Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Kuld

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Kuld

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem vs. Kuld

Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse. Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.

Sarnasusi Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Kuld

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Kuld on 46 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Aatomituum, Aatomnumber, Alkeemia, Alumiinium, Antimon, Aristoteles, Broom, Elavhõbe, Elektron, Elektronegatiivsus, Fosfor, Halogeenid, Hape, Hapnik, Hõbe, Hergi Karik, Indium, Iriidium, Isotoop, Keemiline element, Kloor, Lämmastik, Leelismetallid, Lihtaine, Mangaan, Metallid, Nikkel, Pallaadium, Plaatina, ..., Plii, Prooton, Radioaktiivsus, Raud, Süsinik, Soolad, Sulamistemperatuur, Telluur, Tihedus, Tseesium, Tsink, Valgus, Vask, Vesi, Vesinik, Vismut. Laienda indeks (16 rohkem) »

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Aatom ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Aatom ja Kuld · Näe rohkem »

Aatomituum

Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.

Aatomituum ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Aatomituum ja Kuld · Näe rohkem »

Aatomnumber

Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.

Aatomnumber ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Aatomnumber ja Kuld · Näe rohkem »

Alkeemia

"Alkeemik", Sir William Fettes Douglas (1822–1891) Illustreeritud leheküljed 15. sajandi alkeemiliste retseptide ja protsesside raamatust (Raymudnus Lullius) Mõned alkeemilised sümbolid: 1.

Alkeemia ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Alkeemia ja Kuld · Näe rohkem »

Alumiinium

Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.

Alumiinium ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Alumiinium ja Kuld · Näe rohkem »

Antimon

Antimon Antimon on keemiline element järjenumbriga 51.

Antimon ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Antimon ja Kuld · Näe rohkem »

Aristoteles

Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.

Aristoteles ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Aristoteles ja Kuld · Näe rohkem »

Broom

Broom on keemiline element järjenumbriga 35.

Broom ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Broom ja Kuld · Näe rohkem »

Elavhõbe

Elavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80.

Elavhõbe ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Elavhõbe ja Kuld · Näe rohkem »

Elektron

Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).

Elektron ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Elektron ja Kuld · Näe rohkem »

Elektronegatiivsus

400px Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.

Elektronegatiivsus ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Elektronegatiivsus ja Kuld · Näe rohkem »

Fosfor

Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.

Fosfor ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Fosfor ja Kuld · Näe rohkem »

Halogeenid

Halogeenid on VII A rühma elemendid.

Halogeenid ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Halogeenid ja Kuld · Näe rohkem »

Hape

Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.

Hape ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Hape ja Kuld · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.

Hapnik ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Hapnik ja Kuld · Näe rohkem »

Hõbe

Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.

Hõbe ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Hõbe ja Kuld · Näe rohkem »

Hergi Karik

Hergi Karik (20. oktoober 1929 – 11. oktoober 2012) oli eesti keemik.

Hergi Karik ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Hergi Karik ja Kuld · Näe rohkem »

Indium

Indium on keemiline element number 49, metall.

Indium ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Indium ja Kuld · Näe rohkem »

Iriidium

Iriidium on keemiline element järjekorranumbriga 77.

Iriidium ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Iriidium ja Kuld · Näe rohkem »

Isotoop

Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.

Isotoop ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Isotoop ja Kuld · Näe rohkem »

Keemiline element

Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.

Keemiline element ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Keemiline element ja Kuld · Näe rohkem »

Kloor

Kloor gaasilisel kujul klaastorus Kloor on keemiline element järjenumbriga 17.

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Kloor · Kloor ja Kuld · Näe rohkem »

Lämmastik

Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Lämmastik · Kuld ja Lämmastik · Näe rohkem »

Leelismetallid

Leelismetallid on perioodilisussüsteemi IA rühma kuuluvad metallilised elemendid.

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Leelismetallid · Kuld ja Leelismetallid · Näe rohkem »

Lihtaine

Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid.

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Lihtaine · Kuld ja Lihtaine · Näe rohkem »

Mangaan

Mangaan on keemiline element järjenumbriga 25.

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Mangaan · Kuld ja Mangaan · Näe rohkem »

Metallid

Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Metallid · Kuld ja Metallid · Näe rohkem »

Nikkel

Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Nikkel · Kuld ja Nikkel · Näe rohkem »

Pallaadium

Pallaadium Pallaadium (keemilise sümboliga Pd) on keemiline element järjenumbriga 46.

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Pallaadium · Kuld ja Pallaadium · Näe rohkem »

Plaatina

Plaatina (sümbol Pt) on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 78, ta kuulub väärismetallide hulka.

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Plaatina · Kuld ja Plaatina · Näe rohkem »

Plii

Elektrolüütiliselt rafineeritud puhta (99,989%) tehislikult oksüdeeritud plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup Plii (ladina keeles plumbum, sümbol Pb; vananenud termin: seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Plii · Kuld ja Plii · Näe rohkem »

Prooton

Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Prooton · Kuld ja Prooton · Näe rohkem »

Radioaktiivsus

Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Radioaktiivsus · Kuld ja Radioaktiivsus · Näe rohkem »

Raud

Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Raud · Kuld ja Raud · Näe rohkem »

Süsinik

allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Süsinik · Kuld ja Süsinik · Näe rohkem »

Soolad

Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Soolad · Kuld ja Soolad · Näe rohkem »

Sulamistemperatuur

Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Sulamistemperatuur · Kuld ja Sulamistemperatuur · Näe rohkem »

Telluur

Ristlõige telluurikangist (''ingot)'' Telluur on keemiline element sümboliga Te ja järjekorranumbriga 52.

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Telluur · Kuld ja Telluur · Näe rohkem »

Tihedus

Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Tihedus · Kuld ja Tihedus · Näe rohkem »

Tseesium

Tseesium on keemiline element sümboliga Cs ja aatomnumbriga 55.

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Tseesium · Kuld ja Tseesium · Näe rohkem »

Tsink

Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Tsink · Kuld ja Tsink · Näe rohkem »

Valgus

Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Valgus · Kuld ja Valgus · Näe rohkem »

Vask

Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Vask · Kuld ja Vask · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Vesi · Kuld ja Vesi · Näe rohkem »

Vesinik

Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Vesinik · Kuld ja Vesinik · Näe rohkem »

Vismut

Monokristalse vismuti lahustumisel tekivad iseloomulikud kolmnurksed struktuurid. Optilise mikroskoobiga tehtud pilt, tumeväli kontrast ja pildi mõõde on 157 mikromeetrit. Vismut on keemiline element järjekorranumbriga 83 ja sümboliga Bi.

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Vismut · Kuld ja Vismut · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Kuld

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem on 220 suhted, samas Kuld 204. Kuna neil ühist 46, Jaccard indeks on 10.85% = 46 / (220 + 204).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Kuld. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »