Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Hüdriidid ja Nikkel
Hüdriidid ja Nikkel on 25 ühist asja (Unioonpeedia): Ammoniaak, Boor, Elektrolüüs, Fosfor, Halogeenid, Hape, Katalüsaator, Keemiline element, Keemistemperatuur, Lahus, Lämmastik, Leelis, Metallid, Oksüdatsioon, Oksüdeerija, Soolad, Sulam, Sulamistemperatuur, Tihedus, Väävel, Vesi, Vesilahus, Vesinik, Vesinikfluoriidhape, Vesinikkloriidhape.
Ammoniaak
Ammoniaak Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.
Ammoniaak ja Hüdriidid · Ammoniaak ja Nikkel ·
Boor
Boor on keemiline element järjenumbriga 5.
Boor ja Hüdriidid · Boor ja Nikkel ·
Elektrolüüs
Elektrolüüsiaparaat Elektrolüüs on keemias ja tööstuses levinud meetod, kus muidu mitteiseenesliku reaktsiooni toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu.
Elektrolüüs ja Hüdriidid · Elektrolüüs ja Nikkel ·
Fosfor
Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.
Fosfor ja Hüdriidid · Fosfor ja Nikkel ·
Halogeenid
Halogeenid on VII A rühma elemendid.
Hüdriidid ja Halogeenid · Halogeenid ja Nikkel ·
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Hüdriidid ja Hape · Hape ja Nikkel ·
Katalüsaator
Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.
Hüdriidid ja Katalüsaator · Katalüsaator ja Nikkel ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Hüdriidid ja Keemiline element · Keemiline element ja Nikkel ·
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Hüdriidid ja Keemistemperatuur · Keemistemperatuur ja Nikkel ·
Lahus
Keedusoola (NaCl) lahustamine vees Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem.
Hüdriidid ja Lahus · Lahus ja Nikkel ·
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Hüdriidid ja Lämmastik · Lämmastik ja Nikkel ·
Leelis
Leelisteks nimetatakse keemias tugevaid aluseid, nimelt metallide hüdroksiide, mis vees lahustudes dissotsieeruvad metalli- ja hüdroksüülioonideks.
Hüdriidid ja Leelis · Leelis ja Nikkel ·
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Hüdriidid ja Metallid · Metallid ja Nikkel ·
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Hüdriidid ja Oksüdatsioon · Nikkel ja Oksüdatsioon ·
Oksüdeerija
Oksüdeerija (ka oksüdeeriv aine, oksüdant) on keemias aine, mis redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone.
Hüdriidid ja Oksüdeerija · Nikkel ja Oksüdeerija ·
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Hüdriidid ja Soolad · Nikkel ja Soolad ·
Sulam
Teras on üks tuntumaid metallisulameid: selle põhikomponendiks on raud ja see sisaldab 0,02–2,14% süsinikku Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või paagutamisel (peenepulbrilise metallide segu kokkupressimisel rõhu abil kõrgel temperatuuril) saadud aine.
Hüdriidid ja Sulam · Nikkel ja Sulam ·
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Hüdriidid ja Sulamistemperatuur · Nikkel ja Sulamistemperatuur ·
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Hüdriidid ja Tihedus · Nikkel ja Tihedus ·
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Hüdriidid ja Väävel · Nikkel ja Väävel ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Hüdriidid ja Vesi · Nikkel ja Vesi ·
Vesilahus
Vesilahus on lahus, kus lahustiks on vesi.
Hüdriidid ja Vesilahus · Nikkel ja Vesilahus ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Hüdriidid ja Vesinik · Nikkel ja Vesinik ·
Vesinikfluoriidhape
Vesinikfluoriidhappe molekul Vesinikfluoriidhape on gaasilise vesinikfluoriidi lahus.
Hüdriidid ja Vesinikfluoriidhape · Nikkel ja Vesinikfluoriidhape ·
Vesinikkloriidhape
Soolhape Vesinikkloriidhape ehk soolhape (keemiline valem HCl) on gaasilise vesinikkloriidi vesilahus.
Hüdriidid ja Vesinikkloriidhape · Nikkel ja Vesinikkloriidhape ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Hüdriidid ja Nikkel ühist
- Millised on sarnasused Hüdriidid ja Nikkel
Võrdlus Hüdriidid ja Nikkel
Hüdriidid on 100 suhted, samas Nikkel 103. Kuna neil ühist 25, Jaccard indeks on 12.32% = 25 / (100 + 103).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Hüdriidid ja Nikkel. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
