Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Liivi sõda ja Rēzekne ordulinnus
Liivi sõda ja Rēzekne ordulinnus on 20 ühist asja (Unioonpeedia): Albrecht von Hohenzollern, Cēsis, Gotthard Kettler, Ivan Julm, Jam-Zapolski vaherahu, Koadjuutorivaenus, Kuramaa, Latgale, Lään, Leedu, Liivimaa hertsogkond, Liivimaa ordu, Poola kuningas, Riia peapiiskopkond, Vana-Liivimaa, Vasall, Wilhelm von Fürstenberg, Wilhelm von Hohenzollern, Wolter von Plettenberg, Zygmunt II August.
Albrecht von Hohenzollern
Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 17. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.
Albrecht von Hohenzollern ja Liivi sõda · Albrecht von Hohenzollern ja Rēzekne ordulinnus ·
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Cēsis ja Liivi sõda · Cēsis ja Rēzekne ordulinnus ·
Gotthard Kettler
Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.
Gotthard Kettler ja Liivi sõda · Gotthard Kettler ja Rēzekne ordulinnus ·
Ivan Julm
Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.
Ivan Julm ja Liivi sõda · Ivan Julm ja Rēzekne ordulinnus ·
Jam-Zapolski vaherahu
Jam-Zapolski vaherahu (Kiverova Gorka vaherahu) sõlmiti Rzeczpospolita ja Moskva suurvürstiriigi vahel 15. jaanuaril 1582 Jam-Zapolski küla lähedal Pihkvamaal.
Jam-Zapolski vaherahu ja Liivi sõda · Jam-Zapolski vaherahu ja Rēzekne ordulinnus ·
Koadjuutorivaenus
Koadjuutorivaenus (ka: koadjuutoritüli, koadjuutorisõda) oli viimane suurem sisekonflikt Vana-Liivimaal, mis leidis aset aastatel 1556–1557 Riia peapiiskopi ja Liivi ordu vahel.
Koadjuutorivaenus ja Liivi sõda · Koadjuutorivaenus ja Rēzekne ordulinnus ·
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Kuramaa ja Liivi sõda · Kuramaa ja Rēzekne ordulinnus ·
Latgale
Latgale (latgali keeles Latgola) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi idaosas.
Latgale ja Liivi sõda · Latgale ja Rēzekne ordulinnus ·
Lään
Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.
Lään ja Liivi sõda · Lään ja Rēzekne ordulinnus ·
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Leedu ja Liivi sõda · Leedu ja Rēzekne ordulinnus ·
Liivimaa hertsogkond
Liivimaa hertsogkonna vojevoodkondade vapp Kuramaa piiskopkonna territooriumid Liivimaa hertsogkond (ladina Ducatus Ultradunensis, poola Księstwo Inflanckie) oli haldusterritoorium 16.
Liivi sõda ja Liivimaa hertsogkond · Liivimaa hertsogkond ja Rēzekne ordulinnus ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Liivi sõda ja Liivimaa ordu · Liivimaa ordu ja Rēzekne ordulinnus ·
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Liivi sõda ja Poola kuningas · Poola kuningas ja Rēzekne ordulinnus ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Liivi sõda ja Riia peapiiskopkond · Riia peapiiskopkond ja Rēzekne ordulinnus ·
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Liivi sõda ja Vana-Liivimaa · Rēzekne ordulinnus ja Vana-Liivimaa ·
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Liivi sõda ja Vasall · Rēzekne ordulinnus ja Vasall ·
Wilhelm von Fürstenberg
Wilhelm von Fürstenberg (ka Wilhelm Fürstenberg; umbes 1498 Neheim, Vestfaal – 1568 Jaroslavl, Moskva tsaaririik) oli eelviimane Saksa ordu Liivimaa haru maameister aastatel 1557–1559.
Liivi sõda ja Wilhelm von Fürstenberg · Rēzekne ordulinnus ja Wilhelm von Fürstenberg ·
Wilhelm von Hohenzollern
Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.
Liivi sõda ja Wilhelm von Hohenzollern · Rēzekne ordulinnus ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Wolter von Plettenberg
Wolter von Plettenbergi portree (u 1700) Wolter von Plettenbergi büst Cēsise Jaani kirikus (Skulptor: F. Miller, 1852) Wolter von Plettenberg (ka Walter von Plettenberg; umbes 1450 Meyerichi linnus (praeguse Welveri valla alal), Vestfaali hertsogkond – 28. veebruar 1535 Võnnu, Vana-Liivimaa) oli Saksa ordu Liivimaa haru maameister 1494–1535.
Liivi sõda ja Wolter von Plettenberg · Rēzekne ordulinnus ja Wolter von Plettenberg ·
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Liivi sõda ja Zygmunt II August · Rēzekne ordulinnus ja Zygmunt II August ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Liivi sõda ja Rēzekne ordulinnus ühist
- Millised on sarnasused Liivi sõda ja Rēzekne ordulinnus
Võrdlus Liivi sõda ja Rēzekne ordulinnus
Liivi sõda on 239 suhted, samas Rēzekne ordulinnus 115. Kuna neil ühist 20, Jaccard indeks on 5.65% = 20 / (239 + 115).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Liivi sõda ja Rēzekne ordulinnus. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
