludwig Vaga
Ludwig Vaga 1888. aasta Saksa kujutisel Ludwig Vaga (sakslastele Ludwig I ja prantslastele Louis I) (778–840) oli Frangi riigi keiser aastail 814–840.
Frangi riik ja Ludwig Vaga · Ludwig Vaga ja Neustria ·
Majordoomus
Majordoomus (ladina major 'suurem, ülem' + domus 'maja') oli Frangi riigis Merovingide dünastia ajal Frangi riigi ja alamkuningriikide (Neustria, Austraasia) kuninga kojaülem ning tema majapidamise juhataja ja ka kuninga sõjalise kaaskonna ülem.
Frangi riik ja Majordoomus · Majordoomus ja Neustria ·
Merovingid
Merovingid on 5.–8.
Frangi riik ja Merovingid · Merovingid ja Neustria ·
Monarhia
Monarhia (kreeka keeles μοναρχία monarchía, 'ainuvalitsus') on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).
Frangi riik ja Monarhia · Monarhia ja Neustria ·
Pariis
Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.
Frangi riik ja Pariis · Neustria ja Pariis ·
Pippin Heristalist
Pippin Heristalist (u 635 – 714) ehk Pippin Herstalist ehk Heristali Pippin ehk Herstali Pippin ehk Pippin II oli Austraasia majordoomus, kes ühendas Merovingide dünastia ajal Frangi riigi ning omandas sisuliselt kuningliku võimu.
Frangi riik ja Pippin Heristalist · Neustria ja Pippin Heristalist ·
Pippin Lühike
Kuningas Pippin Lühike Pippin Lühike ehk Pippin Noorem ehk Pippin III (714–768) oli Frangi riigi kuningas.
Frangi riik ja Pippin Lühike · Neustria ja Pippin Lühike ·
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Frangi riik ja Prantsusmaa · Neustria ja Prantsusmaa ·
Soissons
Soissons on linn Prantsusmaal Aisne'i departemangus.
Frangi riik ja Soissons · Neustria ja Soissons ·
Stephanus II
Stephanus II (mõnedes paavstide loendites, kus arvestati ka preester Stephanust, on ta Stephanus III) oli paavst 752–757.
Frangi riik ja Stephanus II · Neustria ja Stephanus II ·
Verduni leping
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.
Frangi riik ja Verduni leping · Neustria ja Verduni leping ·
Viikingid
Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Frangi riik ja Neustria ühist
- Millised on sarnasused Frangi riik ja Neustria
Võrdlus Frangi riik ja Neustria
Frangi riik on 292 suhted, samas Neustria 47. Kuna neil ühist 29, Jaccard indeks on 8.55% = 29 / (292 + 47).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Frangi riik ja Neustria. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: