Sarnasusi Baarium ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Baarium ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem on 24 ühist asja (Unioonpeedia): Aatomnumber, Alkeemia, Alumiinium, Fosfor, Halogeenid, Hape, Isotoop, Keemiline element, Kloor, Lämmastik, Leelismuldmetallid, Mittemetallid, Oksüdatsiooniaste, Oksiidid, Räni, Röntgenikiirgus, Süsinik, Sulamistemperatuur, Tihedus, Tina, Tsink, Väävel, Vesi, Vesinik.
Aatomnumber
Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.
Aatomnumber ja Baarium · Aatomnumber ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ·
Alkeemia
"Alkeemik", Sir William Fettes Douglas (1822–1891) Illustreeritud leheküljed 15. sajandi alkeemiliste retseptide ja protsesside raamatust (Raymudnus Lullius) Mõned alkeemilised sümbolid: 1.
Alkeemia ja Baarium · Alkeemia ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ·
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Alumiinium ja Baarium · Alumiinium ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ·
Fosfor
Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.
Baarium ja Fosfor · Fosfor ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ·
Halogeenid
Halogeenid on VII A rühma elemendid.
Baarium ja Halogeenid · Halogeenid ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ·
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Baarium ja Hape · Hape ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ·
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Baarium ja Isotoop · Isotoop ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Baarium ja Keemiline element · Keemiline element ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ·
Kloor
Kloor gaasilisel kujul klaastorus Kloor on keemiline element järjenumbriga 17.
Baarium ja Kloor · Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Kloor ·
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Baarium ja Lämmastik · Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Lämmastik ·
Leelismuldmetallid
Leelismuldmetallid on klassikalises mõistes metallid, mille oksiidid ("leelismullad") sarnaselt leelismetallide oksiididega annavad veega reageerides tugevaid aluseid (leeliseid) ning mille oksiidide sulamistemperatuur on sarnaselt muldmetallide oksiidide ("muldade") sulamistemperatuuriga kõrge.
Baarium ja Leelismuldmetallid · Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Leelismuldmetallid ·
Mittemetallid
Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone.
Baarium ja Mittemetallid · Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Mittemetallid ·
Oksüdatsiooniaste
Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.
Baarium ja Oksüdatsiooniaste · Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Oksüdatsiooniaste ·
Oksiidid
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Baarium ja Oksiidid · Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Oksiidid ·
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Baarium ja Räni · Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Räni ·
Röntgenikiirgus
Röntgenikiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,01–10 nm.
Baarium ja Röntgenikiirgus · Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Röntgenikiirgus ·
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Baarium ja Süsinik · Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Süsinik ·
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Baarium ja Sulamistemperatuur · Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Sulamistemperatuur ·
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Baarium ja Tihedus · Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Tihedus ·
Tina
Tina (varasem eestikeelne nimetus inglistina) on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall.
Baarium ja Tina · Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Tina ·
Tsink
Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.
Baarium ja Tsink · Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Tsink ·
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Baarium ja Väävel · Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Väävel ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Baarium ja Vesi · Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Vesi ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Baarium ja Vesinik · Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Vesinik ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Baarium ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ühist
- Millised on sarnasused Baarium ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Võrdlus Baarium ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Baarium on 59 suhted, samas Keemiliste elementide perioodilisussüsteem 220. Kuna neil ühist 24, Jaccard indeks on 8.60% = 24 / (59 + 220).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Baarium ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: